www.militaar.net

http://www.postimees.ee/?id=43892

Ei olnud kindel, kuhu seda üles panna. Panin siia.

Mulle tundub, et siin on küll kõvasti liiale mindud. Albert on liiga vastuoluline isik. Armastatakse küll väita, et tollal oli ristiusu levitamine "tule ja mõõgaga" täiesti üldaktsepteeritud asi. Aga tee, mis sa tahad, mina ei usu, et tollal elasid ainult nö vaimupimedusega löödud inimesed. Küll said ka siis paljud aru, et Uue testamendiga see asi hästi kokku ei lähe. Tollased Albertid olid samaväärsed näiteks nende pappidega, kes praegu Kalašnikove pühitsevad.

No eks oli ju Alberti ja paljude teiste keskaegsete piiskoppide näol rohkem ikkagi tegu ju riigipeade ja vahel ka väejuhtide kui vaimulikega.

Jah, aga:

Buxhoevedeni Risti aumärki hakatakse andma väljapaistvate teenete eest kristlike vaimsete ja materiaalsete väärtuste säilitamisel ning arendamisel Eesti- ja Liivimaal, teatas Priit Herodes pressiesindaja vahendusel.

Kui seda kavatsetaks hakata välja andma näiteks väljapaistvatele riigimeestele või vallutajatele, siis ma ei kobiseks.

Albert on vaieldamatult tähtis ajalooline tegelane Eesti ajaloos, kas aga temanimelist auraha välja hakata andma..... ....küsitav. Just nimelt "liiga vastuoluline tegelane". Selge siilile, et Alberti tegevuse alternatiiviks olnuks sattumine tugevnevate Vene vürstiriikide alamaks ja rahvale tähendanuks see Lääne kultuuriruumi asemel bütsantslikku-ortodokssesse sattumist, mille tagajärgi võime hõimurahvaste juures näha. Jama on muidugi see, et väidetakse: "tule ja mõõgaga" misjoneerimine oli tol ajal ainuke misjonimeetod. Pole nii. Meinhard, kes elas Väina liivlaste juures, tegi oma tööd rahumeelsel viisil ja kuigi tema tegevusel polnud suurt edu, oleks ilmselt pikapeale temasuguste meeste töö vilja kandnud. Paneme tähele, et kõige enam ju tõid usku rahva ligi mitte sõjakas kõrgkleerus, vaid rändmungad, kes elasid rahva keskel (mõni muidugi lintshiti ära ka) , õpetasid rahva keeles, mille nad ära õppisid ja ravisid inimesi ning peale usutõdede õpetasid ka rahvale muud kasulikku. Kloostrite kaudu levisid ja näiteks uuendused aianduse ja põllunduse alal, klooster oli ainus võimalus ärksamale maarahva lapsele saada mingitki euroopalikku haridust. Eesti varajasem kirikulugu vajab veel lahtikirjutamist ja uurimist, üks aga, mis selge - Albertile inglitiibu külge panna on parasjagu võimatu. Seetõttu poleks mõistlik sellise auraha väljaandmine lõhestamaks veelgi rohkem ühiskonda ja andmaks põhjust pahandamiseks. Eesti kirikuloos on piisavalt olulisi tegelasi, kelle suhtes sellist vastumeelsust ei tekiks - miks siis mitte anda välja A.T.Helle, Hupeli, Rudbeckiuse, Verginiuse, Rauscherti, Kyeveli või kelle iganes preemiat, aumärki või mida veel. Alberti puhul olen aga seda meelt, et ..... taheti vist jälle kõige paremat, aga välja kukkus kuidagi narristi.

Selge siilile, et Alberti tegevuse alternatiiviks olnuks sattumine tugevnevate Vene vürstiriikide alamaks ja rahvale tähendanuks see Lääne kultuuriruumi asemel bütsantslikku-ortodokssesse sattumist, mille tagajärgi võime hõimurahvaste juures näha.

