1. leht 2-st

Postitatud: 18 Apr, 2008 1:57
Postitas LeBon
Aitäh Corvus aga küsimus moderaatoritele, miks mitte panna see põnev tõlkematerjal Teabeallikate alla nagu ka Solonini teoste tõlked?

Postitatud: 18 Apr, 2008 6:34
Postitas Henn
Tänud, jälle üks huvitav lugemine. Äkki täpsustad veidi: mis on raamatu nimi, millal väljaantud jne?

Postitatud: 18 Apr, 2008 22:28
Postitas Reigo
Aleksandr Jefremov. Kirjeldatud sündmuste ajal staabirittmeister. Bulak-Balahhovitši koondsalga staabiülem oli ta mingi perioodi jooksul 1919 kevadtalvel. Hiljem teenis Loodearmee staabis (või sealkandis).

Tekstis korduvalt esinev leitnant "W." on Vladimir Vidjakin. Hilisem Loodearmee 1. armeekorpuse staabiülem. Jäi pärast sõda Eestisse elama. Emigreerus lõpuks vist Saksasse.

Pisidetailide kohta öelda ei oska, aga üldiselt paistab sündmuste käik Jefremovi mälestustes tõepäraselt esitatud olevat.

Postitatud: 21 Apr, 2008 16:33
Postitas OveT.
Suur tänu põnevate memuaaride eest!
Jutule värvi lisamiseks üks foto minu kogust: Bulaki staap ilmselt Irboska või Vastseliina kandis.

Pilt

Postitatud: 21 Apr, 2008 17:10
Postitas Anonymus
Antud pilt on tehtud sügisel 1919, Võru fotograaf Niiluse poolt.

Postitatud: 21 Apr, 2008 17:20
Postitas OveT.
Anonymus kirjutas:Antud pilt on tehtud sügisel 1919, Võru fotograaf Niiluse poolt.


Jah, on küll , nagu mitmed teisedki selle perioodi fotod Võrumaal ja Pihkva kubermangus toimunud sündmustest :wink:

Postitatud: 22 Apr, 2008 12:40
Postitas OveT.
corvus kirjutas:Tänud! Pildid ja kommentaarid ülesseriputatu kohta on alati teretulnud.. Ärge ainult mult palun hilisemat lõppsõnavõimalust veel ära võtke :) Ma pean silmas, mis sai edasi... Kõik tuleb omal ajal.


Kes pildil olijatest on memuaaride autor Jefremov?
Ehk Bulakist pahemat kätt istuv sõjamees?

Postitatud: 22 Apr, 2008 12:53
Postitas Anonymus
äkki on paremat kätt istuv mees Bassen-Spiller

Postitatud: 22 Apr, 2008 15:35
Postitas Reigo
Pilt on tehtud 1919. a sügisel, mil Bulak-Balahhovitš tegutses omanimelise salga (pataljoni) ülemana Eesti armee koosseisus (augusti lõpus 1919 ta teatavasti heideti Loodearmeest välja). Minu teada jäi Jefremov edasi Loodearmeesse, kusjuures ta oli juba eelnevalt Bulak-Balahhovitši vägedest lahkunud.

Bassen-Spillerit kah pildil kuidagi ei saa olla, sest viimane teenis pildi ülesvõtmise ajal Loodearmees.

Postitatud: 22 Apr, 2008 16:18
Postitas Reigo
Pilt

Jefremov on tõenäoliselt kas vasakult kolmas või paremalt esimene (pigem viimane).

Postitatud: 22 Apr, 2008 16:29
Postitas OveT.
Reigo kirjutas: Jefremov on tõenäoliselt kas vasakult kolmas või paremalt esimene (pigem viimane).

Tänan!
Paremalt esimene sarnaneb minu poolt näidatud fotol Bulaki pahemal käel istuva mehega?

Postitatud: 22 Apr, 2008 16:42
Postitas Reigo
Sarnaneb küll, aga minu pilt on vast siiski liiga ududne, et midagi kindlat öelda.

Postitatud: 22 Apr, 2008 19:36
Postitas Reigo
Selle invaliidide komando ülemaks sai määratud endine 1.eskadroni ülem podjessauul (eelpool tekstis rittmeister. R.P.K.) Permõkin.
Kõik on korras: rittmeistri näol on tegu Boriss Permikiniga ning alamjessauuli näol Vsevolod Permikiniga (vennad).

Postitatud: 24 Apr, 2008 9:28
Postitas Roamless
Muidu huvitav lugemine, kuid hakkab silma ,et eestlased kipuvad olema kõik nõrgukesed ja suht organiseerimatud ning mitte eriti kõvad sõjamehed (tihtipeale hoopis kommunistid). Eks see oleneb kirjutaja vaatenurgast ja kindlasti leiab ka jutus tulevikus positiivsemaid näiteid eestlastest.

Postitatud: 24 Apr, 2008 19:41
Postitas Reigo
Tartu kaitsmise juures detsembris 1918 eestlased tõepoolest tegelikult eriti kõvade sõjameestena silma ei paistnud. Vene valged olid sõjakamad, ehkki nendegi meeleolu just kõrge polnud. 1920-30-il üritati Balahhovitši koondsalka eestikeelses kirjanduses mingi mõttetu demoraliseerunud bandena näidata, kes olnud lausa Tartu langemises olulised kaassüüdlased. Seda kõike siiski kuigi tõeseks ei saa lugeda. Ma kirjutasin sellest ka "Loodearmees", kusjuures alles pärast raamatu ilmumist leidsin andmed, et näiteks kaks Eesti 2. polgu roodu (Tannebaumi grupp) jooksid suuresti laiali veel enne Tartu mahajätmist. Samas Vene valgete puhul laialijooksmist siiski polnud.

Samas võiks osutada, et Jefremov ei räägi eriti midagi batka meeste kalduvusest röövimistele ja omavolilistele rekvireerimistele. Jah, osalt oli tegu niiöelda sõja vajadustest lähtuva tegevusega, ent osalt ikkagi ka isikliku rikastumise nimel toimetamisega.