Lennunduspilte

Üksused, relvad, tehnika. Autasud ja vormid. Kõik teemasse puutuv.
MOrav
Liige
Postitusi: 2150
Liitunud: 28 Dets, 2004 20:45
Kontakt:

Lennunduspilte

Postitus Postitas MOrav »

Sõber arvas, et ehk võiks siit midagi foorumiliikmele nublule :-) huvi pakkuda. Piltide omanik: Ago Kõrv.

Enamik kahjuks allkirjadeta ja dateerimata.

Ühtlasi võtab ta ööpäevaringselt vastu pakkumisi, kui keegi soovib müüa lennukooli lõpumärki :-)

=========================



1. Parikase foto, Tallinn

Pilt

2.

Pilt

3.

Pilt

4.

Pilt

5.

Pilt

6. Parikase foto, Tallinn

Pilt

7.

Pilt

8.


Pilt


9.


Pilt

10.


Pilt

11.


Pilt

12. 7. aprillil 1923 Tallinnas Karl Osoli foto


Pilt

13. F. Robinson, 17.04.1942


Pilt

14. 30.10.36, Parikase foto, Tallinn


Pilt

15. Tartu


Pilt

16.


Pilt

17. Richard Rotberg (Roo)


Pilt

18.


Pilt

19.


Pilt

20. Sõitsime luurele lendur Petega (?) 23. a. 10. mail. E. Rootsi


Pilt

21.


Pilt

22.


Pilt

23. 1922. aastal lennuväes. E. Rootsi. Olen x märgiga.


Pilt

24.


Pilt

25.


Pilt

26.


Pilt

27.


Pilt

28.


Pilt

29.


Pilt

30. W. Markuse foto, Tartu


Pilt

31.


Pilt

32.


Pilt

33.


Pilt

34.


Pilt
Viimati muutis MOrav, 25 Veebr, 2008 14:26, muudetud 1 kord kokku.
Kasutaja avatar
nublu
Liige
Postitusi: 926
Liitunud: 16 Dets, 2003 19:25
Kontakt:

Postitus Postitas nublu »

Aitähh, huvi pakuvad need muidugi :P

Fotod vist pärit enamuses Rotberg-Roo albumist? Väga sagedasti esineb seal neil piltidel :wink:

Lennukooli lõpumärki mul pakkuda küll pole, aga osa pilte võiks "allkirjastada" küll. Ainult et sel juhul tuleb järjekorda võtta. :roll:

Üks pakk mul juba on tuvastamiseks ees ning selleni jõuaks vast millalgi järgmisel nädalal...
kui sul on vanu lennundusega seotud pilte, dokumente või muud huvitavat - võta ühendust...
Kasutaja avatar
Mati
Liige
Postitusi: 392
Liitunud: 10 Veebr, 2005 21:42
Asukoht: Raplamaa
Kontakt:

Lennundus

Postitus Postitas Mati »

See pilt on minu äia albumist:

Pilt
Kasutaja avatar
nublu
Liige
Postitusi: 926
Liitunud: 16 Dets, 2003 19:25
Kontakt:

Postitus Postitas nublu »

Nii, algatuseks paneks siis siia Rotberg/Roo biograafia. Siis on ilmselt kõigil selge, miks ma arvasin, et enamus pilte tema albumist :wink:
Richard (Jüri poeg) Rotberg (alates 29. detsembrist 1936 Roo) sündis 4. septembril 1898 Viljandis. Õppis kolm semestrit Petrogradis Ehitustehnikumis. Eesti sõjaväkke astus 1. veebruaril 1919. Oli algul 1. diviisi Intendandivalitsuses kirjutajaks. 28. aprillil 1919 komandeeriti ta Sõjakooli ning lõpetas selle 3. augustil 1919. Ülendati lipnikuks ning saadeti 9. jalaväepolku teenima. Võttis selle koosseisus alates 11. oktoobrist osa kõigist 1919. a. lõpulahinguist.

12. veebruarist 1920 ülendati alamleitnandiks. 20. detsembril 1920 saadeti ta teenistusest vabastamiseks Korraldusvalitsuse käsutusse. Kuid Rotberg ei soovinud erru minna ning selle asemel määrati ta 22. veebruaril 1921 teenima 2. jalaväepolku. Seal sai ta teenida alla poole aasta, kui teda taas sooviti erru saata. 18. juunil saadeti ta pikaajalisele palgata puhkusele "kuni erru saatmiseni". Ka seekord õnnestus Rotbergil seda vältida ning 1. augustil 1921 viidi ta üle lennuväkke ning määrati Maalennu salka nooremaks ohvitseriks. Sealt komandeeriti ta õppejaoskonda lendurite kursustele.