Ma poleks selles väga kindel, ehkki välistada ju ei saa. Pihkva ja Novgorod polnud niivõrd tugevad ja mongolid hakkasid samal ajal venelastele peale suruma. Alberti tegevuse alternatiiviks Eestis võinuks olla ka nö Leedu variant. Riigi kujunemine ja "integreerumine" Euroopaga eliidi poolt tehtud valiku alusel.

Alberti aumärk aga tundub olevat pigem Buxhoevedenite suguvõsa eneseupitamine...

Häirivalt palju on uudistes viidatud Muinsuskaitse Seltsile, aga see ei oleks esimene kord kui Herodes oma erabisnise seltsi sulgedega ehib. Vonid jagagu omi riste, aga selts jätke mängust välja!

Tõsi, Reigo, Leedu varianti päris välistada ei saa. Muidugi - Leedu oli ka üks ummamuudu riik, õukonnas kõneldi slaavi keeli ja hilisem sundabielu Poolaga polnud just kõige õnnestunum asi. Meil oleks siis vast kõne alla tulnud tihedam liit Rootsi kunniga ja Soome hõimuvellega. Kui Eesti idapiiril passinuks põlisvaenlane ja lõunas varitsenuks teutoon või leedukas, oleks päris üksiolemine siiski tiba kahtlane. Kui Eesti oleks võtnud vastu ristiusu rahumeelsel teel, kas siis paavstil õnnestunuks oma koeri - teutoone lühema rihma otsas hoida? Buxhoevedenid tahavad muidugi taas midagi suurt ja ilusat teha ja omamoodi saan ma neist aru. Paraku kingitus ei tohiks kingisaaja pereliikmeid kuidagi solvata. Albert aga on juba kord selline kahtlane kuju. Puutun baltedega üsna tihedalt kokku ja teatud põhjusil võtavad nad mind kui omasugust - see tähendab - väga usalduslikult. Ja asjatu on arvata, et nende endi seas (baltisakslaste siis) valitseks paari sajandi tagune üksmeel Alberti glorifitseerimisel. Ei mitte. Ja seetõttu õlen sinuga päris ühte meelt - tegu on just Alberti järeltulijate monumendiga iseendale. Meie poolt löövad paraku kaasa need, kes igas pulmas tahaksid olla peigmees ja igal matusel kadunukene ... O tempora, o mores!

Meil oleks siis vast kõne alla tulnud tihedam liit Rootsi kunniga ja Soome hõimuvellega. Kui Eesti idapiiril passinuks põlisvaenlane ja lõunas varitsenuks teutoon või leedukas, oleks päris üksiolemine siiski tiba kahtlane.

Eks ikka oleks vastavalt vajadusele liitusid sõlmitud. Kui vaja, siis rootslastega või taanlastega või venelastega või teutoonidega või siis kellegi teisega. Nagu riigid ikka käitunud on.

Kogu selle probleemistikuga ("tule ja mõõgaga"; "Euroopasse integreerumine" jne) tegeleb minu arvates huvitavalt ja peenetundeliselt ka Ain Kalmuse romaanitriloogia Tabelinuse suguvõsa teemadel. Seal püütakse asju kirjeldada läbi tollase Eesti eliidi (või eliidilähedaste inimeste) silmade ja arusaamade. Eriti huvitavaks teeb raamatud just see, et autor ise oli kirikuõpetaja.

Reigo:

"Eks ikka oleks vastavalt vajadusele liitusid sõlmitud. Kui vaja, siis rootslastega või taanlastega või venelastega või teutoonidega või siis kellegi teisega. Nagu riigid ikka käitunud on."

Ja neid liitusid ju sõlmitigi. 1561 näiteks Rootsi kuningaga.

Reserv:

Ja neid liitusid ju sõlmitigi. 1561 näiteks Rootsi kuningaga.

Ma pole kindel, kas selle kommentaari mõttest õigesti aru saan. Ehk täpsustad...

Reigole:

1561 sõlmisid Eestimaa rüütelkond ja Tallinna linn liidu (personaaluniooni) Rootsi kuningaga, nagu me kõik teame. Täpselt nagu neid liitusid sõlmiti kogu Euroopas.

Noh, hästi.