Uued koosseisud kaitseväele

Väeosadest, nende ajaloost ja traditsioonidest. Nii Eestist kui välismaalt.
Vasta
Kasutaja avatar
hummel
Liige
Postitusi: 2079
Liitunud: 18 Apr, 2004 12:55
Kontakt:

Postitus Postitas hummel »

Vahepeal on miski aastakene mööda läinud, aga suuri muutusi paremuse poole pole minu arvates toimunud.

KRK on küll teoorias kõva maakaitsestaap ja vist üritatakse ka staabiõppusi pidada administratiivtöö kõrvalt (mis iseenesest on tervitatav), kuid reaalne võimekus ja struktuur on ikka endine administratiivne või infrakeskne. Lihtsalt on juurde tulnud paar lisastaapi, mida allüksustes-üksustes pigem mädapaiseteks nimetatakse, sest teenistus on läinud keerulisemaks ja arusaamatumaks, kuid mitte märgatavalt efektiivsemaks. Kui aga sõjaväelinnak lugeda hävitatuks, on krk staap ikka põlvili, sest puudub taktikaline võimekus ja mobiilsus. Puudub, sest puuduvad vastavad allüksused ja struktuur, mis peaksid seda staabile tagama ja küllap ka vahendid. Asi algab siiski struktuurist, mis on mõeldud ikka vaid rahuaegseks administreerimiseks.

Teisest küljest pidid kurtma brigaadi staabi inimesed, et seoses Paldiskisse uue koondväeosa moodustamisega on nende staap muutunud märgatavalt administratiivsemaks ja minetanud taktikalist potensiaali. See oligi täiesti oodatav ja eks ole saanud juba foorumis varemgi mainida, et brig staap on viljelenud aastaid ainult "sõjamänge", kuna reaalne vägede tegevuse organiseerimine ja tagamine on keerukam, kui action kaartide või arvutite taga. Samas paralleelselt lahingu juhtimisega reaalse administratiivtöö ja logistika juhtimiseta on tulemus võrdväärne Gruusiaga 888.

Iseenesest õige lüke on minu arvates olnud jalaväekompaniidest massilise tagala (sh köök) kaotamine. Ma ei tea, kui suur see jalaväekompanii muidu enne oli, kuid u 250-liikmelise rivikompanii korralik juhtimine on paras koormus juhtkonnale nii kasarmus, kui metsas.
Ei ole aru saanud ka, mis kasu on kompaniipõhisest köögist. Vot 81mm rühm on näiteks kompanii toetamisel omamoodi kasulik (kuigi tulejõud veidi nõrk) ja pataljonist jääks laskekaugus nõrgaks. Aga vot mis kasu on lahingutegevuses pataljoni koosseisus võitleva lahingkompanii "supikahurist"? Keda selle jurakaga tulistatakse?

Kui kompanii vastutusala on min 0,5 km lai ja 0,5 km sügav või max 1 x 1 km, siis sellesse alasse taolise väheliikuva monstrumi paigutamine on natuke arusaamatu. Raske uskuda, et leem eesliinilt rikošeteeruvate kuulide ja pardarelvade mürskude (ka kaudtulerelvad) vihmas rammusam saab. Lisaks võib vaenlase mehhaniseeritud üksusele selle mõnesaja meetri läbimine pärast edukat läbimurret või haaret olla paarikümne minuti küsimus. Kas köök lambist 15 min jooksul lesta tõmmata suudab, on hea küsimus. Jah, ütleme, et paneme köögi kuhugi kaugemale kompanii alalt välja... aga no miks ta siis kompanii koosseisus peaks olema, kui kompaniiga kokku ei passi?
Kasulikum ja toekam on köögid pataljoni tagalasse rühmaks kokku liita ja toit ette vedada. Kui kompanii tegutseb kusagil üksikult, võib köögi tugevduseks kaasa anda või ka armastatud pruunid toidupakid jagada... Olen kuulnud, et Maaväes tahetigi kõik köögid ära kaotada ja... toidupakkidele üle minna - olla moekam! Kuidas see asi edeneb, ei tea.

