www.militaar.net

Tundub olevat hulk müüte. Kui seal viikingilaev oleks olnud, oleks EW ajal kari arheolooge rõõmuhõisete saatel peale lennanud. Või siis hiljem. Mis seal võis olla? Äärmisel juhul suurema paadi jäänused endises järves või lahes. Arvatavasti keskaegse, sest Ruhnu asustati suht. hilja. Sellised väikesed saared olid varem asustamata. Viikingilaev naljalt madalikule kinni ei jäänud, selle sai lahti sikutada, isegi mööda maad lohistati neid probleemideta. Kui läks põhja sügavas vees, siis küll. Aga siis ei saaks keegi selle jäänuseid maapinnal imetleda.

Jaanus2 kirjutas:Tundub olevat hulk müüte. Kui seal viikingilaev oleks olnud, oleks EW ajal kari arheolooge rõõmuhõisete saatel peale lennanud. Või siis hiljem. Mis seal võis olla? Äärmisel juhul suurema paadi jäänused endises järves või lahes. Arvatavasti keskaegse, sest Ruhnu asustati suht. hilja. Sellised väikesed saared olid varem asustamata. Viikingilaev naljalt madalikule kinni ei jäänud, selle sai lahti sikutada, isegi mööda maad lohistati neid probleemideta. Kui läks põhja sügavas vees, siis küll. Aga siis ei saaks keegi selle jäänuseid maapinnal imetleda.

Samas on ka Hiiumaal teada ühe säärase veesõiduki olemasolu kinnikasvanud lahes. Praegu olevat seal maapind veel liiga soine, et ligi pääseda: http://www.sloleht.ee/index.aspx?id=31705&q

Kuskohast võisid need EW arheoloogid teada, et tegu ei ole muinaslaevaga, kui nad seda vaatamas ei käinud? Ja ka tavaline muinasaegne paat on kindlasti vägagi väärtuslik leid.
Legend või mitte - kontrollimist väärib see kindlasti.

Sel ajal oli välja kujunenud üsna hea muinsusteadlikkus ja info liikus kuhu vaja, kui midagi keskmisest huvitavamat leiti.
Ruhnust võibolla ei liikunud ka, umbkeelsed rootslased seal... Kontrollimist vajaks kindlasti, kui midagi oli, peaks midagi olema alles siiamaani, mõni laud ikka.

Selle laeva leidmisest oli juttu 1684. a kui kohalikud elanikud leidsid vana puulaeva jäänused.
http://www.ruhnu.ee/ajalugu.php
Seega üsna, üsna ammu.
Et lapsed oleks mänginud selle ümber veel sajandeid hiljem?
Kahtlen puidu sellises säilivuses - kõigile ilmastikuoludele valla...

Ja vaevalt sellest aiaposte teha sai.

Ja oletus, et laev sattus lõksu - sisenes kõrge veeseisuga lahte ja ei pääsenud enam välja?
Varjaagid lohistasid oma laevu kilomeetrite viisi, üle küngaste ja läbi metsade, et üle veelahkme pääseda - ja nüüd ei saanud piskust mudaribast üle?

Ruhnu on mereriik.
Ja ühe korraliku mereriigi randa on aegade jooksul uhutud või inimeste poolt maha jäetud väga mitmesugust kraami.

Ja täiesti loogiline, et sinna võis saada maha jäetud ka mõni muinaslaev.
Ja ehk on soos sellest veel mingeid fragmente alles - kuid laeva säilimises blogis kirjeldatud viisil... julgen küll väga kahelda.

Pigem on legendi elus hoidnud täiesti erinevate ja erinevatest aegadest pärit objektide jäänused

Nn. must tamm on väga kõva materjal ja säilib kindlasti sadu aastaid ka välisõhu tingimustes, sellest on tingitud ka tema kõrge hind, mida näitab ka üks osta.ee oksjon ja selle kommentaarid:
http://www.osta.ee/index.php?fuseaction ... id=1252449

Ilmselt on mingisuguse veesõiduki leidmise fakt tõene.
Kõik muu (laeva kinnijäämine vms.) võib olla rahvasuust pärit.

Jaanus2 kirjutas:Arvatavasti keskaegse, sest Ruhnu asustati suht. hilja. Sellised väikesed saared olid varem asustamata. .

Ruhnust on leitud ka kiviaegsete hülgekütide asulapaik, nii et kindlasti mitte keskajal ei asustatud saart.

Hülgekütid olid väga liikuv rahvas. See ei tähenda, et saar oleks olnud aasta ringi asustatud. Teiste väikesaartega sama lugu, mingi majandustegevus toimus ka seal varemalt. Hiiumaagi oli veel keskajal pooltühi Saaremaa tagamaa.

ja hülgekütid käisind jala saarel või?

