CG on vana, raske jurakas, jne. jne. - aga üks hea külg ikka on, need on olemas. Seega soovitan soojalt mõtlema kuidas nendega hävitada vaenlasi võimalikult väheste oma kaotustega.
Javelin oleks hea, aga seda pole.
"Gustimehe" kaitseks
-
Juhani Putkinen
- Liige
- Postitusi: 2306
- Liitunud: 02 Nov, 2007 16:21
- Kontakt:
Kuna kiirus ja mugavus on CG juures võtmetähtsusega siis pakuks mõningad omal käel tehtavaid modifikatsioone, mis aitavad neid kahte faktoreid oluliselt parandada:
-raua kaitseks siduda tavalise nööriga need samad komplektis tulevad nahatorbikud relva külge. Idee on selles, et kuna need vanad kondoomid on suhteliselt välja veninud, siis käivad nad kergelt peal ja tulevad ka kergelt maha. Nööri otsas rippudes püsivad nad kogu aeg relva juures. Torbikud ise aga kaitsevad mustuse jms jama sattumist torru. Muidugi on ka võimalik kumminööre kasutades aretada külge sellised torukaitsed, mis hoiavad torbikuid pidevalt pinge peal (st ei tule otsast ära) aga see nööri variant on kõige lihtsam samas väga mugav.
-Gaasilehtrile tõmmata ümber kummi, riide vms riba. Esiteks kõliseb see hirmsast löögi saamisel (demaskeeriv element), teiseks laskmisel tekitab ta selliseid helinaid mida inimese kõrv ei kuule aga mis tegelikult retsib kuulmist (isegi topeltkaitsmega).
- Komplektis tulev kanderihm ära võtta relva küljest- esteks ta soonib räigelt, teiseks on selle rihma kinnitused täielik saast- olles altpoolt lahtine rõngas painduvad nad pidevalt oma pesast välja. Asmele soovitaks hankida omale matkakottide (st pehmedustega) rihmad ja need metallklambreid kasutades relva külge siduda. Kannad nagu seljakotti. Raskus on ka ühtlasemalt kahele õlale ära jaotatud.
Teine võimalus on ka selle kustirihmaga aga siis tuleb esiteks teibiga mingi pehmendus rihmale siduda ja kinnitusklambrid samamoodi ümber teha. Minu meelest on parim nö kummikinnitus, st kinnitus ise on mitmekordsest tugevast koormakattenöörist tehtud ja seega paindub tõmbamisel. Idee on selles, et siis on kordades lihtsam relva seljast kohe laskeasendisse tõmmata.
-Kõrvakaitsmetega on minu meelest lihtsam niivisi, et kopsikud kannavad kaenla peal, mitte kiivri all (st pidevalt kõrvadel) ja laskmise ajaks lihtsalt tõmbad omale peale. Muidu topeltkaitsmega ei kuule sa mitte kui midagi, kaasaarvatud dubleerimist. Abil on seda mugavam teha kui laskuril, seega abil on see eriti tungivalt soovitatav.
-Abi saab oma elu lihtsamaks teha kui kannab lõhkepäid patrullkotis või siis konteinerites USA seljakoti raami vahel.
Optika ja kustihoolduskomplekti kandmiseks on päris hea mõte kanda eraldi küljepauna kintsu küljes (umbes nii nagu need uuemad EKV rakmete gaasimaskitaskud). Muidugi pauna kinnitused peaksid niimoodi olema, et paunal on nii ülal kui ka all kinnitusrihmad. Korralikult kinnitatult püsivad nad kindlalt jala küljes ja ei hakka munade juurde sõitma. Nt Baltic Arnamentsis on üks selline kott saadaval. Nad vahendavad seda Läti palgarmeele. Mahukas, püsib kindlalt ja on nö kõvade seintega, mia pakuvad paremat kaitset. Koti avausel on ka eraldi klapid mis takistavad asjade väljalendamist. Ainuke jama on et vähemalt neil on praegu ainult kõrbevärvi aga suurema hanke korral saaks ka kindlasti midagi muud.
