www.militaar.net

Jawohl - jutt on Hundikoopast (saksa k. Wolfsschanze) - seesama kurikuulus Hitleri välipeakorter Ida-Preisimaal (ja sama koht, kus Stauffenberg Hitlerile pommi alla pani)

Hiljuti õnnestus ära käia siis. Päris hästi säilinud värk - vähem kui ühe ruutkilomeetri peal hulka betoonmonstrumeid, kõik kenasti teede-radadega ühendatud ja siltidega varustatud. Kogu asi ise poolakate poolt kenasti turistisõbralikuks tehtud - on restoran-pubi, saab öömaja, ohtralt teemakohaseid suveniire müügis, lisaks Hundikoopa-teemalisi prospekte / kirjandust mitmes erinevas keeles...

Eestist lähtuvale autoga huvilisele: värk ise on Leedu piirist linnulennul nii sadakond kilti läände ja Kaliningradi obl. piirist ca 25km lõuna poole... Poola-Leedu piiril pange oma kepsu sisse kohanimi GIZYCKO - s.o väikelinn enne Hundikoobast. Seal pange kepsu sisse GIERLOZ - s.o olematu küla, mille territooriumil meie objekt asub (selle linnakese ja küla vahe ca 20km). Eksimise puhuks võiks teada ka Hundikoopa poolakeelset nimetust - WILCZY SZANIEC - aitab välja kohalikelt küsides

Kuna objekt on põhimõtteliselt ilusti Eesti-Saksa trassi peal (mis siis, et natuke kõrvalises kohas), soovitan soojalt seda trassi pidi sõitjatel veits aega võtta ja nii väärikat kohta külastada - fiiling on kindlustatud

P.S. firmal netiaadress ka - www.wolfsschanze.home.pl

Skald kirjutas:http://eestileegion.com/foorum/viewtopic.php?t=359

Seal tuleb liikmeks end registreerida, muidu foorumisse ei pääse.

Ahah ?

LeBon kirjutas:Ahah ?

Mis ahah? Olen korduvalt proovinud võõrast arvustist ja ei saa tõesti logimata.

Muidugi ei saa, see ju kinnine foorum.

Sorry jah, minu viga, teen siis copypastaka siia, jutt mu enda oma :

Kuna koht tuli jutuks, siis tegin vastavasisulise teema huvilistele. Hundikoobast sai ise külastatud eelmise aasta oktoobris. Koht on vaatamist väärt. Kohast on juttu ka foorumis, hobide all, lk.8. Proovin siis teha väikese tõlke raamatust, mille sealt ostsin.

