Märjamaa?

Eestlased ning eestlastest koosnevad üksused, relvad, lahingud, varustus, autasud jne jne...
vre
Liige
Postitusi: 226
Liitunud: 20 Veebr, 2007 14:52
Asukoht: pärnu
Kontakt:

Märjamaa?

Postitus Postitas vre »

Tervist.Kas keegi foorumlastest on tutvust teinud Märjamaa ümbruse metsadega.1941 juulis seal ümbruses vähe madistati,kuid suurt tarka infot vist sellest kusagilt leida ei ole.Oleks võibolla huvi sinna kanti vähe piiksutama minna.Andke märku ,kui keegi teist seal kandis ringi jalutanud on või on kellegil mõni tark info viide välja pakkuda.Tänu ette.
Kasutaja avatar
Abramis
Liige
Postitusi: 627
Liitunud: 21 Mär, 2005 20:23
Kontakt:

Postitus Postitas Abramis »

Märjama teema on huvitav. Sellest peaks ka nõuka ajal olla üht teist kirjutatud, sest nimelt Märjamaa all said sakslased esimese tõsise vastulöögi Eestis.

Teemat olla uurinud polkovnik Paul põhjalikumat. Kas ta ka miskit sel alal kirjastas pole minul teada. Igatahes käis ta 60-ndatel kohapeal kohalikke usutlemas.

Lahingud seal olid igatahes ägedad. Tsiteeriks siinkohal VALDOT...


Ehk siis - militaarajalugu ma väga põhjalikult ei tea, kuid oma liistude (arhitektuuriajalugu) juurde tagasi tulles võin mainida, et Märjamaa lahing oli juulis 1941 sedavõrd äge, et põlesid maha nii luksuslik Orgita mõisahoone (mida kasutati alates 1928. aastast kodumajanduskoolina) kui ka rikkaliku barokksisustusega Märjamaa kirik. Tean, et mõis põles maha 15. juulil 1941 (olen selle kuupäeva maininud maha ka oma värskes Läänemaa mõisate raamatus); kiriku hävimispäeva ma peast kahjuks ei tea, aga vast oli ta kas sama või vahetus naabruses.

Kui ühes piirkonnas hävib ümbruskonna kaks kõige suursugusemat ja väljapaistvamat ehitist, siis pidi lahing ikka üsna tõsine olema ning alati jääb sellistel juhtudel ka moona ja muud "kola" maha...
_________________
Valdo
dad...
http://www.oldschool.ee

"He also serves, who only stands and waits!"
The New Testament
ictta
Liige
Postitusi: 2151
Liitunud: 15 Juun, 2004 4:11
Asukoht: Pärnumaa
Kontakt:

Postitus Postitas ictta »

olen isegi mõelnud sinna kanti jalutama minna
Palm
Uudistaja
Postitusi: 18
Liitunud: 10 Juul, 2006 14:47
Kontakt:

Postitus Postitas Palm »

gruppen
Liige
Postitusi: 388
Liitunud: 01 Dets, 2005 3:49
Asukoht: Eesti
Kontakt:

Postitus Postitas gruppen »

sakslaste eelsalk (12 mootorratturit) vs venelased :lol: .
Nõuka kirjanduse järgi tapeldi Märjamaa pärast surnuks terve rügement sakslasi ja 650 venelast. nendest 250 maeti bussijaama taha ja 400 kuskile mujale lepikusse - mingitsorti patriootlik organisatsioon ka taastas need hauatähised hiljuti vist. mis nüüd kirikusse puutub siis kas mitte jah sakslased seda hiljem põlema ei lasknud sest seal olid ühed teatavat sorti rotid sees :)
ma elan märjamaalt pärnu poole nii, et tsipa tean seda värki. Sakslaste põhijõud olid Märjamaa "kangelaslahingu" ajal alles Ares. On nagu mälestus, et kohalik aktiiv/kaitseliitlased plaanisid minna Aresse sakste juurde, et sealt koos relvadega siis tagasi tulla iivanit nuhtlema - kohalikke rapiti selle sakste retke pärast päris palju. See oli siis kohe pärast seda Märjamaa tulevahetust. Mul need kuupäevad ka vihus kirjas - sai vanalt veel uuritud ennem tema lahkumist meie keskelt. Vihu aga maal vist momendil :(
Suurem lahing oli ühes teises kohas Pärnu pool kus jäi alles tervest külast üks maja. Seal kestis madin kaks-kolm päeva ning langenuid oli nii sakslaste kui ka venelaste(millegi pärast läks neid rohkem looja karja) poolel. Üks sakslane suri mul päris vanaisa koju ära ning viidi Pärnu kalmistule kuhu maeti. Venelasi jäi sõna otseses mõttes kuhja kaupa maha ning neid kohalik elanikkond pärast mullastas kuhu juhtus. Ega sakslane otse rinnaga seal peale tungind - kõigepealt tehti ikka ettevalmistavat tuld päevakene. Lasti üks vene "jäme toru" vastu taevast, mereväelase vormis meeskonnast olla üks olnud veel toru juures pärast lahingut. osa kilbist olla läbi kolba läinud. Kuuldavasti olla saklaste tulejuht suure kase otsast nii täpselt juhatand, et kolmanda pauguga olla täistabamus olnud. Esimene oli eellange olnd ja teine olla üle läinud, kolmas oli kümnesse kukkunud :D Mul selle kolaka busool veel olemas, kahjuks põrutada saand ja ei tööta eriti hästi.
gruppen
Liige
Postitusi: 388
Liitunud: 01 Dets, 2005 3:49
Asukoht: Eesti
Kontakt:

