Saksa allveelaevad meie vetes.

[gans]

Kas kellelgi on andmeid sakslaste allveelaevade tegevusest Eesti vetes, eriti Väinameres?

[plekkpea]

Kui mälu ei peta, siis pidavat üks merepõhjas lebama Ruhnu saare juures sügavikus.

[hillart]

Noh, Ruhnu saare ümbruskonda "sügavikuks" nimetada oleks küll ilmne liialdus.

[Jaanus2]

Ruhnu juures üks sügavam koht muidugi on. Väinameri on nii madal koht, et sinna ükski allveelaev vabatahtlikult ei lähe.

[Basilio]

Kui midagi on ja leitakse, siis huvitav, millises seisundis? 50-60 aastaga pidid raudlaevad suht peeneks roostetama. Meie vetes pidi rohkem šansse olema puulaevadel säilida, sest erinevalt soojadest meredest puuduvad meil veealused puukahjurid.
No midagi sellist olen lugenud. Vist Vello Mässi raamatust.

[gans]

Vahepeal on ette jäänud raamat " Varjud meres". Antud teema kohta on seal paraku infi napilt. Uurin väidet, nagu oleks saksa allveelaev rünnanud Riiast Peterburi poole evakueeruvaid laevu. See toimus ajal kui Saksa väed Riiale lähenesid, kuid sinna esialgu ei jõudnud.
Kuskil Põhjameres leitud U38 (uppus vist 1917) puhul oli väliskere pea täiesti koost lagunenud.

[avi]

Teenisin ise 3 aastat Sevastoopolis allveelaeval, aga seoses Ruhnu saare jutuga meenub, et selles nn. "sügavikus" olen isiklikult sukeldunud.
Nimelt võeti peale vene teenistust kordusõppusele ja viidi meid Riia lähedale allveelaevade baasi. Seal olid konserveeritud laevad ilmselt sõja puhuks. Kes ei tea mis konserveeritud tähendab seletan: Laev puhastati, värviti, seadmed kontrolliti, õlitati, määriti paksult tavotiga ja suleti ning pitseeriti luugid. Seal nad siis seisid ja aeg - ajalt aeti meeskond kokku.
Keskmised diisel-elektrilised laevad olid ainukesed balti meres.Aatomilaevu siin ei kasutatud ja ka Mustal merel mitte. Räägiti, et venelane oli need ka saksa laeva järgi kopeerinud. Sevastoopolis teenides pidasime oma laeva 20-ndat juubelit. See oli 1974. aastal. Riias Laevaremondi tehases seisis oma 10 mahakantud allveelaeva mida tükkideks lõiguti. Algul tehti kõik kolm luuki lahti ja pandi seest põlema. Uskumatu, kuid sisikond põles täiesti tühjaks. Isegi käisime nende veel põletamata vrakkide peal kolamas. Nii kahju on, et ei taibanud mälestuseks rooliratast või sügavusmõõtjat maha kruvida. Täitsa oleks saanud ja kasvõi koormatäie nassvärki ära vedanud. Seal oli isegi ülemine kompass mõnel veel paigas.
Kuu aja jooksul pidime oma laeva sõidukõlbulikuks tegema, ja laeva sõidukõlblikkust katsetama. Kõige sügavam "auk" Riia lahes ongi Ruhnu saare külje all. Igatahes ära tundsin saare raudmajaka järgi mis saarel asub. Tiirutasime saare ümber ja käisime ka vee all. Saarel asus venelaste radaribaas.
Need kordusõppused rohkem naljategemine olid. Laeva komandör oli vana mees ja tema jaoks oli see ka viimane merereis allveelaevaga nagu minulegi.
Nädalavahetustel lubati koju. Siis oli rongiliiklus hea ja pilet ei maksnud ka midagi. Laeval kuuks ajaks määratud toidumoon ja varustus parseldati ohvitseride poolt maha, meeskonnale jäeti ainult minimaalselt. Sellepärast olimegi pea pool ajast kodus. Mäletan et ükskord kodunt tulles baasi jõudes oli laev juba reidil ankrus, veerand meeskonda pardal. Rongi pealt tuli paarkümmend poissi. Otsisime siis tükk aega kaatrit kes meid hilinejaid laeva peale viib. Kedagi ei karistatud hilinemise pärast ja laev läks mereli ikkagi mittetäis meeskonnaga. Osad hilinesid veel rohkem ja jäidki baasi. MUIDEKS meeskonnas olid ainult eesti poisid va ohvitserid ja mitšmanid. Kui siis oleks tahtnud oleks väga kerge olnud laev "üle võtta" ja Rootsi põrutada.
Vot niipalju siis RUHNU "SÜGAVIKUST". Kui keegi osavõtnutest seda loeb siis minu poolt tervitused !!

