www.militaar.net

Tere.

Leidsin selle foorumi paraja olevat pärimiste jaoks,
millised mind on juba tükk aega vaevanud. Nimelt tunnen
huvi igasuguse vanema militaarse elektroonika ja elektriseadmete
vastu. see on siis alates II maailmasõjast kuni vene aja
70-80 aastateni välja. Äkki on kellelgi jäänud netis kolades
silma mõni lahe sait, kuis sihukesel teemal pikemalt kirjutatakse.
Omalt poolt võiks lisada mõned sihukesed lingid:


http://www.radarpages.co.uk/index.htm - Palju juttu radaritest nii vanadest kui kaasaegsetest
http://www.computer-museum.ru/histussr/0.htm - nõukogude arvutustehnika ülevaade juttu ka militaararvutitest
http://www.argon.ru/ - vene ettevõte, kes tootis ja toodab sõjaelektroonikat. Seal on ka vanematest seadmetest juttu

Samuti oleks huvitatud igasugustest säilinud materjalidest kasutusjuhendid, skeemid ja
muu tehniline kirjandus. Oleks eriti lahe kui saaks nendest koopiat teha.
Võib ka väikese tasu eest.
Ja samuti äkki keegi käinud ja näinud mees oskab midagi huvitavat vene kroonust
pajatada näiteks radarite tehnilise külje kohta. Mis arvuteid seal näiteks kasutati.
Kas olid analoog või digitaalarvutid jms.
Samuti olid vene ajal mitmed ettevõtted koduvabariigis, mis tootsid igasugust
militaarelektroonikat. Äkki on sealt midagi säilinud?
Olen kuulnud, et isegi mingi kolhoosi abitootmine valmistas mingeid elektroonika
osi vene rakettidele, aga see võib ka ainult kena kuulujutt olla.
Samas olen mõelnud, et kas näiteks mõnes muuseumis pole miskit sihukest
säilinud. No kusagil olid ju kunagi kindlasti näit. allveelaev Lembit
elektriskeemid, kuskohast neid peaks otsima, äkki meremuuseumist? oskab
keegi nõu anda?

Lugupidamisega

vene sõjaväes olid raketi ja suurtüki juhtimiseks analoogarvutid,neid sai ikka hulga lammutada,ferriitmälud jne.,sellised kobakad olid et...

Natuke elekroonikast ja müütidest:

Kui millalgi 1970. aastatel keegi kodanik Belenko Kaug-Ida PVO-st oma Mig-25P Jaapanisse üle kargas, siis lendasid ameerika tehnikaspetsid üle maailma kokku, et Nõukogude lennundusimet uurida. Lennuk võeti pulkadeks lahti ja suur oli üllatus, kui sealt pooljuhtelektroonikat ei leitud. Kogu avioonika oli vaakumlampidel ja nende jahutamiseks oli eraldi konditsioneer.

Pärast said ameeriklased ise ka aru, et kulutasid vastavate Mig-25 vastaste relvasüsteemide peale liigseid summasid ja arvatavasti oleks F-15 olemata jäänud, kui see ülekargamine oleks mõned aastad varem juhtunud.

Lennata ameeriklastel ei õnnestunud, sest suures õhinas pani seltsimees Belenko maandmusel vähe mööda ja lennuk põrutas pidurdusjooksul rajalt välja ja sumatas kõrval asunud vesisele riisipõllule, murdes teliku ja vigastades lennukit.

Asja väljatulek (ilmselt naerdi Pentagonis pihku selle peale) tõi aga NL-lile suuri väljaminekuid, sest kõik relvastusse võetud lennukid ja edaspidi toodetavad tuli moderniseerida, sest NL mahajäämus elektroonikavaldkonnas tuli avalikuks. Kas nüüd pooljuhte ja elektroonilisi arvuteid hilisemal mudelil kasutati, aga muudatusi tehti.

Lennukil oli muide mootorite juhtimissüsteem mingi mitte eriti töökindel mehaaniline jubin, mille tagajärjel kippusid mootorid Mach 2.5 ületamisel mittekontrollitavaks muutuma. Sellisel pikantsetel asjaoludel püstitati mitmeid NATO radarisüsteemide poolt fikseeritud "kiirusrekordeid", netis võib lugeda isegi Mach 3.2 numbritest. See on arvatavasti üks põhjus superlennuki müüdi tekkimisel (tegelikult ei teatud, et seda põhjustas rike, mitte piloodi vaba tahe). Ainus võimalus sellise olukorra lahendamiseks oli mootorid välja lülitada (õhus käivitada enam ei saanud) ja loota, et hoogu jätkub koduni Seepärast oli igapäevateenistuses üle Mach 2.5 lend ilma erikorralduseta rangelt keelatud.

Mis suure saladuse ilmsikstulekule kaasa aidanud Belenkot puudutas, siis tema saatus olevat olnud karm, kodumaa ei unusta ja KGB karm käsi leidis ta uue identiteediga kusagilt USA kolkast üles ja viis kõrgeima karistusmäära kohapeal täide

Belenko ikka pole vist surnt?

http://www.geocities.com/siafdu/viktor.html

http://www.peoples.ru/military/fliers/belenko/

jm.

(Teises loos on muide lauseke ka vene lendureist Vietnamis, mis siin teine teema oli kunagi - (надеяться на вынужденную посадку "МиГов" в южном Вьетнаме они [ameeriklased] не могли, так как нашим пилотам категорически запрещалось пересекать линию фронта) - loota MiGide hädamaandumisele Lõuna-Vietnamis nad ei saanud, sest meie pilootidel oli kategooriliselt keelatud rindejoont ületada).)