4. juulil 1922 lõpetas teoreetilised kursused. 11. augustil 1922 lendas esmakordselt iseseisvalt Avro õppelennukil. 14. juunil 1923 andis ära maandumiseksami. 18. juunil 1923 lendas esmakordselt iseseisvalt Albatros lennukil.6. juulil samal aastal sooritas ülelennu katse. 27. juulil 1923 lendas esmakordselt Roland CL IV lahinglennukil. 14. augustil 1923 andis ära grupilennu eksami. 23. augustiks 1923 oli ta sooritanud kõik eksamid.

Lenduri kutses kinnitati tagasiulatuvalt 1. augustist 1923. Määrati teenima Maalennu salka lenduriks. 14. detsembril 1923. a. lubati kanda Eesti sõjaväelenduri kutsemärki. 15. märtsil 1924 formeeriti Lennurügement ning Rotbergist sai Maalennu divisjoni eskadrilli nr. 1 lendur. 29. juulist kuni 3. augustini 1924 oli lähetatud lennu teel Lätti. Selle külaskäigu ajal annetati talle Läti lennuväe märk. Sai loa seda kanda 9. septembril 1924. 10. detsembril 1924 määrati Rotberg eskadrilli nr 1 hävituslennukite rühma ülemaks. 24. veebruaril 1925 ülendati Rotberg leitnandiks.
1. oktoobril 1925 komandeeriti Rotberg SÜÕ alalisväe ohvitseride kursustele ning lõpetas need 1. augustil 1926. a.

1. aprillil 1927 sai leitnant R Rotberg käsu asuda formeerima Lennurügemendi 9. (õppe)eskadrilli ning määrati samasse eskadrilli ülema ning instruktori kt-ks. Tegelikuks ülemaks määrati eskadrillile Voldemar Post, kuid viimane õppis sel ajal alalisväe ohvitseride kursustel. Rotberg täitis eskadrilli ülema kohuseid kuni 1. jaanuarini 1928, siis oli kaks nädalat vahet ning 16. jaanuaril 1928 asus uuesti ülema kt kohale.

1928. a. telliti Ühendkuningriigist Eestisse kolm lennuinstruktorit – Squadron Leader A C Collier, Flight Lieutenant O E Worsley ja Flight Lieutenant G C Gardiner. Saabusid Eestisse 5. juulil 1928. Nende ülesandeks oli kümne nädala jooksul alates 28. juulist 1928 õpetada Eesti Lennukooli instruktorid tegutsema RAF'is kasutusel oleva süsteemi järgi. Rotberg õppis Gardineri rühmas. Lõpetas kursuse 22. septembril 1928.

24. veebruaril 1929 ülendati Rotberg kapteniks. 31. augustil 1929. a. sai R Rotberg õiguse kanda Tšehhoslovakkia lendurimärki. 1. juulil 1930 moodustati Õhukaitse ning seni Lennurügemendile allunud lennuüksused iseseisvusid. Kapten R Rotberg nimetati ÜLD nr. 1 III salga ülema kohusetäitjaks. 4. septembril 1930 toimunud esimestel lennuvõistlustel sai Rotberg III koha. 21. jaanuaril 1931 määrati täiskohaga III salga ülemaks. Osales ka 15. septembril 1931 peetud 1931. a. lennuvõistlustel.

6. veebruarist kuni 20. maini 1932. a. viibis lähetuses Tšehhoslovakkias. 20. maist kuni 15. juunini Poolas Nimelt toodi Tšehhoslovakkiast lennuväele õhu teel neli luure- ja kerget pommituslennukit Letov Š-228. Vahemaandumisel Krakovis tehti aga kerge avarii ning Rotberg pidi sinna jääma selles osalenud kahte lennukit remontima.

10. augustil 1932 sooritas lennukil oma Letov Š-228 nr 140 Kurtna laskevälja lähedal hädamaandumise. Peale Kurtna laskeväljal tehtud lahinglaskmisi hakkas tema lennuki mootor tõrkuma. Roo tegi hädamaandumise kännulisel ja põõsastega raiesmikul, lennukil purunesid kandepinnad, Roo sai kergelt põrutada ning marrastusi.

Rotberg vabastati teenistusest omal soovil 1. detsembril 1933. Sai Tallinna lennujaama juhatajaks. Jätkas tegevust eralennunduse valdkonnas. Oli 1935. a. korraldatud ÕGL mootorlennu kursustel lennuinstruktoriks. 1937. a. õpetas Lennuasjanduse Inspektuuri korraldatud lennukursustel taas lendamist osa. 1937. a. kasutas reservlenduri õigust Lennuklubi lennukeil lennata. 1938. a. EAK lendurite kursustel kuulus Tallinna lennujaama juhataja R.Roo teoreetilise osa eksamikomisjoni.