Häda pärast saaks ka selle kustiga kaastatulevate nahkkottidega läbi aga eks see üks paras porno ole: eriti optikakott. Esiteks nad on TÄPSELT lõigatud esmete mõõtudele. St kui sa kohe kõik õigesti millimeetritäpsusega sisse ei lükka siis on paras n*** seda koti klappi kinni panna. Teiseks on need koti küljes olevate rihmade kinnitused samamoodi täelik saast- sisuliselt hoiavad rihme koti küljes õhku metalliriba mis vähegi suurema surve korral (nt lahinguvarustusega tõmbad kotte ümber kaela) tulevad kohe lahti. Kolmandaks on nahk ainult nahk ja vähegi suurema hoopi korral (nt viskad kiiresti maha) saab optika kohe põrutada. Halvemal juhul läheb see katki, paremal juhul lööd sihiku paigast.
Praegu rohkem midagi lisada ei oska.
-raua kaitseks siduda tavalise nööriga need samad komplektis tulevad nahatorbikud relva külge. Idee on selles, et kuna need vanad kondoomid on suhteliselt välja veninud, siis käivad nad kergelt peal ja tulevad ka kergelt maha. Nööri otsas rippudes püsivad nad kogu aeg relva juures. Torbikud ise aga kaitsevad mustuse jms jama sattumist torru. Muidugi on ka võimalik kumminööre kasutades aretada külge sellised torukaitsed, mis hoiavad torbikuid pidevalt pinge peal (st ei tule otsast ära) aga see nööri variant on kõige lihtsam samas väga mugav.
-Gaasilehtrile tõmmata ümber kummi, riide vms riba. Esiteks kõliseb see hirmsast löögi saamisel (demaskeeriv element), teiseks laskmisel tekitab ta selliseid helinaid mida inimese kõrv ei kuule aga mis tegelikult retsib kuulmist (isegi topeltkaitsmega).
- Komplektis tulev kanderihm ära võtta relva küljest- esteks ta soonib räigelt, teiseks on selle rihma kinnitused täielik saast- olles altpoolt lahtine rõngas painduvad nad pidevalt oma pesast välja. Asmele soovitaks hankida omale matkakottide (st pehmedustega) rihmad ja need metallklambreid kasutades relva külge siduda. Kannad nagu seljakotti. Raskus on ka ühtlasemalt kahele õlale ära jaotatud.
Teine võimalus on ka selle kustirihmaga aga siis tuleb esiteks teibiga mingi pehmendus rihmale siduda ja kinnitusklambrid samamoodi ümber teha. Minu meelest on parim nö kummikinnitus, st kinnitus ise on mitmekordsest tugevast koormakattenöörist tehtud ja seega paindub tõmbamisel. Idee on selles, et siis on kordades lihtsam relva seljast kohe laskeasendisse tõmmata.
-Kõrvakaitsmetega on minu meelest lihtsam niivisi, et kopsikud kannavad kaenla peal, mitte kiivri all (st pidevalt kõrvadel) ja laskmise ajaks lihtsalt tõmbad omale peale. Muidu topeltkaitsmega ei kuule sa mitte kui midagi, kaasaarvatud dubleerimist. Abil on seda mugavam teha kui laskuril, seega abil on see eriti tungivalt soovitatav.
-Abi saab oma elu lihtsamaks teha kui kannab lõhkepäid patrullkotis või siis konteinerites USA seljakoti raami vahel.
Optika ja kustihoolduskomplekti kandmiseks on päris hea mõte kanda eraldi küljepauna kintsu küljes (umbes nii nagu need uuemad EKV rakmete gaasimaskitaskud). Muidugi pauna kinnitused peaksid niimoodi olema, et paunal on nii ülal kui ka all kinnitusrihmad. Korralikult kinnitatult püsivad nad kindlalt jala küljes ja ei hakka munade juurde sõitma. Nt Baltic Arnamentsis on üks selline kott saadaval. Nad vahendavad seda Läti palgarmeele. Mahukas, püsib kindlalt ja on nö kõvade seintega, mia pakuvad paremat kaitset. Koti avausel on ka eraldi klapid mis takistavad asjade väljalendamist. Ainuke jama on et vähemalt neil on praegu ainult kõrbevärvi aga suurema hanke korral saaks ka kindlasti midagi muud.