Tallinnas oli selline asutus nagu H. Pöögelmanni nimeline Elektrotehnikatehas, hilisem Tondi Elektroonik. Nende toodetud pooljuhtdetailid läksid küll enamjaolt vene sõjaväele. Tehase töötajatele muidugi ei öeldud, mis kuhu läheb, aga midagi võis kaudselt järeldada. Näiteks tehti juppidele ülekoormusetesti - raputati spets-seadmes teatud aeg ja siis mõõdeti parameetrid üle. Osasid siis loksutati 3G juures - need olla mingitele lennukitele läinud, teisi jälle 14G ülekoormusega - nood siis läksid rakettide peale.
Esimese põlvkonna õhutõrjerakettide juhtseadmete juppe hakati tegema juba 50-ndate lõpus. 60-ndatel tulid nende asemel tootmisse uued mudelid, siis aga selgus Vietnamis, et need uued raketid ei kõlba kuhugi ja võeti taas vanade rakettide jupid tootmisse. Ja nood olla nii mõnedki ameerika lennukid alla toonud.
Seda kõike kuulsin kunagi ühe vanahärra käest, kes seal tehases pikka aega töötas.

pöögelmanni jupid oli rakettide sees jah,olen ise paari kapustin jaris allakukkunud raketti rappinud ja seal oli neid hulgaliselt

Kapten Trumm kirjutas:Asja väljatulek (ilmselt naerdi Pentagonis pihku selle peale) tõi aga NL-lile suuri väljaminekuid, sest kõik relvastusse võetud lennukid ja edaspidi toodetavad tuli moderniseerida, sest NL mahajäämus elektroonikavaldkonnas tuli avalikuks. Kas nüüd pooljuhte ja elektroonilisi arvuteid hilisemal mudelil kasutati, aga muudatusi tehti.

Sellel Belenko lennuki lool oli veel üks nüans - aega lennukit üle vaadata oli väga vähe, sest vastavalt rahvusvahelistele kokkulepetele andsid jaapanlased lennuki venelastele mingi paari päeva pärast tagasi.

Mis aga puudutab venelaste suurtesse väljaminekutesse, siis need polnud tingitud mitte sellest, et ameeriklased avastasid "venelaste suure mahajäämuse", vaid et venelased kartsid (ilmselt põhjendatult), et ameeriklased said jälile nende "oma-võõras" autoriseerimissüsteemile. Ning väga lühikese aja jooksul vahetatigi see kõigil lennukeil, õhutõrje radareil jms värgendusel välja...

MiG-25, Belenko ning elektroonika vahetamise teemal oli omal ajal päris asjalik artikkel mingis 1987 või 1988 a. "Krõlja Rodinõ" nimelises ajakirjas. Kui huvi on, siis võin selle välja kaevata ning veidi rohkem infi puistata...

Kui Laagri baas ja sealt mõned km lõuna pool olev Üksnurme raadio-sõjaväeosa maha jäeti oli igast s*tta hunnikutes vedelemas. Kohalik kodukaitse oli agaralt keevitusega kõike lahti monteerimas, ning poisikestele (nagu ma tol ajal olin) jäi vaid muud prahti. Ega seal midagi eriti kokku korjata polnud - mõned tehnilised dokumendid jms. Mingi aeg viskasin enamuse (kahjuks) minema - aga mälu järgi oli enamus skeeme üpris algeline elektroonika. Arvata on, et Laagris oli ka uuemat elektroonikat, aga mida, andmed puuduvad. Oleks huvitav teada saada küll.

Ise tunnen meest, kes konstrueeris esimese digitaalse voltmeetri NSVLis. Kasutati seda (üllatus-üllatus) aatom(?)allveelaevade pardal. Pinge nende pardal olevat olnud 115 V - 400 Hz.

Lisan siia teemasse veel sellise lehe allveelaevade elektriseadmete kohta. Seaöl on veel juttu ka teiste süsteemide kohta. diislid, hüdraulika jms...
http://www.hnsa.org/doc/fleetsub/elect/index.htm

sõjaväeosadest on siiani leida mingeid elektroonika-manuale, olen neid lapanud kuid suuremat tolku ei saanud. Näiteks mine uuri Pärispeal asuvat endist Vene õppekeskust, seal pööningul oli neid manuale hulgim hiljuti.

Kus see õppekeskus täpsemalt asub? Või pead silmas mereväe uurimispolügoni Suurpeal?

See Suurpea ja Pärispea on sisuliselt üks ja seesama. Mul avanes seal võimalus käia vahetult peale endiste omanike lahkumist... olin siis 15 aastane

Tondil tehti rakettide jaoks infrapunasensoreid.
Sõjaväes kasutati pikka aega eelistatult germaanium PNP transistore, kuna need talusid kõige paremini radiatsiooni. Kõige kehvemad olid radiatsiooni suhtes räni NPN. Ühes raadiotehnilises konstruktori teatmikus oli vastav tabel.

Kuskil kaheksakümnendate alguses toodi ALMAVÜ-sse lammutamiseks dessantlaste raadiojaamad. Tutikad olid, 1960. aastast. Seisnud konservatsioonis. Lampidega, skeemilt midagi hästi nõmedat. Külgriba formeerimiseks 100Khz juures 20 LC võnkeringiga!!!! VÕimsus 5w.
Salastatud olid need jaamad 1978 aastani. Et jänkid ei saaks irvitada.
Ja kaalusid need dessantnikudele mõeldud jaamad 60 kg. Siis oli kindel, et tuul soldateid ei häiri.

No see on jura jutt et dassantnikute jaam kaalus 60 kg

isegi tankijaam kaalub koos toiteplokiga 45 kg

mis marki see jaam siis oli ka?