Jala üle jää või nahkpaadiga, mis seal vahet. Hülgepüük on hooajaline tegevus, suvel oleksid nad saarel nälga jäänud.

Väide, et tegemist on viikingiajastu laevaga põhineb tedmisel, et juba 5000 ema viibisd saarel hülgekütid, hilisemal perioodil asustasid saare rootsist ja võimalik et gotlandilt pärit asunikud ja kahedeistkümnendal sajandil on saarel juba ka kirik. Ehk siis saarel oli asundus.

Vahet pole kas kütid elasid hooajaliselt või mitte. Hülgeid kütitakse (parima naha annavad pojad) kevadisel ajal kui jää minema hakkab siis pole eriti enam võimalust enne järgmist talve jala minema saada ka.
Kui peale suurt katku enamik eestimaad elaniketa oli siis peame ka väitma, et Eest asustati alles Põhjasõja ajal?

Väita, et paat ja seda on nii suure kere kohta pisut tagasihoidlik öelda, peaks olema keskaegne on meelevaldne ja ei põhine ühelgi muul loogikal, peale selle, et keskajal liikusid merel laevad. Lisaks on siiski enamus keskaegsest merendusest ülestähendatud ja kui mingil põhjusel oleks laev/suur paat jäänud saarele "vangi" oleks seda ka mõnes kroonikas mainitud - selline sündmus piisavalt haruldane.

Luciano kirjutas:Väita, et paat ja seda on nii suure kere kohta pisut tagasihoidlik öelda, peaks olema keskaegne on meelevaldne ja ei põhine ühelgi muul loogikal, peale selle, et keskajal liikusid merel laevad.

Noh kui oleks teada selle koha kõrgus merpinnast...

Võiks ju "tagasi arvutada" maakerget ca 1,5 mm aastas ja nii väga jämedalt oletada, et millal oli selles soos laevasõiduks küllalt vett...?

Kuigi võis neil meestel ka olla harjumuseks laev talveks kaldale vedada...

Ja teiseks:
No vaevalt vana või vigastatud laeva mahajätmine olnuks kroonika jaoks piisavalt oluline sündmus.
Mina ei tea ühtki sellist kirjeldust - olgu, et kõik laevad ju millalgi "pinsile" saadeti

Karuke kirjutas:Ja teiseks:
No vaevalt vana või vigastatud laeva mahajätmine olnuks kroonika jaoks piisavalt oluline sündmus.
Mina ei tea ühtki sellist kirjeldust - olgu, et kõik laevad ju millalgi "pinsile" saadeti

jah seda tõesti kui vana laev maha oleks jäetud - siis oleks ta ilmselt põletatud - aga kui laev satub vee taandumisel madalikule on tegemist laevaõnnetusega ja keskajal oleks sellist sündmust kajastatud ka vastava perioodi kroonikas, nii nagu ta hetkel legendina on perioodist kus meiekandis kirja ei tuntud.

Aga ega ma ei väidagi muud kui seda, et meelevaldselt midagi väita ei tasu. Samas on elu näidanud et ükski jutt ei tule tühajast kohast ja rahvaluule tuulest.

2007 aastal oli ühes Horisondis täiesti Ruhnu saare kujunemisest kaardid olemas. Ja jutuks periood kui saar veel hoburauakujuline hülgeküttide pärusmaa oli.

Luciano kirjutas:2007 aastal oli ühes Horisondis täiesti Ruhnu saare kujunemisest kaardid olemas. Ja jutuks periood kui saar veel hoburauakujuline hülgeküttide pärusmaa oli.

Just.

http://www.horisont.ee/arhiiv_2000_2002/h2002n2l7.html

Laeva olemasolus ei kahtle ruhnlastest keegi. Kes saarel pikemalt elanud, m2letab, et veel 60-ndatel olla paadikaarte otsad soost v2lja paistnud.
S2ilivuse koha pealt nii palju, et tegemist on 1. musta tammega, mis 2. asub soos. Seega ei tohiks tekkiuda kysimust, kas on alles, v6i mitte. Allpool soopinda peaks jupid kindlasti s2ilinud olema.
Praegu ei ole laevast m2rkigi, aga koht, kus laev asuma peaks on enam-v2hem kindel.
Olen ise n2inud vana rootsiaegset (1800 l6pp, kui Ruhns veel rootslased elasid) saare kaarti, kus laev eraldi "Houbjerre soolaevana" 2ra t2histatud.

Laeva on k2inud otsimas ka tuntud merearheoloog Vello M2ss, kes kyll midagi ei leidnud.. Aga nende otsing kestis ka vaid m6ne tunni.
Ilmselt oleks k6ige lihtsam t2pne asukoht kindlaks teha GPR'iga, aga selle rent on parajalt kirves.
Samas.. kui see laevuke yles leida, siis oleks tegu ajalooliselt v2ga t2htsa leiuga.

terv,
Reigo Ruhnust