www.militaar.net

Küsimus targematele kas selline asi on võimalik või mida teha kui oled astunud miinipeale.
Video: http://www.youtube.com/watch?v=M-4NJWnP ... re=channel

Parimat,
O

See, seal oli küll paras tropp

on küll aga tavaliselt ei kuule sa krõpsu või ei pae tähele...
aga nüüd on ka selliseid miine kui astud peale käib kohe kärakas...
aga jah sellel matsil küll ei vedanud...
huvitav miss juhtub järgmisematsiga kess seljakotti ära võtab

Miine on niii palju erinevaid, et mingit ühest vastust nüüd küll anda ei saa - jääbki rääkima. Reeglina käib siiski pauk ära ja ongi kõik.

Kuid küsin veel mis moodi toimisid vene ja saksa miinid, pean silmas nüüd ww II aegseid. Kui mõnele neist peale astusid kas siis käis kärakas kohe ära või …

See jurakas, millele videos peale astuti, oli silma järgi hinnates veokivastane. Sütikud on nii ehitatud, et ei toimi, kui inimene peale astub, vaid vajab ikka paarisajakilost raskust, näiteks auto ratast. Tavalise personalivastane miin on oluliselt väiksem, tekitab lööklaine ja kilde, mis vigastavad ja tapavad. Eriti ilged on venelaste konnad, ei mäleta ametlikku nimetust, see on selline konna suurune plastikust plõnn, mida tavaliselt lennukitest või haubitsatest alale külvati. Miiniotsijaga raske leida, sest metalli on seal kübeke, kui inimene peale astus, siis lööb jalalaba puruks. Rohkem ei olegi vaja, et võitlejat sandistada ja mitut võitlejat tema eest hoolitsemisega koormata. Afgaanis külvati neid ka Punaarmee poolt, kuid siis lõpetati ära, kui oma mehed hakkasid jalgadeta tagasi tulema. Lääneriigis ei loobita miine suvaliselt maastikule, vaid tehakse miinivälja kaart, et hiljem miinid kokku korjata, kui sõda läbi. Uuematel miinidel on ka isehävitus, näiteks 24 h, mille järel miinid ise detoneeruvad.

venelastel olid vist sellised miinid ka et peale astumisel hakkas sütik tööle ja maha astudes hüppas jurbel maast lahti nii poole keha kõrgusele ja külvas siis kildu.

On küll ka selliseid miine, mille sütik aktiveerub pealeastumisel ja rakendub survest vabanemisel, kuid II MS aegsed "hüppavate" miinide sütikud rakendusid kohe pealeastumisel.
Edasi tulid erinevused. Saksa S-Mine oli pürotehnilise viitega, seega plahvatas maa sees kui näiteks auto oli peale sõitnud ja seal peatunud. Vene OZM-152 (ja hilisemad) plahvatas rinna kõrgusel kui miini kaht osa ühendav tross pingule tõmbus. Seega kui auto sõitis miinile ja peatus seal nii kaua, et püssirohugaaside surve langes, siis miin ei plahvatanud. Inimese puhul vahet polnud, paiskelaeng oli piisavalt suur. OZM-152 oli tegelikult elektriliselt eemalt initsieeritav. Miini enda peale astumine/sõitmine seda plahvatama ei pannud.

Leo kirjutas:Eriti ilged on venelaste konnad, ei mäleta ametlikku nimetust, see on selline konna suurune plastikust plõnn, mida tavaliselt lennukitest või haubitsatest alale külvati. Miiniotsijaga raske leida, sest metalli on seal kübeke

ilmselt räägid sellest

ei saa küll öelda, et seal metalliotsija jaoks vähe metalli oleks. üks selline õppevariant vedeles endalgi millalgi riiulis. seal oli metalli selgelt piisavalt.

kas mitte afghanistaanis üks eesti soldat oma jalast ilma jäi kui ka mingile plastik miinile astus, keeras ennem miiniotsija tundlikust vähemaks ning asi jäi märkamata

Raadio 4-s kaitseväest rääkivas saates see vene poiss muljetas. Tundlikkus tundlikkuseks - signaali ta ju kuulis. Paraku oli see nõrk ja tegelikult on seda metalliprügi seal kõik kohad täis - kõike otsima hakkad, jõuad missiooni lõpuks sada meetrit läbitud

Arnold kirjutas:Raadio 4-s kaitseväest rääkivas saates see vene poiss muljetas. Tundlikkus tundlikkuseks - signaali ta ju kuulis. Paraku oli see nõrk ja tegelikult on seda metalliprügi seal kõik kohad täis - kõike otsima hakkad, jõuad missiooni lõpuks sada meetrit läbitud

Kahjuks oli talle antud metalliotsija aga oleks vaja olnud miiniotsijat.