See, mis viimati kirjutasin, oli nn " "kevadtorm" ". Kui vaatame aga RA väljaõppe pilgu läbil, kus kaitseväes ühtegi normaalset ajateenijate baasil pataljoni pole, on pilt hoopis teistpidine. Ütleme, et laiali pillutud jalaväepataljoni tagalakompanii resideerib Võrus uhkelt näiteks 4 väliköögimeeskonnaga ja sümbioosis sealse jalaväekompaniiga, aga üks jalaväekompanii on Jõhvis, teine Tallinnas. Teoreetiliselt on vähemalt tulem selline, et kupis on väliköögirühm alakoormatud, Tallinna ja Jõhvi rahvas aga järagu pruuni pakikest. Lisaks pakkide ebameeldivusele peaks olema see lahendus ka kallim. Jälle see rõõm, et kaitseväes pole ühtegi korralikku pataljoni peale Scoutsi.

Üks teema veel, aga sellest hiljem, kui aega saab.
Kasutaja avatar
soesilm
Liige
Postitusi: 902
Liitunud: 07 Sept, 2007 20:40
Kontakt:

Postitus Postitas soesilm »

Ei saa mitte vaiki olla ...
Kuidas juhitakse sõjategevust Eestis, kui pole KRK staape? Kas Op. staap juhiks kõiki maakaitseüksuseid ise? Või tegeleks sellega brigaad?
Kes tagaks brigaadi tagalaveod väljaspool brigaadi op. ala, näiteks Võru piirkonnas? Kuidas neid väeüksusi ka ei nimeta - keegi peab seda tegema. Ja see ei ole Op staap ega Brigaad.
Nüüd sellest admin struktuurist. Kust sa hummel võtad, et sõja korral moodustatakse KRK sõjaaja staap? Ma loen seda välja mõttest: ... struktuur on ikka endine administratiivne või infrakeskne. Kas KRK-d ei moodustatud mitte selle pärast et kaoks ära SA ja RA struktuur? Ehk siis, et need oleksid võimalikult sarnased. Tänane pilt ei vastagi eesmärgile. Või tead sa mõnda struktuuriüksust, kus kõik on sõjaks valmis?
Sa ütled: Kui aga sõjaväelinnak lugeda hävitatuks, on krk staap ikka põlvili, sest puudub taktikaline võimekus ja mobiilsus. Puudub, sest puuduvad vastavad allüksused ja struktuur, mis peaksid seda staabile tagama ja küllap ka vahendid. Kust sa seda kõike võtad? Ma ei tea mida pead silmas "taktikaline võimekus ja mobiilsus" all, kuid muus osas võiks sind lihtsalt "vähe valgustatuks" nimetada.
Sinu kommentaarid brigaadi teemast edasi lähevad aga lausa tasemele "OLLA OLNUD" ehk OBG (odna baba gavarila)
Kasutaja avatar
Qtec
Liige
Postitusi: 663
Liitunud: 08 Veebr, 2008 10:34
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas Qtec »

Soesilm, sa pole toonud ühtegi argumenti oma postituses, mis lükkaks ümber foorumlase hummel'i väited. Vastus umbes nii, et "nii see ei ole" ei ole nagu eriti piisav. Kuna asi on väga huvitav, siis sooviks argumente, põhjendusi jne. Küll aga oled esitanud mõned küsimused, millele ootaks hummeli poolt jällegi vastuseid.
Kasutaja avatar
hummel
Liige
Postitusi: 2079
Liitunud: 18 Apr, 2004 12:55
Kontakt:

Postitus Postitas hummel »

Esiteks tore, et keegi veel valdkonna temaatika ja käekäigu vastu huvi tunneb ja sõna võtab.

