www.militaar.net

Mõned nädalad tagasi kuulsin äiapapapalt ,et tema isa (,oli teeninud Saksa sõjaväes autojuhina)olla 1944a. koos sõbraga kaevanud suure augu ja sinna peitnud mingi väiksemat sorti auto,miskit dziibi taolist ja koos sellega relvi ja muud staffi. Auk oli kaetud palkidega ja siis muld ja risu peale. Seal ta peaks olema siiamaani. Täpset asukohta ei tea nüüd enam keegi ,niipalju ainult,et praegu seal riigimets. Kui reaalne on ,et seal üldse on midagi säilinud (kas rooste sööb selle ajaga kõik ära?) ja kas on võimalik üleüldse selline peidik leida,otsitav territoorium u. 2x2km.

mis piirkonnast jutt? olen ka kuulnud analoogset juttu.

...Pärnumaal ,Surjus

Teoreetiliselt peaks olema leitav, vaja aega, detektoreid, otsijaid, kasuks tuleks ka koostada mingisugune plaan, tegevuskava. Kui piirkond enamvähem teada, tasuks kasutada kaarte või aerofotosid ja üritada selgitada kas territooriumil kõrgemaid-kuivemaid kohti( kui nähti nii palju vaeva ju siis ehk soov, et masin säiliks) see vähendaks ehk pisut tööd. Kui leiad masina ju seal midagi ikka säilinud on ja kõik sõltub leidjast- mida keegi hinnaliseks-kasulikuks leiuks peab. Nii, et detektor selga ja metsa Esiteks tegelikult püüa välja selgitada kui tõene jutt on- kui mu klassikaaslased kuulsid, et kogun sõjaaegset nodi,pidin terve nädala kuulama lugusid nende vanavanemate metsades vedelevatest Tiigritest-pantritest-lennukidest(" alles mõned aastad tagasi paistis toru(tiib)laukast välja")

Äiapapa mul soliidses eas,pea 70 ja vaevalt,et tema valetab, aga tema ju ise seda pealt ei näinud. Ennem surma oli siis isa pojale kõik oma saladused välja rääkinud ja äiapapa ise usub küll seda lugu,lubas tulla näitama ka seda piirkonda. Aga loomulikult jääb alati risk,et kogu jutt on "pada"

to pluuto. kui sul on abi vaja siis olen tulemas. elan ise pärnus. saada mulle ps.

alustuseks saab juba ala ära piirata selle järgi, et kuhu autoga üldse ligi pääseb ja kus on selline pinnas kuhu saab nii suure augu kaevata. Paksust metsast pole väga pointi otsida. Aerofotod abiks.

Mõtled, et kuhu praegu autoga ligi pääseb või kuhu pääses 1944. Selle ajaga, mis peitmisest mööda on läinud jõudnud juba sellllline mets kasvada, et... Miski väiksem džiibi moodi auto- äkki swimmwagen, see vist suutis igasse mülkasse ronida. Soovitaks ka maa ameti kaardiserverit või seal serveris asuvaid EW aegseid kaarte. Sääl saab neid kaardikihte teineteisele asetada ja võrrelda palju maastik muutunud on. Ja ei usu ka, et nad tolle augu kuhugi sohu kaevasid, siis oleks ju lihtsam masin metsa vedelema jätta.

ei usu, et metsa piirid nii väga muutunud on, seal kus ei olnud metsa 44 aastal ei ole seda täna ka. Aga vaevalt, et selle autoga kuskile padrikusse puude vahele pressit, kui maeti siis ikka kuhugi kuhu sellega vabalt ligi sai - mõnele lagendikuke metsarajal, põluveerele või palgiveotee tupikusse.

Aga autosid ja traktoreid ja mootorrattaid peideti sõja eel, ajal ja järel masse küll, nii et lugu täitsa usutav - eks need relvad on hiljem ehk rahvalegendina juure tekkinud.

Oleneb kohast, koos isaga metsas luusides imestasin kui ürgmetsas vundamente nägin "kes kurat siin sügaval metsas on elanud" Vana vaatas mind kui kuutõbist "vanasti polnud siin metsa ollagi, puha heinamaa" Nu lugu usutav muidugi, ja vaevalt vana mees valetama hakkas, iseasi kui täpselt kohta mäletab. Kuigi mõni neist taatidest nii hiilgava mäluga, et ainult imesta. Kui koht enamvähem teada tuleks kontrollida ikka, kümme korda ei leia midagi aga üheteistkümnes...

Kas oli metsa või mitte saab ju kohe teada vaadates kändude vanust ja olustikku. Sama teema on juba foorumist läbi lipsanud vdrevingu kirjutatu kaudu. Ehk vast sama legend, kuid üks kummastki peab eksima.

Luciano kirjutas:ei usu, et metsa piirid nii väga muutunud on, seal kus ei olnud metsa 44 aastal ei ole seda täna ka. Aga vaevalt, et selle autoga kuskile padrikusse puude vahele pressit, kui maeti siis ikka kuhugi kuhu sellega vabalt ligi sai - mõnele lagendikuke metsarajal, põluveerele või palgiveotee tupikusse.

Parandaks pisut: seal, kus 44. aastal ei olnud metsa võib täna olla päris korralik mets. Kui tegu riigimetsaga, siis on asi lihtsam, lihtsalt vahepeal võib (ja ilmselt ongi) olla toimunud korralik raie. Muidu riigimets praktiliselt samades piirides, juurdekasv on toimunud talumaadel, need kohati päris metsastunud.
Natuke legendidest ka. Nimelt tunnen seda kanti ja autoga legendi olen kuulnud ikkagi sõiduautoga, nagu mersu või midagi sarnast. Aga legende teisigi sealt kandist.
Nagu lugu kraavi aetud vene soomusautost ja mehest, kes kähku kuulipritsi maha kruvis ning koju tassis, seda sõja alul. Lõpu poole tahtis lakaluugi peale ülesse seada, kutsus erialaste teadmistega naabrimeest appi. Kuuliprits tänase päevani leidmata.
Ja lugu vankrikoormast saksa sõjamoonast, peamiselt vindid, mis maeti maha paremaid päevi ootama.

Maa-ameti kaardiserverist saab vaadata, seal on EW kaart (aasta 35-39) ja nõuka aegne kaart (aasta 45-52), nende järgi peaks ikka piirid paika saama panna.

Nagu ma äia jutust aru sain,oli neil Surjus talukoht ja see peideti talumaadele. Pärast sõda maad riigistati ja siiamaani pidi seal riigimaa(mets) olema. Pinnas oli olnud täiesti liivane. See selleks,aga ma ei tea ,kas metalliotsija püüab signaali nii sügavalt. Oletame ,et palk 10-15 sm. +mullakiht 20sm. ja kui see juhtumisi ei olegi kokkuvarisenud(mida ma hästi ei usu),siis ka õhuvahe. Olen suht võhik selliste asjadega maapinda kuulamas.

Luciano kirjutas:ei usu, et metsa piirid nii väga muutunud on, seal kus ei olnud metsa 44 aastal ei ole seda täna ka.

See on julge, ent väär oletus. Kontrollitud!