Postitus Postitas gruppen »

tuletasin veel meelde - Märjamaa luteri kiriku torn lasti põlema selle pärast, et seal oli iivani vaatleja sees. Kirik ise jäi ikka alles - torni kuppel põles ainult ära. Võin ka eksida muidugi. Ja vene õigeusu kirikule lõid vist kultuuriliselt seotud isikud ise kirve sisse.
Idee kohaselt - kui jalutamiseks läeb - võin kaasa jalutada :)
Kasutaja avatar
Abramis
Liige
Postitusi: 627
Liitunud: 21 Mär, 2005 20:23
Kontakt:

Postitus Postitas Abramis »

Nõuka kirjanduse järgi tapeldi Märjamaa pärast surnuks terve rügement sakslasi ja 650 venelast. nendest 250 maeti bussijaama taha ja 400 kuskile mujale lepikusse


KUST NEED ANDMED PÄRIT ON, kui see suur saladus ei ole
http://www.oldschool.ee

"He also serves, who only stands and waits!"
The New Testament
Kasutaja avatar
istorik
Liige
Postitusi: 1042
Liitunud: 02 Mär, 2004 17:36
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Märjamaa

Postitus Postitas istorik »

Siin üks meie foorumi vana teema kus ka 1941.a. Märjamaa sündmusi kirjeldatud:
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... e7e2693d73
vre
Liige
Postitusi: 226
Liitunud: 20 Veebr, 2007 14:52
Asukoht: pärnu
Kontakt:

Postitus Postitas vre »

Aitäh vastuste eest,kuid eelpool toodud viidetega olen juba tuttav.
gruppen
Liige
Postitusi: 388
Liitunud: 01 Dets, 2005 3:49
Asukoht: Eesti
Kontakt:

Postitus Postitas gruppen »

to Abramis:
Käitlesin just töö juures üle-eelmine nädal sellist slängis "nunnut" raamtut kus oli infot erinevates ENSV rajoonides toimunud sõjategevusest ning ausammastest. Kaanel kujutatud tänaseks koristatud pronksist vabastajat. Pealkirja ei mäleta, kuid kui homme tööle jõuan otsin selle üles ning annan viite, võimalusel koos skänniga. Minu meelest oli selles raamatus.. või oli siis mingi muu punapropagandap**k - igastahes homseks õhtuks üritan asja üles otsida!!!

kindlasti väga asjalik raamat :lol: - näiteks mina ei teadnudki, et Hiiumaal olidki kõige suuremad lahingud üldse 1941 aastal siin maal. vähemalt sealt jäi selline mulje. Nimetatud ka viimane "vaba nõukogude eestimaa" kaitsja kes pani tuletornist pea ees alla kui ei suutnud fašistlikke koeri enam eemal hoida vaba nõukogude eesti pinnast... siuke p**k siis seal ilusti kirjas.
Kasutaja avatar
Abramis
Liige
Postitusi: 627
Liitunud: 21 Mär, 2005 20:23
Kontakt:

Postitus Postitas Abramis »

Jah, see raamat "Kedagi pole unustatud, midagi ei unustata", Tln., 1975 on mul lk. 129 lahti...

Venemeelsed autorid ja tsensorid on lubanud kirja panna, et

..."raudteejaama juurde ühishauda maeti umbes 400 võitlejat 156. laskurpolgust ning bussijaama naabruses paiknevasse ühishauda 200 võitlejat 249. laskurpolgust, 8 piirivalvesalgast, Punalipulise Balti Laevastiku merejalaväe brigaadist ja rahvakaitseväe üksusest."