Siseministri 22. juuli 1940.a resolutsiooniga moodustati Teedeministeeriumi ametnikest Aeroklubi likvideerimise komisjon koosseisus L.Laja (esimees, üldosakonna direktor), K.Saul (lennujaamade insener), H.Kõiva (lennujaama ehitustööde juhataja), R.Roo (Tallinna lennujaama juhataja) ja B.Rosen (ministeeriumi pearaamatupidaja).

Richard Roo arreteeriti 25.oktoobril 1944 Tallinnas, 29. aprillil 1945 mõisteti tribunali otsusega §58-1a, 58-11 alusel (Omakaitsesse kuulumise eest) 10 aastat vabaduskaotust koos 5 aasta asumisega. Vabanemise järel naases Eestisse. Surma aeg mulle teadmata.

Autasud:
Eesti Vabadussõja mälestusmedal.
kui sul on vanu lennundusega seotud pilte, dokumente või muud huvitavat - võta ühendust...
MOrav
Liige
Postitusi: 2150
Liitunud: 28 Dets, 2004 20:45
Kontakt:

Postitus Postitas MOrav »

Võib-olla see? Hauakivilt võib ehk näha sünnidaatumit ja leida surmadaatumi (viimane on matmise päev siin). Või vaadata tolle aja "Õhtulehe" surmakuulutusi nt.

Rahumäe

Kvartal: Pauluse A esimene

Rida, sektor: 7/2

ROO RICHARD maetud 27.11.1975
xawa
Liige
Postitusi: 380
Liitunud: 30 Okt, 2007 0:42
Kontakt:

Postitus Postitas xawa »

Kas 9.ndal fotol ei ole mitte Lennusadama angaar ? Omal ajal kasutati kyll ka ylemiste järve vesilennukite 6hkut6usmiseks. Huvitavad pildid k6ik.
Kasutaja avatar
nublu
Liige
Postitusi: 926
Liitunud: 16 Dets, 2003 19:25
Kontakt:

Postitus Postitas nublu »

Nüüd fotodest.

Nr 1 ja 6 - mõlemil sama Lufthansa He 111 tsiviilversioon D-ALIX. Sellest lennukist tahtis ArvoLV pikemalt kirjutada, nii et ma ei hakka tema lõbu rikkuma. Piltide kohta vaid täienduseks nii palju, et tehtud ilmselt Tallinnas Ülemiste lennuväljal. Esimesel pildil on kõige parempoolsem Ülemiste lennuvälja ülem Roo. Pildil nr 6 on esiplaanile jäänud ka Lufthansa liinilennuki Ju 52 saba. Nii et D-ALIX ei olnud siin mitte liinilennul :wink:

Nr 2 - kolm eesti lendurit käivad mööda Prahat. (kui hoolega uurite, siis vasakpoolse mehe seljataga on üks plakat, mille esimene rida räägib kellestki KROL'ist. Minu teada tähendab see tšehhi keeli kuningat :wink: ) Keskmine mees on jälle Rotberg, kui on huvi võin ka kaks äärmist välja nuhkida. Pilt tehtud ilmselt Tšehhsolovakkiast lennukite toomisel 1932. a.

Nr 3 - ÜLD nr 1 lendurid, istub keskel divisjoni ülem Haas, Rotberg on tema paremal käel (st vaataja poolt vaadates vasakul).

Nr 4 - Jälle ÜLD nr. 1 mehed, Rotberg seisab keskel. Sellest järeldaks, et tema salga mehed. Hm, päris huvitav pilt. Salga koosseisu järgi saaks võib-olla tuvastada veel mõned näolapi omanikud...

Nr 5 - See on varasemast ajast pilt, kui Rotberg oli veel Eskadrillis nr. 1 (st Tartus). Rotberg paremalt teine.

Nr 7 ja 8 - Samuti Tartust ning ilmselt sama fotosessioon, mis nr 5'gi. Pildistamisel on taustaks DH-9. Samast seeriast on mul veel üks pilt, postitan selle hiljem siia lihtsalt lõbu pärast :wink:

Nr 9 - veel vanem pilt - Halberstadti vrakk Tallinnas lennusadama angaaris. Hm, mõningaste pingutuste tulemusega loeks sealt sabapealt ka seerianr ära...

Nr 10 - Aleksander Reimann ja keegi veel Avro õppelennuki ees. Reimann asus lennuväkke teenima 1920. a. Alates 26. maist 1920 oli major Swatridge'i grupis Avro'del lendamist õppimas. Hukkus ta aga 17. juulil 1924. Nii et foto peaks olema pärit nende kahe kuupäeva vahelt...

Nr 11 - Rotberg "labida ja kirvega" - foto ilmselt Peterburgis õppimise ajast.

