Kah käidud.
Päris alguseks ei jõudnud ja päris viimase osa lõppu ei jäänud ootama, kuid siiski.
Kindlasti oli tegemist isegi ootamatult suuremastaabilise üritusega paljude jaoks. Laululava esine oli otsast otsani rahvast täis ja kõik olid ülevas tujus. Ilmselt vähesed artistikontseridid Eestis saavad hiilata sellise pealtvaatajate arvuga. Rahvamass oli läbilõige vanusegruppidest, kuid noori tundus rohkem. Muide nägin seal ka ajateenijaid vormis liikumas ja pärast kuulsin, et oli isegi väga üksikuid venelasi olnud, kes olid teatud moel hämmingus.
Autode parkimine loomulikult tuuga nagu ikka, sest ehitamisel planeeritud parkimiskohad tänapäevaks kas kinnisvara-elumaju või muid asju täis ehitatud. Nagu kuulsin, siis KL Tallinna Maleva kontori ümbrus sai samuti autosid täis ja leidus kõvemaid "parkimis-kaitseliitlasigi".
Kohapeal müüdi või osalt jagati ka niisama igasugust nö rahvalikku
stuffi. Lippe ja õhupalle oli kogu väljak (ja hiljem osat ka kesklinn) täis. Üksikuid Gruusia lippe nägi. Sai ka laulusõnu.
Huvitav, et alkoholi sees ei müüdud. Kui klaaspudel või purk ei olnud, võis siiski iseenesest kaasa võtta nagu aru sain, kuid mina isiklikult märkimisväärset tinutamist ja korrarikkumist ei märganud. Eestlane on tegelikult siiski niisugune tuim rahvas ja ilmselt oleks alkoholi parema kättesaadavuse korral kisa ja trall veel poole suurem olnud.
Presidendi kõne järel toiminud kavaosa loomulikult kõige artaktiivsem ja südame võttis soojaks, kui Tõnis Mägi "Koit" uuele ringile läks. Seda laulu lauldi laval olnud kooride poolt minu arust isegi kahehäälselt.
Värvimuusika oli tore ja ekraan kindlasti vajalik.
Mis veel minu jaoks veel omamoodi "karm", oli mitteametlik osaline
afterparty linnavahel. Nii kell 02 hakkas osa rahvast juba suuremate hordidena linna poole vajuma. Narva mnt liiklus oli kohati nagu päeval ja nägin üksikuid inimesi (välismaalased?) hommikumantliga aknast kiikamas, et vaadata, mis toimub. Eks paljud läksid koju, kuid paljud kindlasti ka linnavahele tähistama. Algul oli linnavahe konkreetselt venekeelne, kuid hommikupoole tuli eesti keelt (koos sini-must-valgetega) väga kaalukalt juurde. Nimesid ei nimeta, aga vähemalt ühes Vanalinna tümpsu-lõbustusasutuses käis vähemasti 04-06 kõva isamaaline lipulehvitamine ja tramburai. Tea, kas seal varem niipalju isamaalisi viise mängitudki on ühe öö kohta, aga peab tõdema, et klubilises audiovõimenduses kõlab "Koit" ülivõimsalt.
Mis ei meeldinud?
Üritus oli küll tore, kuid mõningaidki asju oleks võinud minu arvates ka palju asjatundlikumalt või läbimõeldumalt lahendada. Laulupeo häälega vahelugemist küll tehti, aga võib-olla oleks olnud rahvale arusaadavam, kui uus esineja oleks mõnikord ka miskise õhtujuhi poolt teadustatud. Puhtast "pahatahtlikkusest" - kultuuriminister oleks suisa võinud see tähtis õhtujuht olla. Dirigeeris küll igatahes vahepeal. Samuti oleks võib-olla olnud asjakohane EV presidendi järgnevast esinemisest teavitada.
Lauluvalik oli kohati väga hea, kuid kohati ka väga mööda. Soigumist oleks ehk kohati vähem vaja olnud, kuid popplaule eri aegadest (ja mis veel tänapäevalgi laialt tuntud) rohkem. Seetõttu läks vist osa rahvast ka juba enne presidendi kõnet platsilt minema. Presidendi kõne eelne kavaosa oli üldse madalseis ja jättis natuke igava mulje. Paljud aga ilmselt ootasid just presidendi kõnet ja enne oleks võinud just rahvast natuke üles kütta ka mõne tuntuma ja rahvalikuma palaga.
Laulusõnad jooksid enamasti ka ekraanil, kui ega nad üle poole väljaku loetavad vist ei olnud. Eks sai ka raamatust veerida, kuid ekraan mugavam.
Pop-lõpuosa ei kuulnud, kuid see depressiivsete linnade laul vist küll kõige sobivam polnud. See on üldse palju ebavajalikke tundeid tekitanud. Võimalik, et ühe lauluga on regionaalpoliitikale tegelikult samapalju kahju tekitatud, kui seda on mõnda aega rahva raha eest turgutatud. Lisaks ei tahetavat seda kuulu järele isegi igal pool tuuridel laulda. Ise oleks tahtnud kuulata "Kaelakee Häält" äkki näiteks. Aga jah.
Muidu oli üldiselt täitsa tore. Rahvas vajab peale leiva ka tsirkust ja uskumatu - on suuteline näitama välja isamaalist meelestatust, kui asja normaalselt korraldada.
Mis veel meelestub ja mida juba ammu olen mõelnud, et
kas äkki EV aastapäeval 24.02 ei võiks ka miski tore rahvapidu olla? Prominendid peavad küll oma "pingviinikat", kuid kas lihtrahvale ei võiks ka mingi sarnane isamaaline kultuuripidustus samal ajal (pigem 23. õhtul) olla? Stiilis Saku Suurhall vms?
Nagu näha, siis (sealhulgas "hukka läinud nooruse" hulgas) rahvuslikku potensiaali tegelikult on piisavalt - vaja vaid õigesti ja organiseeritult ära kasutada!
Kui ikka tahame, julgeme endale häbenemata teadvustada, kes me oleme ja kus me elame!
Aga ülivägev tunne oli ja ausalt selline võiks olla Eesti sünnipäeva tähistamine(nii üleolevat) ja tekkis selline uhke tunne nende eestlaste üle kes seal olid. Aga formaat tõi mulle väikse paraleeli USA iseseisvuspäevast. Suured kiitused neile kes viitsisid jälgida ja Margus Kasterpalule!
