www.militaar.net

1939 aasta Eesti vastuhakust on päris palju juttu olnud. Lisaks võiks arutada ka teemat, kas vastuhakk oleks olnud võimalik 1940a. siis, kui baasid juba sees olid. Esmapilgul tundub see üsna hullumeelne, jõud mis Eesti okupeerisid olid ju suuremad, kui meie endi rahuaegne armee.
Kuid, kui detailidesse laskuda vääriks see teema siiski arutamist.
Kui reaalne oleks olnud võimalus, et Eesti võtab baaside lepingu vastu, laseb venelastel oma baasid rajada ja relvastuse sisse tuua. Samal ajal üritab riik end meeleheitlikult relvastada, ostes relvi lennukeid ja kõike sõjaks vajaliku isegi venelastelt, sammuti sakslastelt ja itaalastelt, Ungarist, Inglismaalt, Rootsist jne... Igalt poolt, kust võimalik.
Siis korraldanud Soome eeskujul suurõppused, mis oleks lasknud vaikselt tähelepanu äratamata väed mobiliseerida. Möllanud paar kuud idapiiril, ehitanud seal punkreid ja täiustanud Eesti ida piiri kindlusi. Teinud isegi tünga mõttes koos mõned õppused venelastega ja siis, põmm korraga ootamatu rünnak Nõukogude Liidu sõjaväe baaside pihta. Rünnaku oleks teinud võimalikuks just asjaolu, et punaarmee oli tol ajal kokku pressitud, kindlale maaalale ja eestlaste ründeks nad kohe kindlasti valmis ei oleks olnud. Kas see rünnak oleks õnnestunud ja mis hinnaga , kas Eesti oleks saanud sealt oma relvastusele korraliku täiendust . Keda me oleksime saanud vangi võtta punaste juhtkonnast, mida teha vangil langenud punaarmeelastega Milline oleks olnud maailma ja N-Liidu reaktsioon, sellisele käitumisele Kas me oleksime saanud muule maailmale ära seletada, et meil ei olnud muud võimalust . Kas me oleksime suutnud, kuni sakslaste saabumiseni vastu pidada Kui palju venelased oleksid olnud nõus oma vägesid kulutama, et saada ükskord kätte see kuradi pisike ja vastik Eesti. Pean selle all silmas, kui suured väed oleks see järel Eestit rünnanud

Fantaasia maailm. 1939-1940 ei olnud enam kuskilt võimalik relvastust osta sest IIMS juba käis . Venkud müüsid saasta ja sedagi ei andnud üle.
Võimalus vastu hakata oleks olnud ehk Talvesõja ajal,aga siis härrad sügasid mune ja pidasid venelastega pidu.

no egas need venelased poleks tähelepanuta jätnud sellise tegevuse... relvade ost-müük.. idapiiri kindlustamine.. sel ajal kui baasid sees. nad oleks ise esimesena rünnanud.

Võimalus vastu hakata oleks olnud ehk Talvesõja ajal,aga siis härrad sügasid mune ja pidasid venelastega pidu.

Talvesõja ajal oleks tõesti kõige õigem olnud, sest siis oleksime saanud liitlaseks ka Soome. Mingit abi nad meile oluliselt vaevalt saatnud oleks, aga tegevuses venelast oleks hoitud kindlasti.

no egas need venelased poleks tähelepanuta jätnud sellise tegevuse... relvade ost-müük.. idapiiri kindlustamine.. sel ajal kui baasid sees. nad oleks ise esimesena rünnanud.

Venelastel jäi märkamata Saksamaa Barbarossa ettevalmistused, õieti öeldes neid märgati, aga ei suudetud uskuda, see oli lihtsalt nii ajuvaba. Eesti vastuhakk oleks olnud veel ajuvabam. Kui Stalin ei suutnud uskuda, et Saksamaa tahab teda rünnata, siis mõelge, mis näo ta oleks teinud, kui mõni luureohvitser oleks öelnud, et "seltsimees Stalin Eesti Vabariik plaanib rünnakut üksi ja iseseisvalt N-Liidu baaside vastu".
Arvan, et nad oleksid keeldunud seda uskumast.

Stalin ei tahtnud uskuda et saksamaa hakkab ründama.
Ta soovis kõigest väest rahu Saksamaaga.
Aga Eestimaa okupeerimise mõtted olid tal juba ammu peas ning sellise teate peale Eesti kohta oleks tal ju suurepärane ettekääne meid ennetada.

