Raamatukogutöötaja tegi täna samasuguse vea - punane udu
Ja mina kordasin takka.
Jaan Roosi päeviku nimeks on siiski pandud "Läbi punase öö".
Esimeses osas sama koha kohta: "Üsna Pilka ligidal on eesti sõdurite massihaud. Detsembris oli see lahti ja omaksed viisid laipu ära. Aga kõiki ei suudetud ometi ära viia. Siis aeti haud jälle kinni ja praegu on haual näha ligikaudu 20 kiivrit, mis peavad tähistama hauas puhkavate meeste arvu. Sealsamas ligidal on hobune pooleldi mulla all, pooleldi väljas. Mõnikümmend sammu eemal on 11 tanki kehad üheskoos. See on sõjajälgi tunnistav surnud laager. Külmalt, elutult lebavad need raudsed kooljad seal, vahivad oma surnusilmadega vaatajale näkku."
12. mai 1945
On väga palju lugusid, kus kanged naised ja emad oma lähedasi otsides haudu lahti kaevasid ja "õnne" korral langenud mehi-poegi teinekord rohkem kui saja kilomeetri kaugustele kodukalmistutele vedasid. Seda hobustega ja pidevas ohus saada koos "fašisti laibaga" arreteeritud.
Tundub siiski, et sellised aktsioonid said toimuda ainult 44-da lõpus, kui okupatsioonivõimul ei olnud veel piisavalt õlitatult suudetud tööle saada totaalset kontrolli iga eluavalduse üle kõigist mõeldavaist - sõda ei olnud siiski veel lõppenud ja metsades oli hulgi vägagi elusaid "fašiste"!
Kirjeldatud ühishaud sai lahti kaevatud 1. ja 2. juunil 2003. aastal. Jaan Roosi päevaraamatutest ei teadnud tollal miskit. Jaan Roosi kirjeldusele lisaks niipalju, et need mehed olid maetud keskmise suurusega pommiauku (circa 5 m diameeter), mis oli läbistanud esimese veehorisondi. Seepärast oli improviseeritud haud vett täis, kui see talve hakul avati (suvi oli olnud põuane, aga pommilehter võis vett täis olla ka juba esmase matmise ajal ja sellele ei pööratud erilist tähelepanu, sest püüa sa Tartumaa savipinnasesse veerandsajale mehele hauda kaevata!). Peale paari mehe äraviimist jäi ühishaud miskipärast avatuks ja hulpivaid laipu täis vesi külmus jääks. Niisiis on Jaan Roos jõudnud Pilkale pärast seda, kui see haud uuesti kinni aeti. Selleks kaevati pommiaugu äärest ülevoolukanal mõne meetri kaugusel oleva kraavini, kuhu sulavesi voolas ühishauda visatud pinnase survel.
Kõike seda teadmata polnud ma just kõige paremini eesootavaks valmis, aga üksikasjadesse ei lange, sest ma ei vaja mõne jätise kommentaare kohas, kus see pole paslik. Ja Estoloog saab ka rahus toimetada, sest tollal sai pilte tehtud "vanaaegse" aparaadiga ja ei tea isegi kus praeguseks negatiivid on.
Pilka küla Soo-Saare talu maal olnud hauast leiti 21 meest, sealjuures leiti 13 E/M-t, neist 6 loetamatut (eestlastele jagatud raudplekist lootusetult roostetanud junnid)
Loetavad: 5182/20.Waffen Gren.Div.SS Estn.Nr.1
436/Ers.Btl./Estn. SS Leg.2.Kp.
778/Estn.SS Frw.Brig.
1087/SS-Gren.Ausb.u.Ers.Batl.33
2121/SS-Gren.Ausb.u.Ers.Batl.33
1728/1.Kraftf.Ers.Abt.(kas 46 või 16)
852/1.Kraftf.Ers.Kp.10
Laialtlevinud legend saksa ordnungist siiski alati ei tööta - mitte ühegi mehe kohta pole andmeid tänaseni! 2006 või 2007 käis minu antud loendiga Kasselis Kult.minni asekantsler Pärn, kes tunneb kogu sealset juhtkonda ja räägib vabalt saksa keelt - toodud info oli suur null! Seitsmest null?
Panen järgmisesse postitusse ka tänase ürituse ülevaate, aga enne ütleks "paru laskavõh" tundmatule "sõjaajaloolasele", kes on alles hiljuti rüüstanud Rõõmu tee äärses Pilka metsas punkripõhja jäänud kahe kommunistide vastu võidelnud sõduri maised jäänused. Jääme nüüd ootama uusi "seksikaid" postitusi "täiesti ausalt" saadud laibamürgist läbisöödud žetoonidest ja hakkame siis kõik edasi hobitama!
Ateistina ma ei looda, et kõik selline inimrämps kuidagi kõrgemalt poolt karistatud saaks (tegutsevad juba Vana-Egiptuse aegadest peale), aga neil ei tohiks vähemalt eluajal austust ja edu olla! Üks hoiatav näide vähemalt on, aga Militaar.net pole muidugi terve Eesti.
Usun et sattusin vist sama koha juurde,millest ülalpool jutt, nüüd mitmeid aastaid hiljem. 