Kui sel eduvaesel ajal puhuti iga suurem võit mitmekordseks, siis 650 langenu tunnistamine peaks näitama Märjamaa lahingu punaarmee poole verisuse astet.
http://www.oldschool.ee

"He also serves, who only stands and waits!"
The New Testament
gruppen
Liige
Postitusi: 388
Liitunud: 01 Dets, 2005 3:49
Asukoht: Eesti
Kontakt:

Postitus Postitas gruppen »

see sama raamat jah.
nojaa aga kohalikud inimesed mäletavad nagu ainult eelsalga (mootorratturite) väikest tulevahetust punastega.. :? misjärel tsiklistid sooritasid eduka lahtitõmbamise ning taandusid põhijõudude juurde..
Iseasi kui nüüd teine lahing Märjamaa pärast äkki??? a no kui nüüd tõesti võtta, et juleti 650 langenut kirja panna. Krt aga siis poleks alevist ka midagi alles jäänud. orgita ja kiriku ümbrus ju suht sama kant...alevi põhjaserv. kaevikuid olen näinud aga praeguse alevi lõunapiiril metsaserval :?

tõesti, tõesti - järjest rohkem hakkab ennnast ka huvitama. Mis Eesti rahva kannatuste aastas öeldud on - endal pole moment käepärast!??
Kasutaja avatar
Anonymus
Liige
Postitusi: 355
Liitunud: 18 Veebr, 2007 15:31
Asukoht: muuseum
Kontakt:

Postitus Postitas Anonymus »

Mis see rahvakaitse üksus on?
Kasutaja avatar
oleeg
Liige
Postitusi: 5193
Liitunud: 23 Jaan, 2006 14:10
Asukoht: Kodutares
Kontakt:

Postitus Postitas oleeg »

Teem õige asukoht oleks II MS all, kuid kui kõigekõrgem nii soovis - olgu siin.

Märjamaal "tehti pisut nalja", nagu filmis on öeldud. Siinkohal mõned väljavõtted osalenud üksuste - formeeringute tegevuse kirjeldustest.
NB! Tegu on vabatõlgetega. Tegemist ei ole kindlasti mitte teadustööks sobiva tõlkega

Kes nõukogude propaganda suhtes on allergiline - soovitan mitte lugeda.
Jällegi: toon need väljavõtted ära selleks, et pakkuda mõtteainet.
Haapsalu piirivalve salga lahingutegevuse kirjeldusest Eestis ...

Isamaasõjani dislotseerus Haapsalu piirivalve salga staap Haapsalu linnas Eesti NSV – s ja tema allüksused valvasid Balti mere rannikut.
Salga ülemaks oli polkovnik Bunkov, salga sõjakomissariks – pataljoni komissar Lanin, salga staabi ülemaks – kapten Šiškov.
Sõja esimestel päevadel osa isikkoosseisu eesotsas salga ülema polkovnik Bunkoviga sulas NKVD vägede 22. diviisi koosseisu, mille komandöriks oli määratud Bunkov, osa salga staabi ülema kapten Šiškovi juhtimisel tegutses iseseisvalt 8. Armee koosseisus ja koos Punalipulise Balti Laevastiku maismaaüksustega.
Tervikuna salga allüksused, pidades Eesti NSV territooriumil kaitselahinguid vaenlase ülekaalukate jõududega, katsid 8. Armee ja Punalipulise Balti Laevastiku üksuste taandumist, samuti koos Punalipulise Balti Laevastiku üksustega kaeti Tallinna evakueerimist.