Clash
Stalin ei tahtnud seda uskuda, sest Saksamaa ei olnud sõjaks N-Liiduga valmis, lisaks veel sõda kahel rindel, mida sakslased on alati kartnud jne...
Et Eesti võiks üksinda rünnata ja veel siis, kui baasid juba sees oli utoopia, mida Stalin ei oleks osanud uneski näha.
Saksamaast ja Stalinist veel nii palju, et samamoodi ju tahtis Stalin okupeerida euroopat, koos Saksamaaga.

Rünnaku oleks teinud võimalikuks just asjaolu, et punaarmee oli tol ajal kokku pressitud, kindlale maaalale ja eestlaste ründeks nad kohe kindlasti valmis ei oleks olnud. Kas see rünnak oleks õnnestunud ja mis hinnaga ?

See operatsioon oleks olnud nii logistiliselt kui taktikaliselt päris korralik pähkel.
Punaarmee oli konkreetsetel maa aladel ja suures osas Eesti lääneosas, samas piir mida kohe tuli kinni hoidma hakata, asus Eesti idaservas. Sellist väge polnud et üheaegselt oleks piir korralikult mehitatud ja teised mehed võtavad kiiresti baasid maha, vaja kaasata KL. Nii näiteks saartel asuvad baasid - Eesti väeüksused saartel puudusid (oli ainult piirivalve ja KL). Samal ajal olid baasid sees ka teistes Balti riikides, järelikult operatsioon oleks olnud mõtekam korraldada koos Lätiga. Kõige lisaks vältimatu eeltingimus et kogu ettevalmistus oleks tehtud nii et "salakõrv ei kuuleks ega salasilm ei seletaks" , mis arvestades vajatavat eeltööd ja kaasatavat inimmaterjali, pole ka eriti kerge ülesanne.
Ja lisaks kõigel sellel mõte ainult sel ajal kui Talvesõda Soomega veel kestis.

kas Eesti oleks saanud sealt oma relvastusele korraliku täiendust?

Midagi kindlasti aga erilist lootust sellele ise panna ei julgeks. Keerukam tehnika - tankid, lennukid jne tahavad saada väljaõppeks aega, pole päris nii et täna võtame üle ja homme rakendame efektiivselt tegevuses. Samuti küsimus kohapeal olnud laskemoona hulgas.

Keda me oleksime saanud vangi võtta punaste juhtkonnast, mida teha vangil langenud punaarmeelastega?

Teise poole vastus et oleks pidanud majutama, toitma, valvama.

Milline oleks olnud maailma ja N-Liidu reaktsioon, sellisele käitumisele? Kas me oleksime saanud muule maailmale ära seletada, et meil ei olnud muud võimalust?

Maailma reaktsioon oleks olnud Eesti vastu, kuna algselt olime lepinguga nõus ja seejärel reeturlikult rikkusime seda. Ära seletamine oleks olnud äärmiselt raske.

Kas me oleksime suutnud, kuni sakslaste saabumiseni vastu pidada ?

See on siis 41 suveni? Kindlasti mitte.

Kui palju venelased oleksid olnud nõus oma vägesid kulutama, et saada ükskord kätte see kuradi pisike ja vastik Eesti. Pean selle all silmas, kui suured väed oleks see järel Eestit rünnanud?

Piisavalt suured. Ega Sa ometi arva et põhjuseks miks Soomega rahu tehti oli asjaolu et vägesid hakkas venelasel nappima?

isegi kui oleks vastu pidanud talve, oodanud sakslaste saabumise ära - mis siis? oleks kõik täpselt samamoodu läinud nagu läks. Sakusmannid poleks meile jätnud sellist "vabadust" nagu meil I vabariigi ajal oli..

sakslased ju ise ütlesid et lääneriikide abi ta läbi ei lase, mittemingisuguseid täiendusi poleks me saanud.. ressursid olid ju piiratud. Läti.. läti oleks ilmselt oodanud esimese tulemuse ära, kui oleksime esimesed nädalad üle elanud, vast siis oleks läti mingi ametliku seisukoha võtnud. Soome oli ise hädas.

