www.militaar.net

Hakkasin üks päev arutlema sellise teema üle, et huvitav, kas Saksamaa sõjakäigul Nõukogude Liitu pandi vallutatud aladel kehtima samasugune okupatsioonirezhiim nagu mujal Euroopas (ja Eestis)? Kas jõuti kehtestada riigikeelena saksa keel, pandi paika reich direktorid, kohalikud omavalitsused, saksa raha? Või oli see rindejoon ning otsese sõjategevusega seotud piirkond, kus sellist asja (veel) ette võtta ei saanud? Ausalt öeldes pole ma kunagi küll kuulnud sellist väljendit nagu "Saksa okupatsioon Nõukogude Liidus"? Äkki ma lihtsalt olen mittepädev selliste teadmiste vallas

Nende kaardide pealt on näha, mis olukord oli 1942 aastal - Ostalnd ja Ukraina on saanud praktiliselt Saksamaa osadeks ( kui saksa raha kasutamine oli RANGELT keelatud - kasutati okkupatsioni markasid), kõik mis ida poole on - on ajutiselt okkupeeritud alad, kus tegudsesis sõjavõimud.
Teine kaart naitab sakslaste plaani territoriumite jagamises pärast sõja lõppu.
http://www.livejournal.com/users/wolfsc ... tml#cutid2

Huvitav on, et Estland pidi endale saama suure tüki Leningradi oblastist.

Saksa vallutatud Ida-aladel (ka Baltikumis) oli kehtestatud oma monetaarsüsteem mille aluseks oli OSTMARK (oma kujundusega rahatähed). Nende inflatsioon oli meeletu ja maksejõud olematu. Valitses naturaalmajandus. Petrool singi vastu ja raadiopatareid munade eest. Kogu seda vahetuskaubandust üritati igati takistada, kuni haaranguteni linnalähirongides ja turgudel. Samas peab tõdema, et valitsenud kaardisüsteem suutis linnade ja suuremate asustatud punktide elanikkonna ikkagi söönuna, kaetuna ja köetuna pidada. Maakohtades oli kaardisüsteem kehvemas järjestuses, talud vedasid välja, kõige hullem oli väikealevites.
L-Euroopas, Saksamaal, Austrias, Tsehhis käibel olnud REICHSMARK oli kõva valuuta. Sellega arveldamine ida-aladel oli keelatud, ja loeti spekuleerimiseks. Kuid seda tehti ikkagi, vaatamata ohule sattuda töölaagrisse. Venemaal oli olukord märgatavalt raskem. Näiteks okupeeritud Kiievis oli ka kaardisüsteem, kehtis ostmark, kuid kui meil oli kate kaartidel ca. 80-90% siis seal vaid 60%. Samas olid sealgi näiteks omad kaardid paljulapselistele peredele ja muudele sotsiaalselt eelistatud gruppidele. (Wehrmachti sõdurite ja langenute peredele jne.)

Päris huvitavad andmed Sul - just see väikealevite lugu. On ka mingeid uurimusi selle kohta? Enda vanavanemad olid metsavahipere ja seega elasid kõik okupandid söögi koha pealt üle - hamburgerite võistuõgimist ei korraldatud, aga ka nälga polnud. Kusagilt lugesin, et evakueeritud said Saksamaale jõudes oma ostmargad üksühele ümber vahetada, mis oli väga tulus. Tekib tugev analoogia DDR-i markadega - nii mõnigi nõukogude eestlane kasvatas sellega "rasva"