Ehk olen tõesti vähe valgustatud. Kõik on suhteline. Kui see nii on, siis on kõik ok. Vabandan, kui kedagi isiklikult riivasin.
Ega väga konkreetseks ei tohi ka minna, sest kõik ei peaks siin sulatõe pähe kohe faktidena avalduma. Vastasel juhul saab seda infot liiga hõlpsalt ära kasutada.

Kuidas juhitakse sõjaajal maakaitseüksusi, on hea küsimus. Seda võib teha kas-või Vanajumal ise, peaasi, et see oleks põhjendatud ja toimiks.
Justnimelt oluline on, et SA ja RA struktuur oleks võimalikult sarnane. Mina väidan, et ilma administratiivi ja logistikata ei ole võimalik SA lahingutegevust juhtida ja seda tuleb rakendada nii ka RA väljaõppes.
Seetõttu on positiivne, et brig staap saab nüüd lahendada ka taolisi ülesandeid elust enesest. Brig staap on selles mõttes eesrindlik staap, et ta on kõigi eelduste kohaselt juba RA väljaõppes siis "mobiilne" ehk võimeline siirduma maastikule ja jätkama sealt praktiliselt ka kõiki oma RA ülesandeid. Seda võimaldavad nii vastav staabi tugiüksuste-allüksuste koosseis, kui materiaaltehniline baas. Nagu Gruusiast näha oli, siis väeosad-linnakud võeti kohe esimestel päevadel õhust korraliku tule alla. Nii halvati ka juhtimine ja logistika.

Sobiv koosseis tähendab seda, et staapi teenindavad pataljonid-kompaniid-rühmad, mitte grupid-keskused-asutused vms. Küsimus ei ole muidugi mitte ainult nimes, vaid ka sisus. Materiaaltehniline baas peaks tähendama vastavate allüksuste poolt opereeritavaid staabimasinaid ja varustusveokeid. Võib muidugi oponeerida, et tehnikat ei jagu ja küll sõjaajal leiame reservistid, kes teevad seda ja teist. Nagu ma olen aru saanud, siis vähemalt transporti on viimastel aastatel sisse ostetud päris palju ja ega vanem tehnika ka kõik sihtmärkideks pole kulunud. Kindel see, et reservväel põhinevas armees ei saa RA ülal pidada 1:1 SA allüksusi, kuid struktuuri "raam" vastavate allüksuste ülematega võiks vast valmis olla. Süsteemide läbiproovimiseks ja harjutamiseks ei teeks paha ka vähemalt rühmakaupa ajateenijaid struktuuri sisse võtta. Samuti oleks neist märgatav abi mobilisatsiooni alias RÕK formeerimise juures.

Enne just kirjutasin, et küsimus pole mitte nimes, vaid sisus. Äkki ka eksin. Võib-olla peaksid seda maakaitset juhtimagi mitte "KRK" nimelised, vaid "Brigaadi" nimelised staabid. Et nimi ei riku meest, on rohkem vabanduslik kõnekäänd. :roll:
Enne sõda oli territoriaalkaitse üles ehitatud samuti diviisidele, mitte kaitseringkondadele. Viimaste kontorid olid minuteada peamiselt selleks, et neist moodustada SA brigaadide (alluvuses 2 rügementi) staabid. RA aga armastanud ohvitserid seal pigem "sooje kohti" nautida.
KRK-de brigaadideks nimetamine võiks anda kogu süsteemile konkreetsust ja anda alust brigaadiliku ülesehituse ja võimega struktuuri kehtestamiseks. Need brigaadid peaksid koosnema üldiselt ajateenistuse reservistidest, lisaks näiteks 1 maakaitsepataljon (ega rohkem vast ei annaks 3-4 maleva peale välja ka) kohalike KL malevate baasil. Brigaadide sarnane koosseis annab ka võimaluse paremini allüksuste-üksuste kaupa ajateenistuse läbinud reserviste (sealhulgas juhtimis- ja teenindusüksuste omi) roteerida. Lisaks oleks siis vast loogiline praeguse 5 brigaadi taseme staabi asemel pidada 4, mis vähendab staabirahva arvukust riviallüksuste kasuks, suurendades samas kvaliteeti.
Kuhu konkreetne brigaad peale formeerimist tegelikult SA paisatakse, on ka olukorraline küsimus. Kui näiteks läänesuunalt oht ei ähvarda, võib ütleme no näiteks numbriliselt... 4. brigaadi tuua tugevduseks hoopis Tartu alla. Eks see aga muidugi segadust vs musta huumorit pakuks, kui meedias kajastub, et "Lääne krk sõitis Tartusse" :D
paul
Liige
Postitusi: 354
Liitunud: 31 Jaan, 2006 22:20
Kontakt:

