www.militaar.net

Nähes Fausti postitatud pilti ilmatu šikist mahlapressist, millest nirisevale toodangule võib häbenemata "tiivad" peale kleepida ja punasest pullist kõrgemale lennata, meenus üks enda tehtud pilt aastat viis tagasi Võrumaal. Kui on kellelgi veel muhedaid jäädvustusi militaarmaterjali sekundaarse ärakasutamise teemadel a´la peedist pesumasinale trummel, siis võiks siin veidi popile telesaatele konkurentsi pakkuda!
Fausti telik-mahlapress (loodetavasti ei pahanda küsimata kasutamise pärast)


Ja minu poolt miin-ankur

Ei pahanda midagi. Ongi põnev teema. Eks kõigesuurem ja tavalisem artikkel ole ikkagi Saksa kiivrist sitakopp. Kunagi nägin kuskil pildil ka saksa gaasimaskitorbikut, millest mesilaste suitsulõõts tehtud.

Eks kõigesuurem ja tavalisem artikkel ole ikkagi Saksa kiivrist sitakopp.

Jaah, naabripoisi vanaema lennutas aga seavirtsa ja kuigi oleksin tahtnud omale sõjamängudeks kiivrit, siis tolle atribuudi omastamine hakkas väga vastu. Tänapäeval kaoksid nagu päikese kätte jäänud või
Ämma kodus olla kanade jooginõuna kasutatud, aga see on selline ilma lisaväärtust andmata kasutamine.

Ei sa mainimata jätta ka seda kunstnikku(nimi ei tule praegu meelde), kes meremiinidest igast mööblit meisterdas. Kuigi jah tegu ikkagi kindla mõttega ja kunsti eesmärgil, mitte praktilisusest.

Faust kirjutas:Ei sa mainimata jätta ka seda kunstnikku(nimi ei tule praegu meelde), kes meremiinidest igast mööblit meisterdas. Kuigi jah tegu ikkagi kindla mõttega ja kunsti eesmärgil, mitte praktilisusest.

Mitte ainult mööblit.
Mingisugune suur t*ra-rakett oli tal kaa

Mati Karmin http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=120988

Ämma varudest - raketihülsist tehtud topka. No ka täiesti mõttelage tegevus, aga ju siis rahustas kellegi närve

Karmini "rakett" või misiganes kujutlusvõime ütleb

Kisub natuke kunstiteemade poole kiiva, aga panen veelkord ühe üpris ilusa käsitöö, mis sai Karma antiigiärist mõne aasta eest ostetud, sest ei saanud teisiti (on siin mingis teemas ka näha olnud)! Naljakas on see, et kui sa mingi asjaga kokku puutud esimest korda, siis peale seda hakkad neid asju igal pool nägema - võib ka mingi kohanimega seoses tekkiv efekt olla. Peale selle vaasi ostmist hakkasin sellise "võttega" vääristatud hülsse igal pool nägema - viimane pilt minu naise poolt Ateenas tehtu, mis on Muu varustuse Kurtna teemas, aga ka näiteks Mööbliaidas, mis igasugu algajatele kodanlastele mõeldud kräppi müüb, vahele teinekord ka midagi huvitavat.
Minu vaas on siiski seninähtutest ilusaim - tekst vaasil on "Sõjamälestus".

http://pilt.delfi.ee/album/121903/?page=1

Lapsepõlvest meelde jäänud vanatädi elutoa aknalaud Pärnu ja Kilingi-Nõmme vahel metsavahitalus, kus rohenäpu lilled kõik kenaste saksa meeste raudkübarate sees õieilu pakkusid. Kõrvu jäänud veel tema seletus, et see teisepoole värk olla ikka viimane saast olnud, vähemast ei tahtvat tema lilled nende sees pooltki nii kenast õitseda kui Aadu sõdalaste kolbakatete sehen...Pole see nüüd küll mitte miski leiutamine, pigem vist militaristika kasutamine kodukaunistamise eesmärgil...

Ehk Felix Jalgraud saab fotokaga mahti ja teeb mõne klõpsu kahuri puhastusvardast, mes käsipuuks löödud? Seal oli muudki huvitavat.

plekkpea kirjutas:Ehk Felix Jalgraud saab fotokaga mahti ja teeb mõne klõpsu kahuri puhastusvardast, mes käsipuuks löödud? Seal oli muudki huvitavat.

Õige jah

Ma vist õhtul sinnakanti lähen. Eks siis saab mõned pildid ka selle teema jaoks klõpsitud.

Mul läks just kõndiv ajalooraamat naiseema kujul mööda ja haarasin põllesabast - onu (ka selle naljaka topka meister) tegi lennukiplekist kartuliriivi, mis oli vajalik tärklise valmistamise algmaterjali saamiseks.
Sõja ajal ja järel olid sellised ained väga hinnas. Siis rääkis veel mulle üsna kosmilisena tundunud teemast, ehk kangakudumisest - onu oli lahti harutanud langevarjude rihmad (lapikud) ja teinud nendest Tartu mingile artellile, kus kangast kooti, niied. Niis-niied, no päris hästi aru ei saanud, aga ehk keegi etnograaf teab

Arnoldi vaas ülikõva sõna! kus ikka pidi meistril aega ja tahtmist ja kannatust olema et slline värk valmis nikerdada.

Endalgi samasugune vaas olnud nagu Arnoldil aga selle vahega, et mo oma ei olnud nii ilus ja see nn pressitud osa oli peenema soonega ja vinti keeratud.