Nr 12 - Rotberg lennukooli ajal. Kellegi lipnikust lennuväelasega. Päris huvitav foto, peab veidi uurima kes võis veel 1923. a. lipnik olla...

Nr 13 - Robinsoni foto, aga ilmselt siiski mitte 17. aprillist 1942. Esiteks Robinson hukkus 20. märtsil 1942. Teiseks on ta sel fotol veel leitnant. Seega foto tehtud ajavahemikus 28. november 1930 kuni 24. veebruar 1934.

Nr 14 - Selle foto dateeringut ma usun :wink: - fotol Ülemiste lennuvälja personal ning esireas paremalt kolmas selle ülem Roo isiklikult.

Nr 15 - Tartu eskadrilli/divisjoni Potez 25 linna kohal. Foto on avaldatud ka raamatus (ei mäleta hetkel peast, kas "Aeg Mehed Lennukid" või "Eesti lennukroonika").

Nr 16 - See foto on Rotbergi Lennukoolis (9. eskadrillis) teenimise ajast. Taustaks Avro 504 õppelennuk. Rotberg "nahkkuue meestest" keskmine.

Nr 17 - Rotberg nooremleitnandina - seega foto ajavahemikust 14. detsembrist 1923 (lenduri kutsemärgi annetamine) kuni 24. veebruar 1925 (leitnandiks ülendamine). Või veelgi enam, kuna ta ei kanna veel ka Läti lendurimärki, siis pakuks et foto on tehtud enne 1924. a. suve. Väga võimalik, et foto ongi tehtud lendurimärgi annetamise puhul 1923. a. detsembris...

Nr 18 - sama mis nr 7

Nr 19 - Rotberg kaptenina, rinnas juba ka nii Läti kui Tšehhoslovakkia lendurimärgid. Foto seega tehtud millalgi peale 29. augustit 1929 kuni erruminekuni...

Nr 20 - see (nagu ma aru saan) on juba kellegi teise mehe albumist. E Rootsi paistab olevat teeninud enne Lennurügemendi formeerimist eksisteerinud merilennu salgas. Aastatel kusagil 1922-23. Lenduriks oli sellel luurelennul ilmselt Richard Pette - oli alates 1. juunist 1921 merilennu salga lenduriks. Millal erru läks - mul veel kahjuks teadmata. Lennukiks Short 184 vesilennuk.

Nr 21 - Fotol on Tšehhoslovakkiast ostetud Letov Š-228 ning selle ees seisavad neil seal järgi käinud mehed. Kui väga vaja, siis saaks ka kõik mehed nimeliselt ritta. Pilt on tehtud ilmselt Prahas, lennukite vastuvõtmisel, sest Eestisse jõudsid mehed ja lennukid ju kahes portsus ning ühes koos pildistamiseks oleks tulnud eraldi kogunemine organiseerida. Ning kaudselt kinnitab seda ka taustaks olev mulle võõrana tunduv angaar...

Nr 22 - Rotberg mingi lennuüksuse ajateenijatega. Kuna Tšehhoslovakkia lendurimärk juba rinnas - pakuks, et tegu ÜLD nr 1 meestega ja kohaks Rakvere ning aeg peale 1. juunit 1930...

Nr 23 - See pilt siis jälle Rootsi albumist. Merelennu salga mehed (lendureid nagu ei paista) istuvad nr 54 (M-11 lennupaat) nina peal.

Nr 24 - Kristeli kaevamine. Lenduriõpilane Erich Kristel kukkus 6. mail 1925 õppelennukil Avro 504 Sõjamäe rappa. Lennuki ninaosa (koos lenduriga) tungis suht sügavale pehmesse pinasesse. Lenduri ja mootori kättesaamiseks tuli võtta ette päris põhjalik kaevamine. Sellest kaevamist on omakorda mitmeid pilte liikvel.

Nr 25 - Üks Poola lennuk. Ei oska hetkel öelda, kas pildistatud külaskäigul Eestisse või hoopis Rotbergi sunnitud peatuse ajal Krakovis, tšehhi lennukite toomisel.

Nr 26 - Ilus pilt nr 55 - Friedrichshafen FF-41A vesilennukist. Pilt ilmselt siis Rootsi albumist ning tehtud 1922-23.

Nr 27 - ÜLD nr 1 lendurid. Haas ja Rotberg juba tuttavail kohtadel :wink:

Nr 28 - ÜLD nr 1

Nr 29 - Sellel pildil ei paista lendurid olevat. T Kitvel pakkus, et tegu on Õhutõrje Suurtükiväe grupi meestega. Nimelt tundis ta ära Sarmiste-Stunde sellelt pildilt. Foto tehtud ilmselt nende kasarmu hoovil mingite spordivõistluste puhul.