Postitus Postitas paul »

Sõjaväeosad kolivad Tallinnast kolme aasta jooksul Jägalale

Kas mulle ainult tundub nii või on nüüd suure optimeerimise tagajärjel 3 pommi asemel kõigest üht vaja?
Kasutaja avatar
hillart
Liige
Postitusi: 3281
Liitunud: 07 Jaan, 2005 15:02
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas hillart »

Sõjaväeosad kolivad Tallinnast kolme aasta jooksul Jägalale

BS

Kaotame Jägalast Kalevi ÜJP ära, kangesti ebarentaabel. Kõik Männikule, kõik viimseni. Ikka vaid LogK ja Vahipataljon Männikule. Kohe-kohe on Männiku linnak valmis. Ei tule Männikule midagi, kõik jäävad sinna, kus on. Logistika kõik Tapale. Ei lähe logistika Tapale, jääb Marja. Ikka alles jäävad kõik LogK objektid Tallinnas. Jägala territoorium müüakse maha. Ei saa maha müüa - ... . Anname KL-le? Konserveerime? Scout Jägalasse - kohe ja kiiresti. Täiesti kindel lugu, kohe sõit sees. Ei saa, ei saa - Scout jääb Paldiskisse. Merevägi Paldiskisse. Ei saa Paldiskisse Mereväge. Tarvis Miinisadam remontida. Tervisekeskus Filtri teele, Tervisekeskus Rahumäe teele, Tervisekeskus Männikule. Ei saa ikka ei sinna, tänna, ega kolmandasse kohta - jääb endisele kohale. Aga ei saa endisele kohale jääda - infrastruktuur ei vasta nõuetele. Likvideerida? Aga ei saa, ei saa. Jägala antakse üle KL-le. Ei saa ikka anda - pole neil sellega mitte miskit teha, nad ei saa hakkama. Jne., jne., jne.

Nii see on käinud viimase 10 aasta vältel (enne seda küll kah, aga väiksema intensiivsusega) - ja kestab edasi. :twisted: :twisted:

P.S.
Ja pärast Kalevi ÜJP laialisaatmist jäeti Jägala linnak maha. Likvideeriti hea kaaderkoosseisu ja infrastruktuuriga funktsioneeriv üksus ning jäeti maha täielikult töötav linnak koos kogu muu juurdekuuluvaga. (ja vähe sellest - kohe monteeriti maha ka kõik, mida üldse maha monteerida andis. Isegi mitte ei konserveeritud.) :twisted: :twisted: :twisted:

Miks ma nii tige? Ma ise kah ju vana Kalevi ÜJP kaader. :cry:
Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)

Stellung halten und sterben!!
Kasutaja avatar
hummel
Liige
Postitusi: 2079
Liitunud: 18 Apr, 2004 12:55
Kontakt:

Postitus Postitas hummel »

Jägala linnaku kasutuselevõtt pole iseenesest halb mõte ja väeosade kokkukogumisel ei peaks olema mingisiugust lahingulist kaitsetuseefekti. just nimelt "ei peaks", sest meie RA riigikaitse nabanöör on väga tugevalt administratiivi ja infra küljes kinni. Kui tuleks näiteks kuri käsk, et nädala pärast tuleb kogu maaväe RA tegutsev osa kolida täielikult oma linnakutest välja maastikule, siis enamusele kaitseväe süsteemidele, funktsioonidele ning ka igapäevategevusele võib praktiliselt kriipsu peale tõmmata. Eks allavoolu peaks peagi minema ka lahinguvõime, sest administeerimise ja logistika korraldus ei vea tubaste tingimuste ja ametnike-tibideta ilmselt eriti pikalt... :?

