www.militaar.net

Teadaolevalt peeti viimane lahing 22.09.44 Tallinna eest Pääskülas. Seal osales grupp Soomepoisse, kes olid siis juba Pitkapoisid ja ka teisi ning peeti kinni Pärnu suunas liikunud tankikolonn. Lahingu kohta on üsna vastukäivaid kirjeldusi. Erineb koht, osavõtjate arv, tulemus jne. Kas kellelgi on mingit infot, osavõtjate nimesid, andmeid kirjanduse kohta jne?

Soomepoisid Kurt-Hjalmar Arendi ja Olaf Klasen osalesid Pääsküla kokkupõrkes, seljas Soome vormid. Klaseni mälestused sellest kokkupõrkest on kirjas Laari raamatus "September 1944" lk. 258-261.

Arendist on lühielulugu ja fotod mõlemast mehest siin:
http://www.wehrmacht.pri.ee/foorum/phpB ... php?t=3277

Oskab keegi täpsustada, et mis kohta peetakse silmas Laagri teeristi all?Kas Pärnu maantee ja Vabaduse puiestee kokkusaamiskohta raudtee ülesõidu juures või siis teisel pool jõge Laagrist maanteeni tulevat teed teise raudtee ülesõidu juures.

Pärnu maantee ja Kadaka puiestee ühtimiskohas (maantee ja puiestee vahelises kolmnurgas) oli vähemalt 8 aastat tagasi puudesalu koos mingite justkui endisi kaevikuid meenutavate süvenditega. Eksisteeris kuulujutt, et seal toimus 1944. aastal lahing.

Üks Pääsküla lahingus võidelnud meestest oli soomepoiss Gunnar Põlluaas (12.01.1924 - 18.12. 1994), õppis Nõmme Gümnaasiumis. Koos viie sõbraga (kellest üks oli Olaf Klasen - klassivend ja võitluskaaslane) läks sõudepaadiga 1943 Soome. Väljaõppel oli Porokyläs ja Taavettis 8/JR200-s, tankitõrjes. Sõdis Viiburi lahel ja Vuoksel, sai haavata. Tuli koos teistega 19.08.44 Eestit vabastama, taganes Haapsalu-Hiiumaa-Saarema kaudu Saksamaale, oli Neuhammeri väljaõppelaagris, lõpuks jäi Oppelni kotti. Sealt viis tee loomulikult vangilaagrisse. Hiljem, kodumaale tagasi saades, laulis RAM-is, kus oli õige mitmeid soomepoisse ja kelle dirigent Uno Järvela, oli samuti üks nendest.

Laar mainib lahingu toimumispaigaks Pääsküla mäe (M. Laar, September 1944) Vabaduse puiseteel, mõnel pool räägitakse aga ka Pärnu maanteest (vt. Ivalo postitust). Sinna olevat maetud ka kaks langenud soomepoissi. Kus see mägi on? Kas tänase raudteedepoo juures? Või on Pääsküla mägi Pärnu maanteel enne Maksimarketit - vist mitte, see on juba linna piiridest väljas? Pärnu mnt. pool raudtee ääres, männisalus, on mingeid auke ja kraave tõesti, kuid raske öelda, kas need on kaevikud või mingid liivavõtuaugud.

Legendid räägivad ka kahe maharaiutud peaga eesti sõduri (soomepoisi?) surnukehast lahingupaigas, keda venelased olevat keelanud tükk aega maha matta.

Laar mainib lahingu toimumispaigaks Pääsküla mäe (M. Laar, September 1944) Vabaduse puiseteel, mõnel pool räägitakse aga ka Pärnu maanteest (vt. Ivalo postitust). Sinna olevat maetud ka kaks langenud soomepoissi. Kus see mägi on? Kas tänase raudteedepoo juures?

Kipub nagu, jah, see depoo kant olema (kuigi 100% kindel pole). See on ju Pärnu mnt ja Vabaduse pst ühenduskohas (kolmnurgas), seega saab lahingu toimumiskohana hea tahtmise korral rääkida nii vabakast kui pärnakast. Pärnaka ja Kadaka ühtimiskoht on ju sealsamas kõrval. Ilmselt oli positsioon (kui see muidugi seal ikka oli) rajatud mõlemale poole pärnakat. Kuulujutt teadis, muide, samuti rääkida hukkunud sõduritest, kes sinnasamasse maeti.

Pääsküla mägi peaks ikka olema kohe linnast välja sõites peale jõgu ja Maksimarket vahel, see niiöelda kõrgem koht. Ivalo postituse viimane lõik ka viitab selle---See ARS-i kivitsehh asub Maksimarketi taga.

See ARS-i versioon on konfliktis kogu ülejäänud tekstiga Ivalo postituses. Kusjuures öeldud on veel, et "umbes preguse ARS-i". Võtmesõna on "umbes". Samas kui ülalpool on kirjas teine versioon, et pihtasaanud tank seisis vabaka juures, mis sobib kõige ülejäänuga.

Vastulöögigrupi lahing Ivalo postituses toimub justkui täpselt vabaka-pärnaka-kadaka-raudteeülekäigu ühenduskoha piirkonnas.

Number ühega on tähistatud see paik, kus on siiani mingeid kaevikulaadseid asju näha. Number kahega on tähistatud umbkaudne koht, kus neid vähemalt kunagi näha oli (enne ringliikluse loomist). Ei tea, kuidas praegu olukord on.

Ka 18 bussi lõpppeatuse vastas kohe raudteetammi kõrval kõrgemal kohal on veel laskepesa siiamaani alles,selle lähedal ka neid betoonist kolmnurkseid tankutõrjejurakaid.Äkki hoopis see koht?

Raamatus "September 1944" Laar igatahes 23.09 hävitatud tanki ei maini. Ta arvab, et see sai pihta 22.09, ehkki säilinud kirjeldus Pääsküla lahingust seda ei maini. Punaarmee pihtasaanud soomusmasin olevat seisnud Vabaduse puiestee lõpus. Tegelikult ei saa ju päriselt ka välistada, et tank sai matsu kuskil mujal (näiteks tõepoolest ARS-i lähedal), kust siis ära veeti.

Seal Pärnu maantee viadukti kõrval ka üks betoonist punker. Mis lood sellega on, ehk teab keegi.

Ehk pärinevad betoonpunkrid 1941. aastast?

Usun et selle madina kiiruga kaevatud laskepesasid on looduses väga raske leida, isegi kunagised täisprofiilis kaevikud on praeguseks vaevumärgatavad kraavikesed.
Midagi toimus ka Pääsküla vana silla juures, lähedaloleva ridaelamu vanemad elanikud teavad rääkida õuenurka maetud punaarmeelasest.
Jõe ääres on ka äratuntav kuulipildujapesa valliga linna suunas.