Koht ise asub Kirde-Poolas, endisel Ida-Preisimaal, Rastenburgi(poola Ketrzyn) linna lähedal sügaval metsas, piirkond ise on äärmiselt järvede ja metsarohke. Idakampaaniaks ettevalmistuse käigus sai selgeks, et vägede juhtimiseks on vaja luua uus peakorter, mis asub rindele lähemal. Ehitustööd algasid 1940. a. suvel ja kestsid 1944 aastani. Plaanid valmistas ette ja teostas ka ehitustööd Organization Todt. Territoorium hõlmab 2,5 ruutkilomeetrit, kus asuvad 7 ülisuurt punkrit, 10m paksuste katuste ja 8m paksuste seintega ja suur hulk väiksemaid punkreid ja lisahooneid. Suured punkrid on ehitatud nii, et ühe punkri sees asub väiksem punker, nende vahel asuv 50 cm ruum täideti kruusaga. Punkrite välisseinad kaeti puiduga või erilise kamuflaazkrohviga, mis oli valmistatud tsemendist, saepurust ja heinapudist. Krohv tehti spetsiaalselt krobeda pinnaga, et talvel lumi sinna hästi külge haakuks. Juurdepääsuteed on asfaldist või betoonist ja on suurepärases korras ka tänapäeval, 60 aastat hiljem!!! Jalgrajad punkrite vahel kaeti kamuflaazvõrkudega, samuti paljud punkrid. Võrgud olid tulekindlad. Väiksematele hoonetele paigutati katustele kunstpuud. Koha juurde ehitati ka raudteelõik, et Führer saaks kohale tulla ka rongiga(samuti paljud külalised). Hitler nimelt eelistas reisida rongiga, mida pidas kõige ohutumaks transpordivahendiks. Kõikides punkrites oli keskküte ja peale tavaliste elektriliinide olid kõik punkrid varustatud akudega ja diiselgeneraatoritega. Täiuslikult ehitati välja ka veevärk ja kanalisatsioon. Olemas oli telefoni otseühendus Berliiniga ja teiste peakorteritega, pluss loomulikult raadioside. Kogu ala piiras kaks kõrget traataeda, mille vahel jäänud 50-150 meetrine ala oli paksult täis miine ja okastraati. Hiljem korjati aastatel 1952-1955 sealt kokku üle 54 000 miini. Kohapeal on ka väike mälestusmärk Poola ja Punaarmee demineerijatele, kes seal oma ainukese apsu tegid. Huvitaval kombel pole mainitud, palju neid õhku lendas, mis tekitab oletuse, et vähe neid polnud. Samuti piirasid territooriumi suur hulk valvetorne, kuulipilduja -ja flakitorne(mõned punkrite katustel). Üks lennuväli asus kohe Hundikoopa lähedal, teine 8km kaugusel Rasteburgis. Valvet teostasid Leibstandarte SS Adolf Hitler ja Führeri ihukaitse eripataljon. Objekt oli nii hästi varjatud, et sõja jooksul ei pommitatud seda kordagi ja arvatakse, et venelased avastasid selle enda jaoks alles siis, kui edasitungivad väed sellele juhuslikult "komistasid". Hitlerit külastasid seal paljud tolle aja suurmehed: Mussolini(25.08.1941 ; 12.09.1942 ; 18.09.1943 ;20.07.1944), Antonescu(2.09.1943 ; 26.02.1944), krahv Ciano(27.10.1941 ; dets.1942), Tiso(18.10.1941), Boris III(24.03.1942), Miklos Horty(6-8.09.1941) ja Mannerheim(27.06.1942).
1944 aasta sügisel oli olukord muutunud nii halvaks, et Hundikoobas tuli maha jätta. 20.nov. lahkus Hitler, veidi hiljem ka Wehrmachti ülemjuhatus. Veidi aega asus seal veel kindral Hossbah´i 4. armee staap. 4. detsembril andis Keitel korralduse alustada operatsiooni "Inselsprung"("Saare õhkimine"). 24.jaanuaril 1945 alustati õhkimistöid. Iga suure punkri peale kulutati 8-10 tonni trotüüli, kuid enamus neist jäid siiski püsti. 1959. aastal avati territoorium külastajatele. Kohe sisenemisel on mitu infotahvlit, kus on kõikide punkrite numbrid ja otstarve ilusti ära seletatud. Sissepääs maksis 8 poola raha pluss veel veidi auto parkimise eest. Koht ise asub Ketrzyni linnast 8km idapool,sõita tuleb algul 1 km Gizycko poole,siis keerata vasakule Gierlozi küla peale ja edasi on eksimine juba võimatu.

Linke:
http://www.reise-nach-ostpreussen.de/Ma ... chanz.html
http://en.wikipedia.org/wiki/Wolfsschanze
http://www.roland-harder.de/relikte_dri ... hanze.html (Videoga)
http://www.polish-online.com/fotos/wolfsschanze/
http://www.wolfsschanze.home.pl/

Mis kellast kellani Hundikoobas avatud on?

Ei mäleta küll aga oletatavasti joondub tööaeg valge aja järgi - tegemist ju vabaõhu-objektiga ikka

Lisaks võib ka eelnevate postide toodud linkidest vaadata

Otsisin , aga ei leidnud. Kavas kevadel vaatama minna.

Mälu järgi oli mingi 10-16neni, aga säti jah valge aja peale, pimedas seal kolada ei lasta, nad pole ise ka kindlad, et kõik miinid koristatud ikka said