Lätlased on ju nagu vanarahvas ütleb - lätlased

Imestama paneb isegi hilisemal ajal leegionimeeste naiivsus, '44 kui lahingud eesti pärast käisid, arvati veel et kohe jõuavad inglased meile appi ja ei tea veel mis jaburdusi. eks see näitab tolleaegset informeerituse taset. meil on siin hea kohvitassi taga jahuda, et mis oleks ja et nii ei olnud.. tuleb välja, et õigluse jalule seadmiseks nii siin threadis kui ka eesti 1939 threadis oleks vaja teleporteeruda tollasesse aega, mingisse paralleeluniversumisse, kus eesti ründas vene baase ning käed taskus vahtida mis siis juhtus. seda aga me ei suuda?

isegi kui oleks vastu pidanud talve, oodanud sakslaste saabumise ära - mis siis? oleks kõik täpselt samamoodu läinud nagu läks. Sakusmannid poleks meile jätnud sellist "vabadust" nagu meil I vabariigi ajal oli..

Miks Sa nii kindel oled, et sakslased meid ära okupeerinud oleksid, mina selles nii veendunud ei ole. Just III Reichi ja Eesti Wabariigi läbisaamine oli väga hea, ma mõistan täielikult, miks SaKsamaa meid 39a. toetada ei saanud, poliitiline olukord ei võimaldanud seda.
Miks Saksamaa ei okupeerinud Soomet
Saksamaa eesmärk oli blitzkrieg itta, N-Liidu vastu. Mina küll kahtlen, et oleks tahetud sõdida Eestiga, kes oli sõjas N-Liiduga, kus elasi aariarass ja kellega oli läbisaamine alati hea olnud(pean silmas just III Reichi ja Eesti läbisaamist, mitte seda mis varem oli).
Sõdimine kurnatud Eestiga kas või paar nädalat, oleks olnud blitzkriegi strateegiat arvestades, kus märksõnaks on kiirus, suur ajaraisk ja täiesti mõtetu. Lisaks näiteks Soome relvastus oli Talvesõja lõpuks parem, kui sõja algul, tõenäoliselt, oleks sama ka siin olnud. Eestist oleks saanud Saksamaa liitlane, nagu Soome, või halvemal juhul sateliitriik, ei usu, et oleks okupeeritud. Sõda Eestiga oleks ka Soomlaste suhtumist Saksamaasse muutnud, niigi sommid olid ettevaatlikud. Saksamaa tahtis rohkem aarialiitu, kui okupatsiooni, Soome nõustus olema liitlane, polnud vajadust neid okupeerida. Sama oleks olnud ka Eestiga. Hitler ei tahtnud sõdida isegi mitte Inglismaaga, kuna seal ju elasid ka aarialased.

Lätlased on ju nagu vanarahvas ütleb - lätlased

Mis siis, et lätlased, II m.s. nad halvemad sõjamehed, kui eestlased küll ei olnud, tegid meile kohati isegi silmad ette.

Imestama paneb isegi hilisemal ajal leegionimeeste naiivsus, '44 kui lahingud eesti pärast käisid, arvati veel et kohe jõuavad inglased meile appi ja ei tea veel mis jaburdusi

Osalt oli selles süüdi Vene propaganda, teiseks iseloomult ausad eestlased ei suutnud uskuda, et meid nii räpaselt ka inglaste poolt maha müüdi.

hugo1 kirjutas:Miks Sa nii kindel oled, et sakslased meid ära okupeerinud oleksid, mina selles nii veendunud ei ole. Just III Reichi ja Eesti Wabariigi läbisaamine oli väga hea, ma mõistan täielikult, miks SaKsamaa meid 39a. toetada ei saanud, poliitiline olukord ei võimaldanud seda.
Miks Saksamaa ei okupeerinud Soomet

No küsiks vastu: miks nad siis okupeerisid kui ise meid maha müüsid?
Oleks võinud '41 siis ka käituda aumeestena. Pealegi kui meil läbisaamine oli hea. Siin pole mõtet rääkida, et me olime selleks ajaks juba NL liige jms. Ma räägin põhimõtteliselt. Pealegi meie geograafiline asend oli neile soodne.

Lätil oli kaks diviisi ss'is ´meil ainult 1. Pealegi toimus enamus kangelastegusid läti enda pinnal - täiesti arusaadav! kes siis tahaks venelast oma naist trukkima - mina mitte! annaks kasvõi labidaga.
Ma ei õigusta kedagi, pigem olen nõutu. Lätiga ju mingit ühisabi lepingut polnud meil?

Ühesõnaga, kui praegu sama asi juhtuks, oleks me ikka sama s*** sees.

No küsiks vastu: miks nad siis okupeerisid kui ise meid maha müüsid?