[susi]

Vello Mäss "Laevahukulood".

[Lemet]

Räägiti, et venelane oli need ka saksa laeva järgi kopeerinud.

Vene allveelaevnike memuaaridest on meelde jäänud lõik, kui nad küsisid laeva üleandmismeeskonnalt, et miks nad ei kasuta siis üks-ühele saksa laevade pealt kopeeritud ja töötavaid lahendusi. vastus kõlas, et kui otse maha viksida, siis jäävad preemiad saamata, aga kui mingi omapoolse vidina külge leiutad, siis läheb asi kirja kui kodumaine väljatöötlus ning rahanumbrid on hoopis teised. Seetõttu lasid siis samoduumid ka mõttel lennata ja valmistasid asju, mis panid tegevmeremehed juukseid katkuma. Sealtsamast ka teine huvipakkuv moment. Enamus on vistist kuulnud jutte, et raudteel kasutatavad veduridiislid olla esmalt allveelaevade jaoks välja mõeldud ja alles siis tsiviilkasutusse läinud. Siis need allveelaevnikud, kelle sulest memuaarid pärit, (üks aatomiallveelaeva kapten, teine torpeedoohvitser ja hilisem Piiteri mereväe õppejõud) vandusid neidsamu diisleid maa põhja, leides, et vedurite jaoks välja töötatud mootor ei ole allveelaevale kohe mitte sobilik...võta sa siis kinni, mis milleks loodud. Aga kellel vene keel käes, soovitan lugeda, saab sellest tavainimestele suht kaugest aga huvitavast elukutsest selgema pilddi. ise võtnud jupp aega hoogu siin mõne tõlgitud lõigu avaldamiseks, aga ikka jõuavad kergemad asjad ette. Raamatu nimi on "Vozvraštšenie bezdnoi" ja autorid on Kovalev ja Saksejev

[Jaanus2]

Kuuldavasti kõlbas neil ka Eesti "Lembitu" pealt midagi maha viksida. (oli vist see värk, kuidas kahur veekindlalt laeva sisse käis). See tarkus läks vist juba tuumaallveelaevade ehitamiseks küll.

[Mõmps]

Kuuldavasti kõlbas Lembitu pealt mitte ainult maha viksida, vaid ka lausa varastada- on jäänud meelde, et nõukaalveelaevamehed olla käinud Lembitu pealt mõõdikuid ja muid instrumente varastamas. Need olla olnud parema kvaliteediga ja täpsemad, kui mitukümmend aastat uuemad "kodumaised" suguvennad.

[ivanorav]

Kuuldavasti kõlbas Lembitu pealt mitte ainult maha viksida, vaid ka lausa varastada- on jäänud meelde, et nõukaalveelaevamehed olla käinud Lembitu pealt mõõdikuid ja muid instrumente varastamas. Need olla olnud parema kvaliteediga ja täpsemad, kui mitukümmend aastat uuemad "kodumaised" suguvennad.

Just,just,üks kraanide kogumik on jöudnud Peterburi meremuuseumi ja Peterburi muuseumiallvelaeval on MAN-i trofeediislid!

http://nagi.ee/photos/suolistoloinen/51 ... set/85989/

[EOD]

Ette vabandan, et "kolmanda käe" jutt
Rääkis seda tuttav Nõukogude mereväeohvitser-lahingsukelduja.
Pärast II MS olevat Saksa väiksemaid Elektroboote (ilmselt XXI seeria - http://en.wikipedia.org/wiki/Type_XXI_U-boat) uputatud Eesti saartest mõnikümmend miili loodes asuvasse sügavikku.
Kuna neil laevadel olevat olnud väike ujuvusvaru, siis olevat üle ujutatud vaid üks sektsioon. Ülejäänud võivad siiani kuivad olla. Seega saaks kui mitte uued Lembitu ja Kalevi, siis vähemalt ilusa eksponaadi Meremuuseumile.