Sellest hoolimata ei oma väeosade kokkukogumine pommitamisel tähtsust, sest vaenlasel pole erilist vahet, kas ta laseb 3 Totškat eri kohtades asuvate väiksemate väeosade pihta või need samad 3 raketti ühe suure väeosa pihta. Küll aga saab selle suure väeosa abil kaitsevägi rahakest kokku hoida majandamiskuludelt.
Iseasi, et Jägala asub siiski väga napilt pärapõrgus ja selle linnaku ehitus ning ülalpidamine saab vast normaalsest kallimgi lõbu olema. Väidetavalt oligi Jägala kinnipaneku põhjenduseks 2002 (lisaks kaitseväeüksuste vähendamisele-koondamisele) logistiliselt ebasobiv asukoht. Jägala on ju täielik urgas, kus pole mingit elu ega olu ümberringi 10 km raadiuses. Iga väikese ostu pärast tuleb võristada 10 km Kehrasse (mis sealtki) või 25 km Tallinna. Elukohaks Jägala ka natuke kehvavõitu.

Mina jätaks Tallinna siiski sõjaväe alles. Vahipataljon võiks spetsialiseeruda kahe kompaniiga SP õppele ja tseremooniatele, milleks praegune linnak Rahumäel on täiesti rahuldav. Üks kompanii võetaks sisse alati jaanuaris, teine juulis ja nii oleks tagatud ka pidev kvaliteetne auvahtkond.
Vahipati jalaväekompanii tuleks aga kindlasti Rahumäelt likvideerida esimesel võimalusel. Keset linna jalaväe pidamine on vale. Selle asemel tekitada üks jalaväekompanii juurde Kuperjanovisse.
Kuperjanovist võiks omakorda Jägalasse tuua brig luure ja Virust brigaadi tt. Eesmärk peaks olema formeerida nii Kup, kui viru normaalseteks jalaväepataljonideks, mis oleksid oma nimetust väärt. Praegu kaitseväes ühtegi (ajateeniajtega) jalaväepataljoni ju pole...
Kui kaitseväele hakatakse tegema tankipataljoni, siis selle koht peaks olema samuti kas Jägalas või siis Tapal, sest ega mujal normaalseid tegevustingimusi ei leidu.
Jägalasse võiks veel asustada midagi Paldiskist, kuid sinna peaksid jääma ikkagi konkreetselt maaväe üksused.

See linnaku hoolduskava on minuarust väga kahtlane äri. Linnakut võib hooldada samahästi ajateenija ja iga kuu säästetaks kümneid tuhandeid. Lisaks tuleb julgeolekul neil hooldajatel silma peal hoida.
Minumeelst poleks vaja korraga nii suurt tükki ette võtta. Vb tahab hr minister saada endale positiivsemat ametiaja lõpuvaatust, aga tasa ja targu ehitamine ning planeeringute täpsustemina oleks lihtsam ja arukam. Ehe näide rumalast planeerimisest on Tapal, kus kogu uus linnak on planeeringu poolest 2000 a. omaga võrreldes palju ümber tehtud. Ebasobivaid kasarmuhooneid ja nende ehk toredat, kuid teenistuslikult ebaefektiivset asetust aga ei saagi enam muuta. Loodan kõigest hingest, et 4. kasarmu ehitatakse ikkagi teistsugune. :(
Kasutaja avatar
Qtec
Liige
Postitusi: 663
Liitunud: 08 Veebr, 2008 10:34
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas Qtec »