Häda pärast saaks ka selle kustiga kaastatulevate nahkkottidega läbi aga eks see üks paras porno ole: eriti optikakott. Esiteks nad on TÄPSELT lõigatud esmete mõõtudele. St kui sa kohe kõik õigesti millimeetritäpsusega sisse ei lükka siis on paras n*** seda koti klappi kinni panna. Teiseks on need koti küljes olevate rihmade kinnitused samamoodi täelik saast- sisuliselt hoiavad rihme koti küljes õhku metalliriba mis vähegi suurema surve korral (nt lahinguvarustusega tõmbad kotte ümber kaela) tulevad kohe lahti. Kolmandaks on nahk ainult nahk ja vähegi suurema hoopi korral (nt viskad kiiresti maha) saab optika kohe põrutada. Halvemal juhul läheb see katki, paremal juhul lööd sihiku paigast.
Praegu rohkem midagi lisada ei oska.
Inter arma enim silent leges (sõja aegadel on seadused vaiksed) Cicero
-
Juhani Putkinen
- Liige
- Postitusi: 2306
- Liitunud: 02 Nov, 2007 16:21
- Kontakt:
-
kangelaspioneer
- Liige
- Postitusi: 1044
- Liitunud: 30 Dets, 2004 13:13
- Asukoht: Tallinn/Tapa
- Kontakt:
Aga kui ei sõida, on miin juba oma eesmärgi täitnud...
Variant- puurid asfaldisse augu (spetsiaalse miinipuuriga, mis meil täiesti olemas on, või siis piikvasaraga), asetad miini sinna ning katad nt tõrvapapiga.
Miinide asfaldile paigutamise edukus sõltub nii taktikalisest olukorrast kui paigaldaja leidlikusest, kuid väga vale on väita, et seda teha ei saa või et see midagi ulmekeerulist on.
Variant- puurid asfaldisse augu (spetsiaalse miinipuuriga, mis meil täiesti olemas on, või siis piikvasaraga), asetad miini sinna ning katad nt tõrvapapiga.
Miinide asfaldile paigutamise edukus sõltub nii taktikalisest olukorrast kui paigaldaja leidlikusest, kuid väga vale on väita, et seda teha ei saa või et see midagi ulmekeerulist on.
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40170
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Eesti Kaitseväes on snaipreid nii vähe, et nii väheväärtusliku sihtmärgi kui luugist väljavaatavate tankijuhti nottimiseks neid küll kasutada ei saa.
Küll on olemas vähe suurem kogus täpsuslaskureid, kuid nende efektiivne laskekaugus soomusluugi tagant välja paistva tankisti otsaesise tabamiseks on max 400-500 meetrit (mis võib talle endale surmav kaugus olla (sest esimese paugu peale avab vastane hüsteerilise tule tema suunas).
Muide tänapäeva miinipaneku taktika ongi panna nähtavalt ja mitte maskeerida. Vastane näeb kaugelt, võtab hoo maha, jääb seisma, jalastub ja muutub haavatavaks (ega ta ju ei tea, mis seal tee sees on). Sellest on kaitsjale rohkem kasu kui ühest õhkulennanud BMP-st, mille taganttulijad eest ära lükkavad ning samu jälgi pidi edasi sõidavad.
Alati võib ju panna 10 tõelist miini ja ülejäänud 100 meetrit teed täita miinipaigalduse imitatsiooniga+tõmmata kõvasti traati üle tee. Vastase sapöörirühm ukerdab seal paar tundi.
Miinipanekust lõviosa vaeva võtabki ju maskeerimine. Selle ajaga, mis jalaväejagu paneb sul maha 10 hästi maskeeritud tankimiini, saab ikka päris palju imitatsiooni lisaks panna (sinna vahele põnevuse mõttes ka mõned live miinid kah)
Küll on olemas vähe suurem kogus täpsuslaskureid, kuid nende efektiivne laskekaugus soomusluugi tagant välja paistva tankisti otsaesise tabamiseks on max 400-500 meetrit (mis võib talle endale surmav kaugus olla (sest esimese paugu peale avab vastane hüsteerilise tule tema suunas).
Muide tänapäeva miinipaneku taktika ongi panna nähtavalt ja mitte maskeerida. Vastane näeb kaugelt, võtab hoo maha, jääb seisma, jalastub ja muutub haavatavaks (ega ta ju ei tea, mis seal tee sees on). Sellest on kaitsjale rohkem kasu kui ühest õhkulennanud BMP-st, mille taganttulijad eest ära lükkavad ning samu jälgi pidi edasi sõidavad.