Lahinguepisoodidest, mis käsitlevad seda perioodi, on iseloomulikud järgmised:
8. juulil 1941. a. võeti salk Balti ringkonna piirivalve vägede ülem kindral-major Rakutini korraldusel riigipiiri valvamiselt maha ja läks üle tegeva lahingüksuse seisundisse ning baseerus Rõuma’sse (?).
9. juulil 1941. a. saadi vägede staabist korraldus komandeerida NSVL NKVD piirivalve vägede ülema käsutusse 150 võitlejat ja komandöri. Peale (eelnimetatute) ärakomandeerimist formeeriti järelejäänud isikkoosseisust kolm laskurroodu, mis koondati ühte pataljoni. Pataljonil oli relvastuseks: kaks raskekuulipildujat, mõningad käsikuulipildujad (kergekuulipildujad), automaadid ja vintpüssid. Transpordist oli olemas 20 autot.
10. juulil 1941. a. saadi Balti ringkonna piirivalve vägede staabist andmed: saksa väejuhatus eesmärgiga rünnata Tallinnat peab paiskama oma väed mööda Pärnu - Tallinn maanteed. Salga ülemale oli antud korraldus korraldada varitsus Pärnu - Tallinn maanteel ja segada vaenlasel oma vägede edasinihutamist. Selle korralduse täitmiseks oli eraldatud kaks rühma koosseisus 90 võitlejat ja komandöri. Rühmade relvastus: kaks raskekuulipildujat, neli kergekuulipildujat, vintpüssid ja automaadid.
11. juulil 1941. a. saadeti varitsuse korraldamiseks eraldatud isikkoosseis staabiülema kapten Šiškovi juhtimisel masinatel varitsuspaika.
Tenuse (?) punkti jõudmisel sattus kolonn Tenuse asulast “kaitseliidu” liikmetest bandiitide grupi kuulipilduja ja püssitule alla.
50 meheline bandiitide grupp endise eesti armee vana ohvitseri juhtimisel, relvastatud kolme raskekuulipilduja ja vintpüssidega koos piisava koguse laskemoonaga, oli kaitsel Tenuse jõe paremal kaldal. Selle likvideerimiseks eraldas kapten Šiškov ühe rühma 45 mehelises koosseisus kapten Šarapovi juhtimisel.
Rühma relvastus: kaks raskekuulipildujat, kaks kergekuulipildujat, vintpüssid ja automaadid.
Kapten Šarapov otsustas kahe jaoga tungida peale Tenuse asulas üle silla, 3. jagu paisata läbi Tenuse jõe 500 meetrit sillast läänepool eesmärgiga mööduda vastase tiivast ja 4. jagu jätta reservi. Pealetungi toetasid raskekuulipildujad. Lahing kestis umbes 2 tundi.
Lahingu tagajärjel bandiitide grupp purustati, kaotanud surnutena 16 bandiiti ja vangidena 9. Saadud trofeed: raskekuulipilduja, püstol ja mõned vintpüssid. Selle ülesande täitmise järel kapten Šarapovi rühm ühines kapten Šiškovi salgaga.
11. juulil 1941. a. paigutas kapten Šiškov varitsuse ketina Pärnu - Tallinn maantee äärde, tiibadele paigutas raskekuulipildujad, kergekuulipildujad jaotas mööda ketti, kuid kuna sel ööl vaenlase jalavägi nimetatud teed mööda ei liikunud, võeti varitsus 12. juuli koidikul maha ja liikus metsa sügavusse, kus paigutati laiali puhkuseks enne järgmise öö pealetungi.
12. juuli päeval sai kapten Šiškov raadio teel korralduse sellest, et salga ülem polkovnik Bunkov on määratud 22. NKVD laskurdiviisi komandöriks, salga ülema ajutiseks kohusetäitjaks on määratud tema, kapten Šiškov.

12. juuli öösel umbes kell 22-00, paigutas kapten Šiškov varitsuse samasse kohta, kus see oli ööl vastu 12. juulit ja käskis avada tule ainult signaali “visatud granaadi plahvatus” peale.
Umbes kell 24-00 liikus pikki teed varitsusest mööda grupp saksa mootorrattureid, nende järel liikus saksa jalaväe kolonn. Luure andmetel sooritas rännakut saksa jalaväe polk.
Kapten Šiškov viskas granaadi vaenlase kolonni. Peale plahvatust avas varitsus tule kõigist relvadest vaenlase jalaväe pihta. Sakslaste keskel tekkis paanika. Sõdurid jooksid laiali, avades korratu tule. Lähenenud saksa üksused hargnesid lahingkorda ja avasid tule varitsusele. Varitsus, desorganiseerinud vaenlase kolonni, lahkus varitsuspaigalt kapten Šiškovi korraldusel ja lahkus ülejäänud salgaga liitumiseks. Meie kaotused: tapetuid pole, haavatud on neli meest. Andmeid vaenlase kaotustest pole.

