www.militaar.net

Mälestuste foorum on aktiivseks muutunud taas, tuleb ise ka seda siis edasiarendada.

Nimelt nagu pealkiri ütleb ´´kirjateel mahajätmine´´

Minu tutvusringkonnas on üsna mitmed mehed saanud kroonus oleku ajal sellise kirja, kus teatatakse lakooniliselt, et kahju küll, aga ära enam mulle kirjuta...

Võib vist ikka sõnulseletamatu sitt tunne olla, aga samas võis see ka kingitusena tunduda - pigem vist ikka esimene variant.

Räägin siia ühe tuttava räägitud loo kellestki kaasmaalasest:

Mehel oli enamus teenistust juba seljataga ning oli oma roodukaga päris heaks semuks saanud, aidanud roodukat oma võimaluste piires ja olnud Inimene igas mõttes, ning see olla vihjamisi ka teada andnud, et kui prikaas ära on, siis üritan teha nii, et sa esimeste seas vastutasuks, siit minema saad.
Läks väheke aega mööda ning sellelsamal sellil tekkis idee hüppesse minna ja vähe demblistaatust tähistada. Juhtus aga nii, et võeti kuskil rohkem kärakat, tekkis lööming ning tüüp suutis küll ise tagasi jõuda, kuid lõhkised riided ja verine nägu ei jäänud tähelepanuta korrapidajale ja asi tuli loomulikult välja. Seesama roodukas sai ka omaosa selle eest ja ütles siis poisile, et: ´´näe, tahtsin sind aidata kuidas saan, aga selle sita eest mis sa kokkukeerasid, lähed siit alles 31. detsembri õhtul´´...

Löök muidugi poisile missugune - aga väljanuputas. Võttis siis ühe suvalise kodust saadetud eestikeelse kirja ja näitas seda oma roodukale, et näe sain pruudilt kirja kus see mind mahajättis... ja edasi ei osanud muud väljapääsu nähe, kui asi vajas kuidagi väljaelamist... Muidugi oli ta arvestanud sellega, et teda ei pruugita uskuda ning enne rääkis ja ´´tõlkis´´ kirja sisu sellele minu tuttavale ära, et juhul kui vana palub igaks juhuks ka teisel jestoonetisl tõlkida (rohkem eestlasi ei olnud väeosas), et see ka sama juttu räägiks ja õieti oli arvestanud, sest tõesti kutsuti nii tragilise sündmuse tunnistajaks teine eestlane, kes laulis täpselt sama jutu ette ja see mõjus... Roodukas oli seegi kord mõistlik mees ja ütles: ´´tean mis see tähendab´´... ´´esimesel võimalusel teeme sulle paberid ära ja saadame minema, äkki saad veel midagi päästa´´ ja nii ka läks, tüüp vingerdas ikkagi esimeste seas välja.


Et siis küsiks edasi, et kas olete näinud pealt näiteks muude rahvuste esindajaid kui sellise sõnumi on saanud või kuidas reageeriti sellistele asjadele...

kirjasid ei jagatud enne karauuli või siis kui oli relvaga väljaskäimist

ilmselt oleks mõni meeltesegaduses võinud kuuli endale sisse lasta

Polnud just aus käitumine selle tüübi poolt, kes rooduka puhtsüdamlikku kaasaelamist taoliselt ära kasutas. Aga eks ta pea ise oma seatempudega elama. Pole, vähemalt minu silmis, küll eriti usaldusväärne tegelane. Selleine võib kellele tahes käki keerata.

Tean omast käest, mida tähendab viimaste seas koju pääseda.
Kõik juba läinud, sina aga vegeteerid ja vegeteerid.
Mitte miski ei paku enam rõõmu ega rahuldust.
Läinud on uni, söögiisu, huumorimeel.

Leian, et noormehe käik oli igati nutikas ning aus nii iseenese kui lähedaste suhtes kes teda pikisilmi kodus ootasid.
Roodukomandör sai aga kindlasti hea enesetunde teadmisest, et on talitanud õilsalt ning aidanud oma noort kaasvõitlejat suures hingehädas.
Kokkuvõttes ei kannatanud selle viguri läbi ju keegi.

Mis puutub aga püstipandud küs-sse, siis ei mina ega keegi mu kaasteenijaist sedalaadi sõnumit kirja teel justkui ei saanud

kalleb kirjutas:kirjasid ei jagatud enne karauuli või siis kui oli relvaga väljaskäimist

ilmselt oleks mõni meeltesegaduses võinud kuuli endale sisse lasta

Adazi punaste (пехота) polgus just nii '89. aastal juhtuski.
Eestlasega oli tegemist. Karauulis.
Loll poiss mu arust.