Soome müüsid samamoodi, sellest hoolimata, neid hiljem ei okupeeritud.

Oleks võinud '41 siis ka käituda aumeestena.

Oleks võinud, aga ei tehtud nii. 41a. ei olnud enam Eesti juhtkonnast suurt kedagi alles, sõjavägi oli laiali saadetud ja hävitatud. Kõrval oli aga suur N-Liit, kellega tuli ruttu ühele poole saada. Siin ei olnud enam oma armeed ega valitsust, kellele seda riiki üle anda. Pealegi 39a. me juba tõestasime, et meist ei ole oma riigi hoidjat, kui häda käes. Lihtsam oli meid uuesti okupeerida, kui vabaks anda. Tollel ajal meid enam Soomega võrrelda ei saanud, Hitler pidas Soomest väga lugu just Talvesõja pärast. Eesti andis oma riigi ära ilma ühegi pauguta.

Ühesõnaga, kui praegu sama asi juhtuks, oleks me ikka sama s*** sees.

Sellest, kui praegu sama asi juhtuks, jälle sama sitta sees oleksime, tegina ma ka eraldi teema, siin foorumis. http://www.militaar.net/viewtopic.php?t=1493
enamus siin kaldub arvama, et nüüd on NATO ja balti Soome sõjaline liit oleks liiast, isiklikult mina arvan, et küll, küllale liiga ei teeks. Arvestades, kui ruttu maailm muutub.

segi kui oleks vastu pidanud talve, oodanud sakslaste saabumise ära - mis siis? oleks kõik täpselt samamoodu läinud nagu läks. Sakusmannid poleks meile jätnud sellist "vabadust" nagu meil I vabariigi ajal oli..

Hm, minu arvestuse järgi oleks tulnud vastu pidada 1940 (talv),kevad, suvi,sügis, talv ja 1941 kuni jaanipäevani (ligi poolteist aastat).
No kui maini 1940 oleks vastu peetud, ka see oleks juba ime mõõtu saavutus aga sealt edasi...
Eestil oleks olnud otsas nii mehed kui laskemoon enne 40-nda sügist.

jah, õigus - kiired näpud ning viga kohe käes

poolteist aastat vastu pidamist, mitte üks talv.

41a. suveni, me vaevalt vastu pannud oleks, selles mina ka sügavalt kahtlen, arvan,et lääne riikide surve oleks selle sõja siin ennem ära lõpetanud, nagu ka Talvesõja. Kui ajalugu oleks nii läinud, siis ärme unusta, et Talvesõja lõppetas just lääne surve, mitte see, et N-Liidul oleks väed otsa saanud. Kaua ei oleks ka Soome vastu pidanud, pikk kaevikusõda oleks sellisele väikeriigile nii kurnav, et kaotus on ajaküsimus, arvestades jõudude vahekorda, Soome versus N-Liit, julgeks arvata, et maksimaalselt aasta.
Eesti puhul, lootes, et meie relvastus ja laskemoona varud peale baaside vallutamist kõvasti täienenud olen, julgen pakkuda kõige rohkem 6 - 9 kuud. Sii ei oleks peale naiste- laste siin kedagi enam alles olnud.
Asja mõtte ongi selles, et lääne euroopa, oleks piisavalt survet avaldanud, et N-Liit ise sõja ära lõpetanud oleks, nagu ka Soome puhul.

Merepura

See operatsioon oleks olnud nii logistiliselt kui taktikaliselt päris korralik pähkel.
Punaarmee oli konkreetsetel maa aladel ja suures osas Eesti lääneosas, samas piir mida kohe tuli kinni hoidma hakata, asus Eesti idaservas

Pähkel oleks ta kindlasti olnud, küsimus rohkem selles, kas proovimist väärt Idapiiri, oleks jah pidanud ruttu kaitsma, aga kui ruttu Minu teada peale seda, kui Eesti baasid sisse lubas, Talvesõja ajal, enam Eesti piiri taga suuri vägesid ei olnud. Ärme unusta, et palju ressursse kulus punaarmeel samal ajal ka Soome peale. 25000 meheline kaotus ja hulk lahingutehnikat Eestis oleks kindlasti väga ebameeldiv olnud ja plaanid sassi löönud.

sakslased ju ise ütlesid et lääneriikide abi ta läbi ei lase, mittemingisuguseid täiendusi poleks me saanud.. ressursid olid ju piiratud. Läti.. läti oleks ilmselt oodanud esimese tulemuse ära, kui oleksime esimesed nädalad üle elanud, vast siis oleks läti mingi ametliku seisukoha võtnud. Soome oli ise hädas.