Alati võib ju panna 10 tõelist miini ja ülejäänud 100 meetrit teed täita miinipaigalduse imitatsiooniga+tõmmata kõvasti traati üle tee. Vastase sapöörirühm ukerdab seal paar tundi.
Miinipanekust lõviosa vaeva võtabki ju maskeerimine. Selle ajaga, mis jalaväejagu paneb sul maha 10 hästi maskeeritud tankimiini, saab ikka päris palju imitatsiooni lisaks panna (sinna vahele põnevuse mõttes ka mõned live miinid kah)
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Snaiper on vist liiast aga ka täpsuslaskurist peaks olema täiesti piisav. Arvan, et hästi maskeerunud täpsuslaskur 400m kaugusel koos julgestajaga, teeb oma lasu ära ning vaikselt eemaldub. Kust kohast täpselt lask tuli, on sellisel juhul suhteliselt väga raske kindlaks määrata (v.a. kui ei ole tegemist ilmselgete maastikust tulenevate postitsioonivalikutega umbes nii, et suur lagendik ning üksik pisike metsatukk).
Aga efektiivseim moodus on kõiki neid taktikaid segamini kasutada. See külvab segadust...
Aga efektiivseim moodus on kõiki neid taktikaid segamini kasutada. See külvab segadust...
ei ole pioneeriasjandusega eriti kursis, aga kuskilt on meelde jäänud, kuidas Lõuna-Aafrika võsasõdades sissid teid mineerisid - teed olid vist mingisuguse õhukese asfaltkattega, sissid kuumutasid metalltünni, see sulas asfaldi sisse. Tõsteti tünn üles, all oli ilus viilakas asfalti tee küljest lahti. TT-miin paika ja asetati asfalditükk ilusti kohale tagasi.
Vaevalt see meie teede puhul toimib?
Vaevalt see meie teede puhul toimib?
Aastaid tagasi sai kangiga asfaldisse auke taotud. Auk pidi olema piisavalt sügav, et ulatuks asfaldi alla killustiku kihi sisse. Sinna siis pandi 100g ammoniidi pulk. Kõik pulgad ühendati elektridetonaatoritega. Kui lõhkamine oli teostatud, oli asfalt aukude ümbert piisavalt suurelt lahti murtud ja killustik kobestatud, et mahtus tt-miini paigaldama. Asfaldi tükid sai peale tagasi panna. Ega see tee just ilus ja uus välja ei näinud. Rohkem selline, nagu oleks seal linttraktoritega kannakaid tehtud ja siis miinipildujaga äestatud, aga otse tt-miine aimata ka ei võinud. Kangiga augu löömine oli ränk töö, piikvasaraga saaks ehk kiiremini, aga siis võik sellega juba asfaldi lahti ka murda, poleks eraldi lõhata tarvis.
The laws of physics is more what you'd call 'guidelines' than actual rules.
-
Juhani Putkinen
- Liige
- Postitusi: 2306
- Liitunud: 02 Nov, 2007 16:21
- Kontakt:
Üks minu arust suur probleem on, et Eesti on keelanud jalaväevastaste miinide kasutamise.
Tankimiinide demineerimise takistamiseks (aeglustamiseks) oleks hea kasutada erinevaid jalaväevastaseid miine.
Tankimiinide demineerimise takistamiseks oleks vaja mineerida neid miine - nii, et kui miini püüab demineerida, nii see hävitab demineerija. Kui selliseid juhtumeid on piisavalt, nii demineerijade töö aeglustub ja/või hakatakse midagi muu ette võtma.
Kui on ainult roomikut purustavaid miine paigaldatud, nii nende demineerimisega pole mingeid probleeme.
Tankimiinide demineerimise takistamiseks (aeglustamiseks) oleks hea kasutada erinevaid jalaväevastaseid miine.
Tankimiinide demineerimise takistamiseks oleks vaja mineerida neid miine - nii, et kui miini püüab demineerida, nii see hävitab demineerija. Kui selliseid juhtumeid on piisavalt, nii demineerijade töö aeglustub ja/või hakatakse midagi muu ette võtma.
Kui on ainult roomikut purustavaid miine paigaldatud, nii nende demineerimisega pole mingeid probleeme.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 3 külalist