Arvestades, kuidas vähegi jõukam elanikkond Tallinna lähistele ümber kolib, ei näe ma küll seda Jägalat, kui viimast pommiauku. Pigem, hoopiski suurepärase võimalusena, kui näiteks luuakse võimalus, kus kaader saaks soodsama hinnaga (ei pole meie ohvitserkond miljonärid) ümberkaudu krunte osta. Küll siis kruntidele ka majad tulevad. Kui tulevad püsielanikud ning neid tuleb sinna kanti aastatega üha rohkem ja rohkem nii kui nii hoolimata väeosast, siis tulevad ka poed ja muud vajalikud infra süsteemid. Ainult, et vald peab asja vaatama veidi avaramate silmadega ning paha ei teeks ka KaMina ning EKV aktiivsus. Või panin ma kuskilt mingi loogikaga mööda?
Rebasepoeg
Liige
Postitusi: 156
Liitunud: 06 Jaan, 2006 20:59
Kontakt:

Postitus Postitas Rebasepoeg »

Kõige huvitavam muidugi artikklis oli see, et Jägalas on lasketiir, mida aga ei hakata kasutama. Sellele tuli väga "geniaalne" põhjendus ka: Jägalale on lähedal Tallinna Lennujaam ja laskmine ohustab lennukeid. Kuidas kurat küll 40 km lennujaamast asuv lasketiir võib ohustada lennukeid? Eriti kui näiteks lasta seal max 300m peale. See oleks ju kõik alakaliibrilised relvad ja ikka otse lendavad, mitte üles. :wall:
Kui praegu käib arusaamatu kemplemine Õhutõrjele õhusihtmärkide laskmise üle, siis Tallinna Lennujaama lähedus on veel müstilisem. Või peab mõni spetsialist asja kommenteerima.

Teine huvitav asi oli, et Jägalasse ehitatakse suur autoparkla, mis on mõeldud eelkõige ajateenijatele, kes käivad puhkusel autodega. No siis võiks juba muretsed ajateenijatele kasiinod, garaažid, kaubanduskeskused ja ajateenimine üldse teha kaheksast viieni. :o :shock:
Kasutaja avatar
kangelaspioneer
Liige
Postitusi: 1044
Liitunud: 30 Dets, 2004 13:13
Asukoht: Tallinn/Tapa
Kontakt:

Postitus Postitas kangelaspioneer »

Qtec kirjutas:Arvestades, kuidas vähegi jõukam elanikkond Tallinna lähistele ümber kolib, ei näe ma küll seda Jägalat, kui viimast pommiauku. Pigem, hoopiski suurepärase võimalusena, kui näiteks luuakse võimalus, kus kaader saaks soodsama hinnaga (ei pole meie ohvitserkond miljonärid) ümberkaudu krunte osta. Küll siis kruntidele ka majad tulevad. Kui tulevad püsielanikud ning neid tuleb sinna kanti aastatega üha rohkem ja rohkem nii kui nii hoolimata väeosast, siis tulevad ka poed ja muud vajalikud infra süsteemid. Ainult, et vald peab asja vaatama veidi avaramate silmadega ning paha ei teeks ka KaMina ning EKV aktiivsus. Või panin ma kuskilt mingi loogikaga mööda?
Loe nüüd uuesti Hillarti postitust ja mõtle, kui tõenäoline, hoolimata loogilisusest, sinu poolt pakutu on.
alban
Liige
Postitusi: 1208
Liitunud: 11 Veebr, 2005 17:01
Kontakt:

Postitus Postitas alban »