Läbi Läänmemere oleks olnud lootus, et mingi osa abist siia jõuab. Ärme unusta, et Ungar ja Itaalia olid huvitatud relvade müügist Soomele, suur ei näe küll põhjust, miks mitte Eestile. Lisaks Inglismaa tahtis Talvesõtta saata suure hulga mehi ja varustust, lootus on, et ka siia oleks midagi tulnud. Soomest oleks nii palju olnud kaasu, et Soome lahe sulg oleks kohe kähku kinni pandud ja lisaks veel diplomaatia, koos maailma tähelepanu Eesti ja Soome peale tõmmata. Muidugi veel see, et ka venelaste rinne oleks setõttu pikemaks veninud. Läti kohapealt on Sul täielik õigus, kuid nähes Soome ja Eesti näitel, et vastupanu on võimalik, oleks ka nemad, ehk julgust juurde saanud ja oma kodumaad kaitsma hakkanud.

Midagi kindlasti aga erilist lootust sellele ise panna ei julgeks. Keerukam tehnika - tankid, lennukid jne tahavad saada väljaõppeks aega, pole päris nii et täna võtame üle ja homme rakendame efektiivselt tegevuses. Samuti küsimus kohapeal olnud laskemoona hulgas.

Noh, midagi ju meie tankistid nenede Mark V-te ja Renauldidega olid õppinud, lendureid ju meil ka oli. Laskemoona, arvan, et seda oli baasides külluses.
Vaevalt, et nad tühjade autodega siia sõitsid.

Teise poole vastus et oleks pidanud majutama, toitma, valvama.

See oleks tõesti probleem olnud. Võimalik, et mingi 15000-20000 sõjavangi, nende peale kulub meeletult toitu ja veel valve, ning arvestades Eesti väiksust, kuhu nad panna. See oleks tõesti pähkel olnud. Ise ma usun, et vange oleks palju tulnud, seda näitas ka Saksamaa ootamatu rünnak N-Liidule. Paljud ei viitsinud sõdida ja antsid end kohe vangi. Ka siin peale sideliinide läbilõikamist, oleks olnud võimalus, et ohvitserid ei tea mida teha ja annavad rahulikult relvad ja baasi üle. Kindlasti poleks nii rahulikult läinud igalpool aga võimalus selline oli kohati olemas. Lühidalt mina arvan, et vange oleks olnud palju.
Muuseas, kas keegi teab, palju Talvesõjas end punaarmeelased vangi antsid ja kuidas soomlased selle probleemi lahendasid

Maailma reaktsioon oleks olnud Eesti vastu, kuna algselt olime lepinguga nõus ja seejärel reeturlikult rikkusime seda. Ära seletamine oleks olnud äärmiselt raske.

Sõjas ja armastuses on kõik lubatud halvimal juhul oleksime ise pidanud lavastama rünnaku meie vastu. Või otsima mõne muu põhjuse, mingi lepingupunkti rikumine jne.... Loll on see, kes vabandust ei leia, põhjust leiab alati.

Kui ajalugu oleks nii läinud, siis ärme unusta, et Talvesõja lõppetas just lääne surve, mitte see, et N-Liidul oleks väed otsa saanud.

Talvesõja lõpetas Stalini hirm, et ta satub sõtta läänega, kus tõesti hauduti plaane Soome abistamiseks. Muidugi peeti Londonis ja Pariisis silmas eelkõige sel viisil oma positsioonide kindlustamist Skandinaavias Saksamaa ja temaga üha suuremaks sõbraks muutuva Nliidu vastu. Tuli arvestada Nliidu-Saksa võimaliku sõjalise liiduga. Seega neid plaane ei peetud pelgalt selle pärast, et Nliit oli agressor ja agressorid on pahad.

Vaevalt oleks lääs Eesti pärast Nliiduga sõdima hakatud. Mida see oleks andnud? Pealegi, Eestit ei oleks olnud võimalik ka effektiivselt aidata, sest läbiminek Taani väinadest ning selle kaudu varustuse järelevedu oleks olnud väga raske. Soome abistamiseks kavatseti ekspeditsioonikorpus saata Norra mere kaudu. Mingi muu "surve" lisaks sõjaohule ei oleks Moskvat aga kohutanud.