Nr 30 - Selle mehe jään hetkel küll võlgu

Nr 31 - Pakuks, et foto tehtud 1929-30, kui Rotberg oli veel Lennukoolis, aga juba kandis Tšehhoslovakkia lendurimärki. Meeste taustaks Avro 504 õppelennuk.

Nr 32 - See on varasemast perioodist, pakuks samuti, et kui Rotberg oli Tartus - 1926-27. Rotberg seisab lennuki tiival. Tema ees veidi vasakul (Eesti ja Läti lendurimärkidega) - Lennurügemendi ülem Steinberg.

Nr 33 - veel varasemast perioodist pilt. Keskmisel mehel peas 1924. a. vormi müts. Seega tehtud ilmselt enne 1926. a. või siis 1926 a (teisel mehel juba uus müts peas).

Nr 34 - lisakirjeldust vist ei vaja :wink:
Viimati muutis nublu, 25 Veebr, 2008 16:29, muudetud 1 kord kokku.
kui sul on vanu lennundusega seotud pilte, dokumente või muud huvitavat - võta ühendust...
Kasutaja avatar
nublu
Liige
Postitusi: 926
Liitunud: 16 Dets, 2003 19:25
Kontakt:

Re: Lennundus

Postitus Postitas nublu »

Mati kirjutas:See pilt on minu äia albumist:
Mati on selle pildi kahjuks juba ära korjanud. Pilt ise oli tegelikult väga huvitav ning oleks paremini sobinud siia teemasse:
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 577#103577

Nimelt oli sealt näha see "linnuga lennuk" just sellelt küljelt, kus Arvo ta joonistanud on. Samuti oli samal fotol Short nr 39. Ning seal oli näha, et ka sellel oli mingi pilt olnud.

Oleksin selle pildi skänni eest väga tänulik! Kahjuks ei salvestanud kohe omale koopiat :roll:
kui sul on vanu lennundusega seotud pilte, dokumente või muud huvitavat - võta ühendust...
Kasutaja avatar
nublu
Liige
Postitusi: 926
Liitunud: 16 Dets, 2003 19:25
Kontakt:

Postitus Postitas nublu »

Ja nüüd siis see minu poolt lubatud pilt.

Kõigepealt Estoloogi postitatud foto

Pilt

Ja siia järgi pilt, kuidas tehti seda pilti :P

Pilt
kui sul on vanu lennundusega seotud pilte, dokumente või muud huvitavat - võta ühendust...
MOrav
Liige
Postitusi: 2150
Liitunud: 28 Dets, 2004 20:45
Kontakt:

Postitus Postitas MOrav »

Vbndst, 12 pildi asemel olin trükkinud 21. Nüüd on seal teine ja kuupäevale vastav pilt.

Pilt 13 - seal on pliiatsiga nimi ja siis kuupäev templiga - järsku siis miski nekroloogiga seotud see kuupäev.
Kasutaja avatar
nublu
Liige
Postitusi: 926
Liitunud: 16 Dets, 2003 19:25
Kontakt:

Postitus Postitas nublu »

Estoloog kirjutas:Vbndst, 12 pildi asemel olin trükkinud 21. Nüüd on seal teine ja kuupäevale vastav pilt.
Parandasin oma vastavat postitust :wink:
Estoloog kirjutas:Pilt 13 - seal on pliiatsiga nimi ja siis kuupäev templiga - järsku siis miski nekroloogiga seotud see kuupäev.
Vaatasin Pro Patria auraamatust (Aleks Kurgvel ja Herbert Lindmäe, üleval http://www.okupatsioon.ee kodulehel) - Eesti Sõnas ilmusid nekroloogid 18. ja 19. aprillil. 20. aprill oli Aadu sünnipäev, siis lehtedes muu jaoks ruumi eriti ei jätkunud (Eesti Sõna kahjuks DEAs veel pole, Postimehes ja Sakalas tema nekroloogi sel kuupäeval polnud).

Äkki olid 20. aprillil 1942 matused Maarjamäe sõjaväekalmistul? Või siis tõesti nekroloog mõnes seni veel tuvastamata lehes...
kui sul on vanu lennundusega seotud pilte, dokumente või muud huvitavat - võta ühendust...
Kasutaja avatar
nublu
Liige
Postitusi: 926
Liitunud: 16 Dets, 2003 19:25
Kontakt:

Postitus Postitas nublu »

nublu kirjutas: Nr 9 - veel vanem pilt - Halberstadti vrakk Tallinnas lennusadama angaaris. Hm, mõningaste pingutuste tulemusega loeks sealt sabapealt ka seerianr ära...
Mõningaste pingutuste tulemusel on s/n saba pealt loetud. 8)

Tegemist siis Aviatik'u tehases ehitatud Halberstadt C V nr 6898/18. See oli Landesveeri käest saadud saagilennuk. Langes eestlaste kätte millalgi juuni lõpu pealetungi ajal. Sel ajal saadi päris mitu lennukit saagiks, kahjuks pole veel välja uurinud, milline see neist täpselt oli.