Rebasepoeg kirjutas:Teine huvitav asi oli, et Jägalasse ehitatakse suur autoparkla, mis on mõeldud eelkõige ajateenijatele, kes käivad puhkusel autodega. No siis võiks juba muretsed ajateenijatele kasiinod, garaažid, kaubanduskeskused ja ajateenimine üldse teha kaheksast viieni. :o :shock:
Kui peaks ka ehituseks minema siis mis selles halba on, et ajateenijatele autoparkla ehitatakse? See on ju hea kui ajateenija elu mugavamaks tehakse. Või on kuskil öeldud, et ajateenija elu peab raske ja ebamugav olema ja pead igasuguse ilmaga bussipeatuses tolknema või hääletama kui väljaloa oled saanud, sest isiklikku autot ei ole kusagil hoida?
Kui ajateenijate elu peab raske ja ebamugav olema siis võiks neilt ka padruneid kasutavad automaattulirelvad ära korjata. Las kasutavad eestlaetavaid musketeid ja laupäeviti valavad seatinast kuule ning pühapäeviti jahvatavad käsikiviga salpeetrit ja sütt.
raivo188
Uudistaja
Postitusi: 29
Liitunud: 10 Veebr, 2009 20:11
Kontakt:

Postitus Postitas raivo188 »

Lennu koridor läheb üle lasketiiru. Siis kui nad keeravad tallina peale ja täpselt üle minu maja.
Lemet
Liige
Postitusi: 19913
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Postitus Postitas Lemet »

raivo188 kirjutas:Lennu koridor läheb üle lasketiiru. Siis kui nad keeravad tallina peale ja täpselt üle minu maja.
Ja kui kõrgel nad Jägala kohal on? EOD vast teab?
Viimati muutis Lemet, 15 Veebr, 2010 22:38, muudetud 1 kord kokku.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kasutaja avatar
Qtec
Liige
Postitusi: 663
Liitunud: 08 Veebr, 2008 10:34
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas Qtec »

kangelaspioneer kirjutas:
Qtec kirjutas:Arvestades, kuidas vähegi jõukam elanikkond Tallinna lähistele ümber kolib, ei näe ma küll seda Jägalat, kui viimast pommiauku. Pigem, hoopiski suurepärase võimalusena, kui näiteks luuakse võimalus, kus kaader saaks soodsama hinnaga (ei pole meie ohvitserkond miljonärid) ümberkaudu krunte osta. Küll siis kruntidele ka majad tulevad. Kui tulevad püsielanikud ning neid tuleb sinna kanti aastatega üha rohkem ja rohkem nii kui nii hoolimata väeosast, siis tulevad ka poed ja muud vajalikud infra süsteemid. Ainult, et vald peab asja vaatama veidi avaramate silmadega ning paha ei teeks ka KaMina ning EKV aktiivsus. Või panin ma kuskilt mingi loogikaga mööda?
Loe nüüd uuesti Hillarti postitust ja mõtle, kui tõenäoline, hoolimata loogilisusest, sinu poolt pakutu on.
Hea küll, vististi jääb see Kamina, EKV ning valla initsiatiiv ära, kuid päris kindlasti pole Jägala tegemist mingi mõttetu pommiauguga vähegi pikemas perspektiivis. Kui palju sinna ümbruskonda on viimase 10 aasta jooksul inimesi linnast elama asunud? Kui ringi sõita, siis on neid uusi maju siin-seal ümbruskonnas ikka päris palju. Arvata võib, et see protsess edaspidi ei pidurdu vaid hoopiski kiireneb.
Kasutaja avatar
hummel
Liige
Postitusi: 2079
Liitunud: 18 Apr, 2004 12:55
Kontakt:

Postitus Postitas hummel »

Huvitav, et Jägalasse tiiru tegemine lennuliiklust segab, aga Männiku laskeväli ei sega? Saan aru, et seal kahuritest lasta ei saa, kuid püstol ja kuulipilduja ei tohiks küll eriline mure olla. Mingisugune tiir peab linnakus raudselt olema, sest laskmisi on õppekavades päris palju ja kuhugi kaugele (näiteks Koogile või Männikule) sõit on lõppkokkuvõttes aastate lõikes kulukam, kui kas-või 100-150m lihtsa sisetiiru ehitus.
Ehk eksin, kuid minu mäletamist mööda lendasid ka üle Männiku sageli lennukid ja ilmselt mitte kõrgemalt, kui lennuväljast 3x kaugemal asuva Jägala kohal.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 6 külalist