www.militaar.net

Jäi selline huvitav pildigalerii ette.
http://news.webshots.com/album/443855132eBlFKM

Ja huvitaks, kas keegi siinsetest ka sellise valdkonnaga tegeleb. Iseasi, et selliste dioraamide tegemine võtab suht palju ruumi.

mina teen hetkel kh üht üpris suurt dioraami kuhu mu tiger peale läheb..kuulub sinna õhku lastud majake,tee ja veel puid põõsaid jms. punker pole plaanis olnud aga ehk teeks ise kh sellise sinna juurde.

tänud hea lingi eest. Eriti hea on dio sellest kuidas punkrit valatakse. Olen endale sellest protsessist ka palju pilte varunud.

Endal plaanis lähiajal valad punker Mlawa kaitseliinist oma KLA dioraamile. Ja pikemat aega kogun juba materjali ühe Eesti punkri valamiseks. Kevadel ehk saan kohapeal mõõtmas ka käia. Kahju, et sellest jooniseid ei ole. Huvitaks just kuidas neid omalajal armeeriti.

Katsetuseks valasin ühe sellise valmis:
1/35 loomulikult







erilist vaeva ma selle tegemisel ei näinud ja saalungid panin suht suvaliselt kokku, oluline oli mõõtkava ja materjali katsetamine.

Jaa, aga see katsetus näeb küll maru ehtne välja - olen ise kunagi betoonitsehhis töötanud ja arvan teadvat, mida räägin. Nii et selles mõttes on prooviks tehtud punker täiesti tõsiseltvõetav asi.

Urmas.

Jah aga ega ta niisama maa peale kõlba. Ta peab vähemalt poolest saadik( nii. et laskeava välja jääks ) maa sisse istutama. Taha vajadusel suubuva kaitsekraavi otsa tegema. Nii oleks reaalsem.

See mul niisama prooviks valatud ja kui ka dioraami jaoks teha siis tuleb ikka maa-alune osa ka valada nagu päriselt.
Pärast saab selle "maastiku" sisse istutada/valada. Aga antud punker jääb ilmselt siiski niisama vedelema, sest saalungi jäljed ja nurgad pole piisavalt korrektsed. Samuti on punkri mõõdud võetud lihtsalt piltidelt proprtsionaalsust jälgides ja täpne see ei ole.

Siit küsimus - kui vaadata piltidel saalungilaua jägi, siis tavaliselt ongi üks külg umbes 8-10 lauaga tehtud. Seega peaks saalungiplank olema umbes 200mm lai. Arvestades seina paksust ja betooni massi, seega lausa 150x200 või isegi 200x200 prussist. On´s selline järeldus loogiline ja kas tõesti suudeti ka sõjatingimustes sellist puitmaterjali igalpool võtta.

Ega ei juhtu kellelgi olema mõnda head pioneeri-õpikut kus punkrite valamist õpetatakse?

Luciano, kõike ei valata korraga, see ongi võlusõna, kui terve valand pole armeeritud, siis kihtide vahed on kindlasti.

vahed saab ju pärast juurde urgitseda...ja tolle pildi peal on üks küürus sõdur,see sobiks sinna ukseava alla hästi.

Betoonitööd teostatakse vahetpidamatu valamisega, et ehitises ei tekiks sidumata kihte. Kui olukord sunnib katkestama valamistöid, paigaldatakse kihid astmeliselt.

Betooni valamiseks tarvisminev lauastik koosneb üksikutest kilpidest, postidest ja tugedest. Lauastiku sisemised kilbid jäetakse kohale varjendi voodriks, välised koristatakse ära pärast betooni kivinemist. Pärast puhastamist väliseid kilpe võib uuesti kasutada teiste varjendite ehitamisel. (kilpide all mõeldakse siis laudadest tehtud varieeruva suurusega plaate, alates 1 lauast, kuni näiteks 5-ni)

Kasutatud laua mõõtmeteks on antud: pikkus 195 cm, laius 18,5 cm, paksus 3 cm.
Kilbid siis erineva pikkuse ja laiusega.

Tänud faust!

Mis riigi päritolu see juhend on?

See 18,5 laua laius saalungis kõlab usutavalt. Kuigi nüüd olen ise leidnud ka pilte kus sakslased on kogu saalungi 100x100 prussidest kokku ladunud.

jackpuuk kirjutas:Luciano, kõike ei valata korraga, see ongi võlusõna

Ilmselt peaks ikka kogu punker või siis punkri sektsioon ühe korraga olema valtud, sest betooni tugevus ja kogu punkri tugevus tuleneb monoliitsusest.

Hellcat kirjutas:vahed saab ju pärast juurde urgitseda...

Aga vahesid ei saa juurde urgitseda, sest tegelikult jätab saalungi laud just kõrgema betoonijäägi joone, mitte soone betoonseina.

Raamatuks on Pioneerieeskiri I osa Välikindlustamine Kaitsevägede staabi väljaanne 1932
See siis:

ega selles mingeid jooniseid ei ole?

On.

Kui huvi siis võin millalgil proovida pildistada .

On muidugi huvi. Kiiret pole, nii et kui aega ja viitsimist leiad pane mõned pildid teele.

Ette tänades