Igatahes võeti ta Eesti lennuväe algul arvele nr 13 all. 1. augusti 1919 lennukite arvestuse aruandes seisab ta kirjas kui "rikutud". 15. augustil 1919 "ootab remonti". 28. augustil "täiesti purunenud". Oktoobris 1919 "parandamisel" ja detsembris 1919 "töökojas parandamisel".

Tegelikult selle numbri all lennuk kunagi ei lennanud, ja ega teda ilmselt ka ei parandatud. 1920. a. alguse korrastamistuhinas kadus ta sootuks arvelt. Ilmselt peeti taastamiskõlbmatuks.

Aga-aga... 1921. a. tehti lennuk merelennu salgas korda ning pandi ujukitele. Uuesti ilmus ta arvele nr 53 all ning lendas kuni 1926. a. Siis ta kaob taas arvelt. Mingit õnnetust temaga ei tehtud, ilmselt kanti maha kas lihtsalt vananemise pärast, või siis seepärast, et lendurite sõnul olevat ta olnud suht vastikute lennuomadustega. Ei olnud see Halberstadt ju vesilennukiks mõeldud...

Nii et ma pakuks - see pilt on tehtud millalgi 1920-21, kui lennuk oli juba arvelt maha võetud ning merelennuangaari oma lõppu ootama toodud (see angaar tänu oma suurele pinnale leidis kolikambrina kasutust hiljemgi :wink: ). Seal jäi aga merelennu salga meestele silma ning keski on juba esimese ujuki lennuki juurde sikutanud...
kui sul on vanu lennundusega seotud pilte, dokumente või muud huvitavat - võta ühendust...
arvolv
Liige
Postitusi: 539
Liitunud: 06 Okt, 2006 15:06
Asukoht: Seattle, WA, USA
Kontakt:

Heinkel He 111c (He 111V2) eestis

Postitus Postitas arvolv »

Lgp. Foorumi kollegid;

Sellel saksa lennukil Heinkel He 111c (He 111V2; W/N 715) , registreerimistähisega D-ALIX, on Balti riikidega huvitav seos. 1936. aastal ostis Lufthansa 10 Heinkel He 111c tüüpi lennukit - üks nendest oli D-ALIX, hüüdnimi "Rostock". He 111V2, (see lennuk oli erinev He 111c tüüpide seeriast), oli mõeldud põhiliselt müügiks saksa ja välismaa tsiviillennuduse tarbeks. Tehnilisest seisukohast olid D-ALIX'il tiivad paar tolli lühemad kui V1 ja V3 lennukitel. He 111c-tüüpide montaazitöö Rostock-Marienehe tehases oli üldiselt raske ja keeruline, sest lennuki tiivad olid elliptilised ja sakslastel polnud veel küllat häid kogemusi niisuguse uue ehitusega, et seda ökonoomselt teostada. D-ALIX'i mootorid, 2xBMW VI 6.0 Z tüübist, olid kahjuks liiga nõrgad raskema kerega lennuki jaoks, mis tähendas et lennuki lennutunni hinnad, bensiin, õli, jne, olid väga kõrged.

Algusest peale oli D-ALIX mõeldud ja ehitatud tavaliseks reisilennukiks . Neli "suitsetajat" võisid lennuki keskel istuda (modifitseeritud pommisektsioonis). Postikotid pandi ühe sektsiooni (kabiini) lennuki ninas. Lennukisse mahtus kuni 10 reisijat (kuni 4 suitsetajat; ja kuni 6 mitte-suitsetajat, kes istusid eraldi suitsetajatest). Ametlikult kuulus lennuk saksa Lufthansa'le.

Mis aga teeb D-ALIX'i huvitavaks, on see, et ta oli ka salaluure lennuk. Alates 1937. aasta algusest oli D-ALIX saksa salaluure "Kommando Rowehl"i käsutuses. Mitu "Reihenbild" kaamerat olid kavalalt lennuki keres ära peidetud, nii et ka põhjaliku inspektsiooni käigus ei hakanud need kaamerad silma. D-ALIX leidis väga aktiivset kasutust Inglismaal, Prantsusmaal, Balti riikides ja eriti Nõukogude Liidus oma lühikese "salaluure" karjääri ajal. D-ALIX purunes maandumisel Bathurst'is (Banjul'is), Gambia's, Aafrikas, 12. III. 1937. aastal. Kolm lendurit ja üks "reisija" said surma.

Suured tänusõnad foorumi kollegile Lemetile selle postituse valmistamise abi eest.

Terv.;

Arvo L. V.