Noh ma sain ise umbes samase kirja kui oli jäänud veel pool aastat teenida. Käisin natike lihtsalt niisama mööda polku ringi, sitt tunne oli ja paari päeva pärast otsisin eesti poistelt värskemaid ajakirju "Noorus", et kas on sobivaid tidrekuid, kes kirjavahetust tahavad.

Oma ajateenijate juures olen sellist situatsiooni pidanud lahendama kahel korral. Ühel juhul kevadtormil, mahajätmine ei toimunud sel juhul mitte kirja-, vaid SMS teel (küsige veel, miks mobiilid võimalusel ära keelatakse). Igatahes, poiss ei olnud mitte just kõige tugevama närvikavaga ning oli korralikult endast väljas. Vestlemise ning piisava füüsilise tegevuse abil õnnestus ta igatahes naha jahutada.
Teisel juhul oli tegemist aspirandiga, kes muutus selle tagajärjel võimetuks oma ülesandeid täitma. Siis sai talle lihtsalt kaaslane otsitud ning "ühte asja" tegema pandud, kui õigesti mäletan, oli see ühe territoriumi kaardistamine ning mõningate planeeritavate objektide mahamärkimine. Tema atesteerimispaberitele ma alla ei kirjutanud.

Adazi punaste (пехота) polgus just nii '89. aastal juhtuski.
Eestlasega oli tegemist. Karauulis.
Loll poiss mu arust.

Mäletan minagi seda lugu.
Kuigi sellest ei räägitud eriti eestlastele.
Olin Adazis juuli keskelt kuni detsembri keskele.
Sai isegi seal postil oldud kus see juhtus.
Minu mäletamist mööda enne laskemoona ladu vasakut kätt väike relvaladu. Kui karauuli poolt vaadata kui õigesti mäletan.
Igal juhul tervisi Adazi kamraadidele.
Huvitav kas seal midagi ka veel alles on sellest ajast.

Adažis praegu lätlaste elukutselistest koosnev pataljon. Päris pataljoni jagu vast mehi pole, kuid sealsel polügonil käivad eesti mehed (Scotspatjon) kaks korda aastas lahinglaskmistel.

Minu rühmas sai üks võitleja 3-4 kuud enne ajateenistuse lõppu teada, et tüdruk kellega sehkeldas oli tite ootel. Kuid "müstiline" oli see, et selles telefooni kõnes kus seda "rõõmusõnumit" öeldi lisati ka ära mind rohkem tüüta(st. ära kirjuta, helista jne.)!"
Noh, mees oli nädalakese omi mõtteid täis, aga siis hakkas lausa "sõjardiks", nautis ajateenistust, poistega "ühiskülastusi" peda plikade ühikasse, õppis sõjandust, relvade tta-d, jne. ja DMB-sse läks kapralina

Vandiraiuja kirjutas:Adazi punaste (пехота) polgus just nii '89. aastal juhtuski.
Eestlasega oli tegemist. Karauulis.
Loll poiss mu arust.

Mäletan minagi seda lugu.
Kuigi sellest ei räägitud eriti eestlastele.
Olin Adazis juuli keskelt kuni detsembri keskele.
Sai isegi seal postil oldud kus see juhtus.
Minu mäletamist mööda enne laskemoona ladu vasakut kätt väike relvaladu. Kui karauuli poolt vaadata kui õigesti mäletan.
Igal juhul tervisi Adazi kamraadidele.
Huvitav kas seal midagi ka veel alles on sellest ajast.

Oli jah, selline asi Adazis.

Ise kirja ei saand aga tagasi tulles oli asi selge.

Tervitused Vandiraiujale. Olime samal ajal siis.

Kalleb kirjutas eespool:

kirjasid ei jagatud enne karauuli või siis kui oli relvaga väljaskäimist

ilmselt oleks mõni meeltesegaduses võinud kuuli endale sisse lasta

Reeglina nii vist oligi ...

Käisin vähe karauulis aga näe trehvas ...

Ei mäletagi mis rahvusest see kutt oli, kuid nagu hiljem räägiti, tõi sõbramehest autojuht talle kirja postile ...
Oli peale postilt väljavahetamist sisenenud vahtkonnamajja, istunud pingil ja ... Hiljem sinna sisenedes nägin kohe laenurka lennanud verd ja juukseid, pool põrandat oli värviline ...
Kuna keegi midagi esialgu ei teadnud, siis vahetati kogu vahtkond välja seerude vastu - õnneks vaid pool päeva ...

terv
o