[andrus]

Peterburi muuseumiallvelaeval on MAN-i trofeediislid!

ma ei tea, mis mootorid on muuseumilaeval, aga 1.seeria (Dekabrist) allveelaevad said endale peale MAN-i mootorid või nende nsvl-ls toodetud analoogid (osteti 4 mootorit F6V, sakslased aitasid nõuk.liidus käivitada samade mootorite tootmise nimetuse all 42B/BM6). Nii et tavaline tehnoloogiaabi raha eest

Pärast II MS olevat Saksa väiksemaid Elektroboote (ilmselt XXI seeria - http://en.wikipedia.org/wiki/Type_XXI_U-boat) uputatud Eesti saartest mõnikümmend miili loodes asuvasse sügavikku.
Kuna neil laevadel olevat olnud väike ujuvusvaru, siis olevat üle ujutatud vaid üks sektsioon. Ülejäänud võivad siiani kuivad olla.

1. väiksemad elektroboodid olid siiski XXIII tüüpi.
2. kurb lugu, aga XXIII tüübi allveelaevadel polnudki rõhukindlaid vaheseinu, lihtsalt veekindlad ja oli neid ka ainult 2 tükki, seega saadi 3 ruumi.
3. mõne sektsiooni 60 aastat kuivana püsimine on jama.
4. kui seda fantaasiat uskuda, siis olid laevad ilmselt valmis ja järelikult oli neil juba number? Tuleb siit äkki mõni: http://uboat.net/types/xxiii.htm ?

[VH80]

Lgp Avi, kas teil on teenistusest pilte järel?

Kuna teema on 1MS siis sarnaselt 2MS ei roninud ükski täiemõistusega allveelaevnik Väinamerre selle väikses sügavuse tõttu.
Liivi lahe keskel küll.

1MS ajal õnnestus sakslastel Vormsi juures(Väinamerest väljasõidul!!) uputada aurik"Serbino", mis tul Riiast hinnalise laadungiga. Selle laeva lammutamisest palju artikleid ja oli ka intriige. Laeva juurest leitud Peeter Suure kujust vermiti 1 sendiseid viimase seeria münte, esimese seeria tammelehtedega ühesendised tehti Kadrioru Peeter Suure kujust. Arvestades Peeter Suure taktikat Põhjasõja ajal meie kandis, ei suudetud vist midagi rohkem alandavat tema suhtes välja mõelda.

Sakslased peale "Jenissei" uputamist(mis on Keibu lahes) siin midagi muud suurt korda ei saatnud allveepaatidega.
"Jenissei" ja "Pallada" uputaja siin:
http://badewanne.fi/?page_id=288

Inglased kaotasid ühe Tõstamaa randa ja see tõsteti üles.. kaaluti oma allveepaatide ehitamist Riigi Sadamatehases aga poliitilistel põhjustel jäi see ära.
"Kalevi" ja "Lembitu" ehitamist kaaluti ka siin aga hind oli kallim.

Üks Inglise paat veel tänaseni Hiiumaa kandis 50meetri peal.

Inglased kaotasid ühe paadi Sinclairi kampaania ajal, venelased tõstsid selle välja, kadunukesed anti Tallinnas inglastele üle ja venelased vorpisid sellest omale uue klassi, kel huvi, see uurib.

Venelaste kuulsaim kaotus siin on kahtelmata "Akula". Venelaste 1MS allveelaevnike kool oli Liepajas, seal juhtus ka üks õnnetus väljaõppe käigus.

EW ajast mul üks artikkel, kuidas Läti kalamehed leiavad Kuramaalt tundmatu allveelaeva vraki..eks ta ka lammutamisele läks.

Raamatus "Metsik ida" on ka juttu ühe Saksa allveepaadi kaotusest, see on huvitav lugu ja vrakk väärt otsimist.

2MS allveelaevandusest siin kandis materjali kirjutamiseks liiga palju...