Pilt

Heinkel He 111c (He 111V2); D-ALIX, Lufthansa "Rostock", Tallinn, Estonia, 1937
andrus
Liige
Postitusi: 4322
Liitunud: 02 Juul, 2004 11:39
Kontakt:

Re: Heinkel He 111c (He 111V2) eestis

Postitus Postitas andrus »

Proovin siis veidi kätt ka lennukite kallal tankide ja laevade kõrval :)
Ma ei tea, kuivõrd usaldusväärne on lennukispetsialistide jaoks Volker Koos, refereerin siinkohal tema raamatut:

ülesanne luua He 111 saadi Reichsverkehrministerium (RVM) käest 1932.a. pommi- ja reisilennukiks (Koos rõhutab, et esmane oli sõjalennuk ja et Heinkeli enda mälestustes on selle seiga kohta jama kirjutatud). Reisilennuk pidi olema sõja korral pommilennukiks ümber seadistatav. He 111 V-2 (Wnr. 715 D-ALIX; Koos ei kasuta nimetust He 111c ) esmalend toimus mais 1935.a. (sõjaversiooni He 111 V-1 (Wnr. 713 D-ADAP) esmalend oli 17.11.1934.a.). Alates juunist katsetati lennukit Rechlinis. Lõpuks anti lennuk Deutsche Lufthansale (DLH), kus ta sai nime „Rostock“. Alates 16.01.1936.a. rakendati lennukit postiveokatsetel DLH Lõuna-Atlandi liinidel.

DLH sai kokku 12 He 111 lennukit: lisaks V-2 veel V-4 (Wnr. 1968 D-AHAO „Dresden“; esmalend detsembris 1935.a., esitleti avalikkusele 10.01.1936.a.). 1936.a. ehitati 6 He 111 C (Wnr. 1828-1833) tüüpi lennukit (siin kasutab Koos tüübi lisandina C tähte). Nimed on ära toodud järgmistel masinatel: 1828 D-AMES „Nürnberg“, 1830 D-AXAV „Köln“ (kaotati Mannheimis 12.11.1937.a.), 1832 D-AQUA „Breslau“, 1833 D-ATYL „Karlsruhe“. Samal aastal sai DLH veel 2 He 111 G tüüpi masinat (Wnr. 2534 D-AEQA „Halle“, Wnr.2535 D-AYKI „Magdeburg“).
1938.a ehitati DLH jaoks 2 He 111 L tüüpi lennukit (Wnr. 1884 D-ACBS „Augsburg“ ja 1885 D-ADCF „Dresden“). Reisjatevedu He 111 lennukitega algas suvise lennuplaani järgi 19.04.1936.a. Saksamaa siseliinidel ja alates 1936/37.a. talvise lennuplaani järgi alates 4.oktoobrist liinil Berliin-Varssavi. Lennud jätkusid kuni sõjani.
Ka Luftwaffe tellis tosina tsiviilvarustuses lennukit reisi- ja sidelennukiks, nende hulgas mõned Türgile mõeldud masinad, mis sõja algusega seoses jäid tarnimata. 1940.a. läks 9 He 111 Lufthansa koosseisust üle Luftwaffe kätte, kes kasutas neid õppe- ja reisieesmärkidel.
Rowehli kohta märgib Koos, et kuigi D-ALIX hukk on dokumenteeritud, leidub ikka neid, kes kirjutavad, et lennuk hävines luurelendudel NSVL kohal. Aga see, et selliseid luurelennukeid oli, on Koosi väitel tõestatav: näiteks 22.11.1937.a. sai Heinkel-Werke tellimuse, valmistatavast F-seeriast 3 masinat (Wnr. 2358-2360) ümber ehitada – militaarvarustus ära jätta ja 4 kaamerat sisse ehitada. Välja pidid need masinad nägema nagu DLH He 111G masinad, kaasa arvatud värviskeem.

V. Koos: Ernst Heinkel Flugzeugwerke 1933-1945. lk.48-50

igatahes minu asjatundmatu arvamuse kohaselt tundub Luftwaffe poolt selline oma rahade eest tellitud lennukitest luuremasinate valmistamine palju usutavam, kui DLH omanduses olevate masinate ümberseadistamine. Oleks huvitav teada, kust pärineb info „alates 1937.a. algusest oli D-ALIX luure käsutuses“ ja kuipalju see lennuk jõudis teha lende NSVL kohale, kui ta juba märtsi keskel Aafrikas maandumisel purunes, ja miks on hukkunud reisija jutumärkides ?

