www.militaar.net

http://www.epl.ee/artikkel/462130

Mida on meil oma naabrilt õppida? Soome riik on alati arvesse võtnud ja arvestab ka edaspidi tõsiasja, et elatakse maailmas, kus on võimalikud kriisid ja sõjad. Sellest räägitakse vähe, aga seda põhimõtet ei eirata ühegi tegevuse planeerimisel. See on põhjus, miks Soomes on loodud meie mõistes totaalkaitse. Meil on see tegemata.

nooh, mis ma oskan kosta, olen alati arvanud sommide kaitsejõududest positiivselt, väga ilmekalt räägib Kunnas justnimelt sellest, et sellal kui sommid ostsid tanke, siis eestis mõeldi alles vajalikkusele, ja jäigi ostmatta.

olles ise käinud lahinglaskmistel pohjankanga polügonil, näinud rivide viisi suurtükke erinevates kaliibrites seismas, ei saa midagi halba arvata, olles veel elanud seal mõned aastad, olen näinud sommide suhtumist oma maasse, nad ei anna mitte ühtki millimeetrit oma maast ära.Raske saaks olema seal vaenlasel, sest sissid on olmas ja toimivad, jäägribrigaadid,pioneerid,tankid,hävitajad jne jne.
minu viimane mulje nende kaitsevõimest oli kui kirss tordil, kui 2008 aasta suvel olin puhkamas seal, ning hommikul hommikukohvi juues õues, lendas hornet madallennul u 150 meetrit eemal üle, siis lapse ja naise sai see peletis ikka nutma, ma ei saanud alguses ise ka aru, mis kebens see nüüd oli, aga nähes hornetit järve kohal, oli ikka elamus.

meie riigiisad võiks mõtlema hakata, heietamist ja rakmete tuunimist oleme näinud.
kuigi nagu näha siis 122mm haubitsaid kuulu järgi on juba hangitud.aga heidutamiseks oleks vaja veel palju-palju teha.

Meil soomlastega võrreldes mõnevõrra raskem. Suure osa elanikkonnast ja kaitseväest moodustab venekeelne seltskond, kelle käitumine ja motivatsioon sõja korral on pisut äraarvamatu. Mul millegipärast tunne et mobilisatsioonireservist 40% on venelased? Soomlastel selles suhtes lihtsam - peavad ainult välisvaenlasega arvestama.

Üks diametraalne erinevus soomlastel on - nende "raud" on valdavalt muretsetud ajal, kui nad oma raha kolmanda maailma külades patrullimisele ja NATO pakasuhhale ei raisanud. Just business.

Näiteks sellist suurtükiväge kui soomlastel, ei ole siinkandis kellelgi. Vaesed sibulad, milline mürsurahe hakkab neile nende endi käest ostetud torudest kaela tulema, kui keegi peaks midagi üritama. Soome suurtükivägi on nt suurem kui Saksamaal. Samadest torudest, mida siin mõned kamina ametnikud üleolevalt "logistiliseks peavaluks" on tembeldanud.

keegi kasutas fraasi " sobis nagu kirss tordil", siis minu poolt lisatavad videoklipid on kui rusikas silmaauku , ehk siis nendelt linkidelt näete kokku ca20minutit läbimängitud(?) soomlaste riikliku stsenaariumi, et mida ja kuidas tehakse, kui sõda algab (raadiod riigi kontrolli alla, abinaabritele (Eestile), kütusetalongid, kuni võitluseni maal ja merel, eri vaenlase dessantide tõrjumised jne jne)) nautige !!! 1. http://www.youtube.com/watch?v=nyt1QvIOonY 2. http://www.youtube.com/watch?v=eBIfifKe ... re=related 3. http://www.youtube.com/watch?v=eyqEfFZ2 ... re=related
mina igaljuhul tegin oma naisperele sellega kohustusliku laupäevase sõjaliseõppe pooltunni

Videosid vaadates hakkas silma, et väga vähe toetuti käsirelvade tulele (mitte nage eestis, et AK4 ja 4 salve), põhirõhk oli ikka võimsamate ja arenenumate sõjamasinate peal. Põhjanaabrid kavatsevad vastast lüüa tehnoloogia abil, mida tänapäeval pakkuda on.

Kolmandas osas, vaadates jalaväe lahingut, hakkasin siiski puudust tundma Carl Gustavist ja selle kildgranaatidest. Kusti kuluks sommidele siiski jakku ära küll.

Ega Eestis ka jaol Kustit pole.

kuidas nii?
kas kaitsejõududes ei ole struktuurides ette nähtud jalaväe jakku ühtegi kustit?

kert122 kirjutas:kuidas nii?
kas kaitsejõududes ei ole struktuurides ette nähtud jalaväe jakku ühtegi kustit?

Kui midagi vahepeal jälle ümber tehtud pole peaks jalaväe jao TT olema M-69

Ega kunagi ei või teada millise struktuuri ja relvastuse keegi on vahepeal välja mõelnud aga minuteada on jagudes kustid. KL-s kindlasti. Kui jaos ei ole, siis rühma kohta on TT jagu, mis teeb arvestuslikult siiski jao kohta ühe kusti. Kui vaadata viimastel paraadidel nähtud rühmasid siis ka seal on jagudes kustid aga sellel heidutuse tippüritusel pannakse välja just parajasti viimasena välja mõeldud struktuur.

Ise olen kustit ja AT4 hammasteni saanud aga M69-t vaid paar korda eemalt näinud - olen KL-st.
Kolmandas videos hakkaski mul soome poisist kahju kui ta läks selle peenikese püssgranaadiga vaenlast laskma. Kui selline väike asi ikka pihta ei lähe, siis see pops ei löö vastasel hambaplommegi suust lahti. Kusti killumatsust oleks ikka hoopis teistsugust laulu sealt vastaspoolelt tulema hakanud.

Mis mõttes ei ole Kustit. Meil ajateenistuses oligi kogu väljaõpe Kustidele. Jaoülemad said selle relva pulkadeni selgeks, kogu TT õppis just Kustit ja hiljem tassis jao TT mees Kustit kaelas, nii, et oksemaik suus - vahel, kui ära väsis, sai ka ülejäänud jagu Kustit kanda. M69't ja AT-4 saime ainult nii palju, kui, et taktikalis-tehnilised andmed ja natuke katsuda ka.

Mul oli ajateenistuses jaos M69. Carl Gustavid oli TT-jaol, kuid neid polnud proportsionaalselt jalaväejagude arvuga ehk TT-jagu koosnes kahest relvast, jalaväge oli 3 jagu.

edit - kirjaviga

Incc kirjutas:Mul oli ajateenistuses jaos M69. Carl Gustavid oli TT-jaol, kuid neid polnud proportsionaalselt jalaväejagude arvuga ehk TT-jagu koosnes kahest relvast, jalaväge oli 3 jagu.

See on ilmselt aastalõikes erinev (ei tasu unustada et mõningad vaprad Ka-Min'i ametnikud kirjutavad iga aasta struktuuri ringi, et õigustada oma olemust). Meil oli igatahes ainult TT jagu kustidega ja neid oli kindlasti üle kahe. Samas Jalaväejagude TTd olid kõik M-69'ad. Väljaõppel saadi muidugi näppida ka B-300.

Meil oli jaos üks B-300. Teisel kompaniil olid kustid.

Minu arusaamise järgi on jalaväejao TT relv kas M-69 või AT-4. Kusti on jalaväerühma TT grupi relv, kus on neid 2 tk.