13. juulil 1941. a. Rõumasse(?) jäänud kaks 8. salga roodu salga sõjakomissari pataljoni komissar Lanini juhtimisel baseerus Balti ringkonna vägede staabi korraldusel ümber Sila’sse (?) ülesandega lüüa saksa väed välja Kirblast.
Kuni roodu tugevused vaenlase jõud olid kaitsel Kirbla kirdeserval, olles relvastatud raskekuulipildujate, kergekuulipildujate, automaatide ja miinipildujatega.
Umbes 13-00-ks 13. juulil 1941. a. jõudsid roodud autodel Kirbla lähistele ja liikusid Kasari jõe paremale kaldale.
Pataljoni komissar Lanini korraldusel roodud, võtnus sisse lahingukorra, ründasid Kirblat, kuid jõudnud Kasari jõe sillani, peatati nad vaenlase miini- ja kuulipildujatulega. Pataljoni komissar Lanin, julgustades isikliku eeskujuga võitlejaid ja komandöre, tõusis kogu pikkuses püsti ja ületas kuulirahe all silla. Järgides tema eeskuju murdsid võitlejad Kasari jõe vasakule kaldale ja ründasid vaenlast.
Lahingu tagajärjel oli vaenlane Kirblast välja löödud ja taandus mööda teed Lihula suunas. Vaenlase kaotused teadmata.
Selles lahingus sai surmavalt haavata salga sõjakomissar pataljoni komissar Lanin. 8. piirivalvesalga kahe roodu ajutisele juhtimisele asus major Monahtin. Roodud asusid kaitsele Kirbla Lääne- ja edelaserval.
14. juulil 1941. a. kell 8-00 ründas vaenlane Lihulast ülekaalukate jõududega Monahtini salga kaitsepositsioone. Salk oli sunnitud taanduma Kasari jõe paremale kaldale ja asuma seal kaitsele. Hõivanud Kirbla, vaenlane peatus.
Samal päeval kell 12-00 Haapsalu – Lihula maanteel sooritas marsi Punaarmee polk polkovnik Kondrašovi juhtimisel, kellele major Monahtin kandis ette olukorrast salga kaitse piirkonnas. Polkovnik Kondrašov otsustas polgu ja salga ühise tegevusega vastane Kirbla külast välja lüüa.
Salga ühine pealetungi tegevus algas umbes 14-00 14. juulil 1941. a. Pealetungi juhtis polkovnik Kondrašov. Lahing kestis kuni 16-00-ni. Lahingu tagajärjel oli vastane Kirblast välja löödud ja taganes Lihulasse, kus …

Veel pisut Märjamaa lahingute järlsündmusi, seekord teise üksuse tegevuse kirjeldusest:
Virtsu poolsaare sakslastest vabastamisel sõitis tõkestussalga rühm ja grupp operatiivtöötajaid sellesse rajooni, nõukogude võimu vaenulikult suhtuvatest ja saksa võimudega koostööd teinud isikutest poolsaare puhastamise operatsiooni läbiviimiseks. Teel Virtsu sõitis tõkestussalga rühm ootamatult autodel sisse sakslaste kordonisse (?), mis paiknes Virtsu – Pärnu teederistil, Karuse külas.
Rühm sai vaenlase püssi – kuulipilduja ja miinipilduja tuld, jalastus ja võttis lahingu vastu. Lahingu tulemusel sakslased taganesid kiirustades, jättes maha TT suurtüki, kuulipilduja ja lahingumoona. Selles kokkupõrkes kaotas rühm 6 meest surnutena ja 2 haavatutena. Sakslaste kaotused on kindlaks tegemata.
Asulas, kus paiknes sakslaste kordon (?), peeti kinni mobilisatsioonieas eestlane; peale ülekuulamist meie rühmale appitulnud piirivalvurite roodu poolt lasti ta maha.
Tagasilöödud lõigu kaitse regulaarüksustele üle andnud, saabus tõkestussalga rühm koos piirivalvuritega Virtsu.
Virtsus alustas operatiivgrupp viivitamatult tööd, mille tulemusel peeti kinni: organisatsiooni “Kaitseliit” kohalik juht; kaks selle organisatsiooni endist liiget, … jne.

Ülalloetletud isikud, väljaarvatud üks, on sõjatribunali poolt süüdi mõistetud. Samal ajal viidi Virtsus läbi agentuuri istutamine / värbamine. Tsiviilelanikkonna seast värvati 6 teatajat / informanti.
Operatsioonidest võitluses banditismiga tuleb märkida Pärnu maakonnas Varbla asula ja Tõstamaa linna bandedest puhastamise operatsiooni. Siin tõkestussalga 2 rühma , tugevdatud soomusautodega, koostöös hävituspataljoniga hõivasid lahinguga nimetatud punktid, purustasid “omakaitse” staabi, hõivasid raskekuulipilduja, 60 jalgratast, üle 10 telefoni aparaadi, mõned jahi- ja vintpüssid.
Bandiitide seas oli surnuid ja haavatuid: 4 vangi võetud bandiiti lasti koha peal maha. Meie kaotused – 1 surnu.
terv
o
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 5 külalist