Saksamaa sõjaarhiivis on olemas Rowehli enda poolt arvatavasti peale sõda kirjutatud üksuse kroonika
Rowehl: Chronik der Aufklärungsgruppe des Ob.d.L. BA-MA, Lw 108/16.

tõenäoliselt sama asi on järgneval lehel:
http://www.wiki.luftwaffedata.co.uk/wik ... ppe_Ob.d.L.

ja leidsin ka Arvo enda postituse:
http://forum.axishistory.com/viewtopic. ... 62#p969562
seal on mõned allikad ära toodud.
arvolv kirjutas:He 111c-tüüpide montaazitöö Rostock-Marienehe tehases oli üldiselt raske ja keeruline, sest lennuki tiivad olid elliptilised ja sakslastel polnud veel küllat häid kogemusi niisuguse uue ehitusega, et seda ökonoomselt teostada.
Koos väidab, et enne oli Heinkeli firma olnud sisuliselt arendusfirma, kus lennukeid põlve otsas kokku pandi. Tellimus suuremale lennukiseeriale ja kaotus hävituslennuki konkursil, mille üheks põhjuseks oli Heinkeli lennuki väiksem tehnoloogilisus, pani konstruktorid juba tõsisemalt valmistustehnoloogiaga tegelema, He 111 sai näiteks üsna pea elliptiliste tiibade asemel sirge esi- ja tagaservaga tiivad.
Kasutaja avatar
nublu
Liige
Postitusi: 926
Liitunud: 16 Dets, 2003 19:25
Kontakt:

Postitus Postitas nublu »

nublu kirjutas: Nr 1 ja 6 - mõlemil sama Lufthansa He 111 tsiviilversioon D-ALIX. Sellest lennukist tahtis ArvoLV pikemalt kirjutada, nii et ma ei hakka tema lõbu rikkuma. Piltide kohta vaid täienduseks nii palju, et tehtud ilmselt Tallinnas Ülemiste lennuväljal. Esimesel pildil on kõige parempoolsem Ülemiste lennuvälja ülem Roo. Pildil nr 6 on esiplaanile jäänud ka Lufthansa liinilennuki Ju 52 saba. Nii et D-ALIX ei olnud siin mitte liinilennul :wink:
Eile avastasin veidi lisainfot, mis neid kahte fotot ehk paremini tuvastada aitab. Kuna selle D-ALIXi vastu nagunii oli kõrgendatud huvi, siis ei ole kade poiss ning postitan selle infi ka siia. :wink:

Nimelt on Rahvusarhiiv alustanud tänuväärset projekti nimega Digisisu portaal. Kunagi kevade poole sirvisin seda kiirelt, aga siis tundus ta (vähemalt minu jaoks) veel üsna tühi ja ebahuvitav. Nüüd aga sattusin läbi AISi Välisministeeriumi materjalidest üsna mitmegi mulle huvi pakkuva säiliku otsa :P

http://www.ra.ee/dgs/explorer.php?web=d ... 8354dc25b8

Seal all failide sisu nägemiseks peab juba olema registreeritud kasutaja. Fail, mida antud juhul tasuks vaadata, on ERA f.957 n.14 s.230 "Kirjavahetus Eesti välisesinduste, välisriikide esinduste ja ministeeriumidega välislaevade külaskäigu ja ülelennu lubade andmise kohta."

Sealt leiab omakorda kirjavahetuse Saksa saatkonnaga Eestis kahele Lufthansa lennukile ülelennu- ja maandumisloa hankimiseks. Alguses on küsitud luba lennukile Ju 52 D-ASIS, nimega "Cuno", millega pidi Turu lennuvälja avamisele lendama Lufthansa juhtkond. Maandumisega Tallinnas 6. ja 9. septembril 1935 (vastavalt siis sinna- ja tagasilennul).

Ja siis saadi äkki 5. septembril järgmine kiri, et tegelikult läheb Turu lennuvälja avamisele kaks lennukit, ning 6. ja 9. septembril tahab maandumisluba ka He 111 D-ALIX. Hoolimata hilisest taotlusest sai ka see lennuk maandumisload.

Nii et pildid on tehtud suure tõenäosusega 6. või 7. septembril (lennukid jäid Tallinna ööbima ning lendasid edasi järgmisel päeval), sest tagasilennu peatus oli ilmselgelt vaid lühiajaline. Ning selle Ju 52 saba Lufthansa embleemiga kuulus ilmselt D-ASIS'ele, mis aga samuti ei olnud siin mitte liinilennul. Siis eksisteeris veel Deruluft ning liini lendasid tema embleemidega Junkersid.

Mis oli põhjuseks, et D-ALIX'ile lubasid nii hilja taotleti, jääb aga vähemalt esialgu igaühe enda rikutuse tasemele mõelda :twisted:

Esitatud taotluses igatahes sakslased kinnitavad, et lennuki pardal relvi ega kaameraid ei ole :roll: :wink:
kui sul on vanu lennundusega seotud pilte, dokumente või muud huvitavat - võta ühendust...
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline