Snaipritegevus on väga efektiivne võitlusviis

[gorilla]

Putkinen- ma ei suhtu üldsegi halvasti mõttesse, et 22LR püssiga tehakse vähendatud sihtmärkide peal trenni. Selline praktika on
olnud juba WWII ajal kasutusel. Josef Allerberger oma raamatus kirjeldas snaiprikoolis 22LR relvaga dioraamides paiknevate vähendatud sihtmärkide pihta laskmist.
Et tegevus oleks mõtestatud siis trainer tänapäeval peab olema samasuguse sihikuga kui lahingurelv.

mart2- minu mõte on pigem selline, et tõsiseltvõetav SN alustab karjääri SN koolis 100m lasketestiga, testrelv on töökorras ja pädeva laskemoonaga,
laskuri business on ainult demonstreerida korraliku lasketehnikat. Mil viisil lasketehnika on vastavale tasemele arendatud on
samuti sügavalt kandidaadi isiklik business. Muuhulgas on kindlasti abi nooruses dioptersihikutega 22LR püssi lasketreeningutest.
Kui kandidaat on laskeoskusega inime alles siis on mõtet tundide kaupa õpetada välisballistikat ja liikuvate märkide tabamist.

Leo- ma sügavalt vihkan inimesi kes lasketreeninguid tiirus alavääristavad ja seejärel soovivad kusagil ''põllul'' enda arvates teevad
''nii nagu vaja''. Ega ikka ei tee küll. Kui tõsiseltvõetavat põhja ei ole siis mingit tulemust pole loota.
See ei ole sinu pihta suunatud lause aga sobib konteksti ja me peaksime ükskord seda ka niiviisi formuleerima hakkama.

Saunik- teie postituse viimased mõtted on reaalne elu, haakub täpselt sellega ^^^ .

[Juhani Putkinen]

Josef Allerberger oma raamatus kirjeldas snaiprikoolis 22LR relvaga dioraamides paiknevate vähendatud sihtmärkide pihta laskmist.
Et tegevus oleks mõtestatud siis trainer tänapäeval peab olema samasuguse sihikuga kui lahingurelv.

Olen täiesti nõus.

Snaiprile on võimalik teha peaaegu samasugune .22LR treeningrelv kui on tema Sako TRG .338LM.

Umbes sama kaal, vastav sihik, täpselt samasugune pära, jne.

[mart2]

to gorilla ja Leo -
minu näited olid sellest, et laskmist alustatakse algteadmistega, nagu igat muudki eriala. Kulub palju moona ja aega. ka see maksab.
Hea laskuri selgitamine võtab aega ning hea laskur ei pruugi olla hea snaiper. Jälle nõuab aega ja moona.
Oskuse hoidmiseks ei piisa 10-padrunit-nädalas. Kui lisada juurde teised vajalikud relvad, siis tugevasti rohkem.
Hea jahimees ei pruugi olla hea snaiper, sest vahemaad ja teised tingimused ...
Natuke tean, sest ise Kaitseväes olles olen alati normid rahulikult välja lasknud ning jahimehena on ka metsas "kolistatud" ... (oluline abimees oli kodune õhupüss).

Eks olukorda annaks parandada püssidega, millistel vahetatavad eri kaliibritega rauad. Ergonoomika käes-õlas sama, kuid moona saab kasutada erinevat.
IMHO

[Piiluja]

Muidugi on vaja enne erialaõppele suunamist näidata ennast silmapaistva laskurina. Selleks tuleb teha trenni tiiru oludes. Algaja laskur peab suutma ilma igasuguste muutujateta eristada, mis tema tulemusi mõjutab.

See minimaalne 500-1000 lasku aastas aga PEAB olema "põllul" lastud. Erineva ilmaga, igal aastaajal. Lisaks sellele võib ja peab muidugi ka kodus või tiirus õhupüssi või 22LR-i laskma. Tiirulaskmises pole mingi küsimus 100-200 plõksu ühes trennis teha ja seda peab loomulikult tegema. Põllul aga täiesti 10-20 lasust nädalas piisab, et säiliks ja paraneks tunnetus pearelvaga ja oskaks erinevaid muutujaid sihtmärgi tabamiseks arvesse võtta. Niimoodi muutuks võitleja pädevamaks laskuriks.

EKV reservväelased - oli kunagi väljaõpe, omandati eriala. Heal juhul tehakse iga mõne aasta tagant pauku. Mis tulemust sealt oodata on?
KL - Omandati eriala. Käiakse mõned korrad aastas tiiru oludes laskmas, 1-2 korda lahinglaskmistel välja peal.

Kokkuvõtteks, kui ei ole elukutseline, kes saab riigi kulul trenni teha või kui ei tehta trenni enda raha eest, siis on väljavaade idanaabri pikapüssimehega vastakuti minnes eluga välja tulla väga kehv. Olgu relvad kui rimakad tahes, eriala omandanu PEAB saama regulaarset täiendõpet. Praegu täidetakse mingit minimaalset normi, et üldse saaks kirjutada exceli tabelisse, et meil nimetatud erialal võitlejad olemas on. Reaalselt lendab tina mulda ja reedetakse enda positsioon.

[Kapten Trumm]

Noh selge on, et tänane süsteem, kus sisuliselt täpsuslaskuri tasemel mehele (sest 8 kuuga rohkemat ei õpeta) pistame pihku tänase täpsuspüssi TTA-ga relva kombineerituna tänase KV kordusõppe süsteemiga ei saagi täisväärtuslikke snaipreid reservis anda. Esiteks ei ole produkt snaipri tähenduses isegi Kevadtormi lõpu hetkega ja sealt tuleb veel maha lahutada taseme langus, kui reservis asjaga ei tegele (need 1-2 nädalast RÕK-i palju asja ei paranda).

Kergema vastupanu teed minek oleks muidugi snaiprieriala kutseliseks muutmine. See omakorda tähendab ca 100 kaadri allohvitserikoha loomist koos raskustega neid mehitada. Äkki on lahendus antud eriala "kaitseliidustamine"? Mitte et KL seda korraldaks (kehva adminsuutlikkus) vaid selle eriala meeste täiendõpe toimub nt 10a jooksul õppenädalavahetuste stiilis. Seal on hea laskeoskuse juures vajalik ju ka kõva õppimistahe.

[kaur3]

Kuna jutt triivis treeningvõtetele, siis mul on järgmine küsimus. Kas .22 TRG klooni investeerimise asemel saaksin ma samaväärselt korrektseid lasketehnika võtteid harjutada TRG-42-ga kuiva trenni tehes? Küsimus ei kerkinud tühja koha pealt, sest praktikali lasmise puhul on püstolite jaoks aretatud igasuguseid alakaliibreid (nt Shadow jaoks .22 Kadet), kuid lõpuks teevad paljud kuiva trenni oma originaalreva ja snapcapidega. Saadakse ka reseti murest üle. .22 olematu tagasilöök ja juramine alakaliibriga ei andvat mingit olulist eelist. Hathcockki olevat vist olnud suur kuiva trenni fänn. Loomulikult annab .22 välisballistika haldamine sudoku väärilise lisatreeningu ajule. Selles ei tasu hetkekski kahelda.

[Juhani Putkinen]

Kaur, kuivtrenni on vaja nagu nii - ja väga suures ulatuses. Seda saab ja peab tegema ka omas kodus.

Vahe on selles, et sportlaskmisel kuivtrenni puudumine tähendab, et ei ole võimalik võita võistlust ja saada mõni "hinnaline ese". Sõjas aga kuivtrenni puudumine tähendab, et kaotab oma elu.

[ruger]

Kellel võimalus siis ostke endale Sergei Loiko raamat "Lennujaam", mis räägib amatööride(UKR vabatahtlike ja sõjaväelaste) sattumisest professionaalide (Vene armee regulaaride) rünnakute alla-Donetski lennujaama kaitsmisel. Seal on ka erialast kainestavat teemat veidi. Tasub lugemist. Head küborgite mälestuspäeva ka, mis täna on.

[gorilla]

Kuna jutt triivis treeningvõtetele, siis mul on järgmine küsimus. Kas .22 TRG klooni investeerimise asemel saaksin ma samaväärselt korrektseid lasketehnika võtteid harjutada TRG-42-ga kuiva trenni tehes? Küsimus ei kerkinud tühja koha pealt, sest praktikali lasmise puhul on püstolite jaoks aretatud igasuguseid alakaliibreid (nt Shadow jaoks .22 Kadet), kuid lõpuks teevad paljud kuiva trenni oma originaalreva ja snapcapidega. Saadakse ka reseti murest üle. .22 olematu tagasilöök ja juramine alakaliibriga ei andvat mingit olulist eelist. Hathcockki olevat vist olnud suur kuiva trenni fänn. Loomulikult annab .22 välisballistika haldamine sudoku väärilise lisatreeningu ajule. Selles ei tasu hetkekski kahelda.

Ne ponimõmm küsimuse sisu. Palun formuleerida uuesti. Kas Teie väidate täie mõistuse juures, et snapcapiga on võimalik kopeerida @213m 5-8 m/s puhuvat tuult?
Carlos Hatckock oli ameerikas tunnustatud laskesportlane, lemmikdistsipliin 1000 yardi laskmine. Muuhulgas võitnud enne Vietnami sõjas osalemist, 1965 aastal https://en.wikipedia.org/wiki/Wimbledon_Cup.
Ja meil räägivad mõned teatud veeblid ''tiirusnaiperitest''.

[kaur3]

.22 olematu tagasilöök ja juramine alakaliibriga ei andvat mingit olulist eelist. Hathcockki olevat vist olnud suur kuiva trenni fänn. Loomulikult annab .22 välisballistika haldamine sudoku väärilise lisatreeningu ajule. Selles ei tasu hetkekski kahelda.

Ne ponimõmm küsimuse sisu. Palun formuleerida uuesti. Kas Teie väidate täie mõistuse juures, et snapcapiga on võimalik kopeerida @213m 5-8 m/s puhuvat tuult?
Carlos Hatckock oli ameerikas tunnustatud laskesportlane, lemmikdistsipliin 1000 yardi laskmine. Muuhulgas võitnud enne Vietnami sõjas osalemist, 1965 aastal https://en.wikipedia.org/wiki/Wimbledon_Cup.
Ja meil räägivad mõned teatud veeblid ''tiirusnaiperitest''.

Kas eesmärgiks on läbi .22 välisballistika tundmise õppida tuule suuna/kiiruse ja kauguste hindamist? Velled, te olete ikka kõrgklass. Repect!

[OnuHeino]

22-sega laskeväljal lastes on tuule ja kauguse hindamisel sama suur roll kui täiskaliibriga pikematel distantsidel tööd tehes. Pikamaa laskur teeb loomulikult ka kodus kuivtrenni, ent põhirelvale võimalikult sarnase geomeetria, päästiku ja optikaga 22LR on asendamatu treeningvahend just meie oludes, kus tuleb laskevälja kasutamise läbirääkimisi alustada 6kuud ennem ning ka siis kui aeg kätte jõuab, on võimalus, et prioriteetsem õpe sinust tuimalt üle sõidab ning jääd uut aega ootama. 22LR-iga võid ka põllu peal segamatult plõksutada ja vaevalt, et naabrimees pahandab.
Täiskaliibrit tuleb loomulikult lasta, ent kuivtrenn ei asenda reaalset lasketrenni kus on vaja ka ajusid kasutada ja lihasmälu treenida kasvõi klikkide keeramisel.

[toomas tyrk]

Balti riikide ning Eestis paikneva liitlaste lahingugrupi snaiprid jagasid enam kui nädala jooksul Ida-Virumaal kogemusi ning harjutasid talvistes tingimustes tegutsemist

https://www.err.ee/677580/eesti-ja-liit ... egutsemist

[rakk]

Ma väga loodan, et see talvesõduri teema ei ole ainult meie eriliste meeste ja liitlaste teeme, vaid ka ajateenijad saavad seda talvel- kümal aastaajal paarkorda kuus proovida koos sinna jurde kuuluvaga, et hiljem, kui vaja, päriselt elus püsida

[Leo]

Mõned asjad, mis mulle seoses selle uudisega meelde tulid. Mitte nii väga ammu pingutas EKJ tõsiselt, et kõike snaipritega seotut varjata, viidates sellele, et väikesearvuline ja pika aja jooksul koolitatud erialaspetside seltskond on liiga väärtuslik, et riskida liigse avalikustamisega. Samas nimekirjas olid ka lahingpioneerid ehk need, kes missioonil patrulli eest miine otsisid ja kahjutuks tegid, EOG ja ÕT tulejuhid in corpore. Konkreetsemalt siis näod ja nimed ehk isikuandmed, samuti täpsem info väljaõppest, relvastusest ja erivahenditest ehk võimekustest. Nüüd aga tundub, et kolonel Tali vaim on lahkunud ja hakatakse selliseid "paljastavaid" uudisnuppe ja fotogaleriisid tekitama. Saame siis teada, milliseid relvi ja vahendeid kasutatakse ning ka seda, et oskavad ujuda, millest viimane ei ole uudis.

Mina ei usu, et selliseid suplusega väljaõppeid ajateenijatele julgetakse korraldada, pärast seda häda ja kisa kui mõni saab näiteks nohu. Tegutsemine talvel lume ja külmaga on kindlasti kasulik, eriti nende riikide võitlejatele, kellele pool aastat kehva suusailma ei olegi normaalne aasta-aegade vaheldumine. Üldiselt ei teeks talvel tegutsemise oskused ühelegi jalaväelasele liiga, sest külma ja märjaga on vaja teada, mida teha kui kukudki koos kogu nodiga jääauku, kuid oma põhiüksuseni on veel mitu kilomeetrit minna ja tuld ei saa teha.

[Juhani Putkinen]

Üldiselt ei teeks talvel tegutsemise oskused ühelegi jalaväelasele liiga, sest külma ja märjaga on vaja teada, mida teha kui kukudki koos kogu nodiga jääauku, kuid oma põhiüksuseni on veel mitu kilomeetrit minna ja tuld ei saa teha.

Ka snaiprid peavad tingimata harjutama ka talvel - maastikul iga ilmaga.

Ma lähen homme natukese paugutama. Relv ja padrunid on eri temperatuuril kui suvel - ka see mõjub. Endal on rohkem riideid seljas - ka see mõjub.