Soome pommitamine talvesõjas

[andrus]

linnade pommitamine soome õhutõrje andmetel. Esimeses veerus rünnakute arv, teises lennukiväljalendude arv, kolmandas visatud pommide arv, neljandas hukkunud (ilmselt on sulgudes toodud teised andmed)

Kood: Vali kõik

Helsinki      8   70  350 97
Turku        61  440 2550 52
Tampere      12  260 1000 17(18)
Lahti        23  300 1500 23
Riihimäki    40  620 1700 20
Hankö        72  260 1100  6
Hämeenlinna   8   50  200 13
Vaasa         6   85  600 22
Seinäjoki     1   27  150 10
Kouvola      39  850 1200 28
Mikkeli      10  110  440 63(53)
Kuopio        5   80  400 38
Viipuri      64 1400 4700 38(60)
Lappeenranta 36  550 1800 37
Elisenvaara  39  280 1000 35
Sortavala    23  200 1050 31
Jänisjärvi   36  220  900 49
Nurmes       37  150  600 22
Rovaniemi    19  170  700 25
Iisalmi      11   80  450 41
Pori          ?    ?    ? 21
Käkisalmi     ?    ?    ? 12
Antrea        ?    ?    ? 11

Purustatud 256 kivi- ja umbes 1800 puumaja. Hukkunud 956, raskelt haavatud 540 ja kergelt haavatud umbes 1300 inimest.

allikas: Istoria aviatsii 2/2001, viitab omakorda Carl-Frederik Geusti artiklile Bombõ na stolitsy ajakirjas Rodina 12/1995.
Täiendus 12.09.2012.a.: tundub, et esmane allikas on olnud Risto Pajari: Talvisota Ilmassa
http://forum.axishistory.com/viewtopic. ... 5#p1731275

[Charlemagne]

Ega kusagil allatulistatud lennukite arve pole? Mõtlen just vastavate linnade õhukaitse poolt alla toodaud või linnade kohalõhulahinguis allatulistatud?

[hugo1]

Helsingis hukkus palju esimese rünnaku ajal, kuna rünnak oli ootamatu.

Ega kusagil allatulistatud lennukite arve pole? Mõtlen just vastavate linnade õhukaitse poolt alla toodaud või linnade kohalõhulahinguis allatulistatud

Seda oleks tõesti huvitav teada, olen kuulnud, et isegi oma kiviaegsete Buldogidega, 4 tükki oli neid vist Soomel, toodi mõned lennukid alla. Sel teemal oli isegi kusagil foorumis eestlase ja soomlase vahel vaidlus. Eestlane väitis, et meil oli lennukites seis väga halb, hävitajadest oli meil ainulkt 3-4 Buldogi, milledega enam mootsaid lennukeid alla poleks saanud, soomlane väitis vastu, et Talvesõjas oli Buldog veel asja eest, tõid venelasi alla küll.
Teine asi tahaksin teada, kust lennukid startisid-huvitab nimelt palju neid Eestist pärit oli.
Sammuti oleks põnev teada, kas kasu oli rohkem õhutõrjekahuritest, või hävitajadest.

[MOrav]

Võrk infot täis, aga olen seda laisk ümber kirjutama...

Soome õhujõud lasid alla 207 vene lennukit Talvesõjas, neist 3/4 pommituslennukid:

Ilmavoimat ampui alas talvisodan aikana n. 207 venäläistä lentokonetta, josta 3/4 oli pommikoneita:

* Polikarpov I-15bis (hävittäjä; 7 kpl)
* Polikarpov I-153 (hävittäjä; 13 kpl)
* Polikarpov I-16 (hävittäjä; 22 kpl)
* R-5 (tiedustelu- ja pommikone; 11 kpl)
* ANT-40; SB/SB2 (nopea pommikone; 103 kpl)
* DB-3; Iljushin Il-4 (kaukopommikone; 50 kpl)
* ANT-4;TB-3 (raskas pommikone; 1 kpl)

Vt http://fi.wikipedia.org/wiki/Suomen_Ilmavoimat

Teisal Talvesõja kohta, et NL eri põhjustel kaotatud lennukite arv oli kokku u 1000, millest Soome lendurid ja õhutõrje lasi alla u pooled.

Neuvostoliiton eri syistä kärsimät lentokonetappiot olivat yhteensä noin 1000 lentokonetta, joista suomalaisten lentokoneiden tai ilmatorjunnan alas ampumia oli noin puolet.

Soomlased kaotasid 61 lennukit, neist 34 õhulahinguis ja neli õhutõrje poolt alla lastut. Surma sai 54 meeskonnaliiget kokku.

Suomalaisten lentokonetappiot olivat 61 konetta, joista 34 tuhoutui ilmataisteluissa ja neljä ilmatorjuntatykistön alas ampumina. Yhteensä 54 lentokoneiden miehistöön kuulunutta sai surmansa.

Talvesõja lõpuks oli Soome vastas üle 3800 lennuki, neist hävitajaid üle 1500, pommitajaid 1700 ja luurelennukeid 600.

Talvisodan lopussa Suomea vastassa oli jo yli 3800 lentokonetta. Näistä oli hävittäjäkoneita yli 1500, pommituskoneita 1700 ja tiedustelukoneita 600.

http://www.veteraanienperinto.fi/suomi/ ... nnatys.htm

[Charlemagne]

Tänud, Estoloog! Rusikareeglina siis ühe hukkunu kohta üks lennuk, kui sellest küljest vaadata...Allatulistamisi ka muljetavaldav arv.

[andrus]

punalipulise balti laevastiku lennuväe sooritused ajavahemikus 30.11.1939 kuni 13.03.1940.a. :

16663 lennukiväljalendu, nendest 881 öösel. Lennati 21425 tundi, sellest 1377 tundi öösel. Vaenlase objektidele heideti 57000 pommi kogukaaluga 2600 tonni. Lisaks heideti lennukitelt laevateedele 45 miini. Tehti 12637 aerofotot. Õhu teel transporditi 68.5 tonni kaupa ja 255 inimest, nendest 88 oli haavatuid ja haigeid.

nendest hävituslennukid:
sooritasid 10141 lennukiväljalendu, nendest 435 öösel, lendasid 11506 tundi, sellest 537 öösel, heitsid 2558 pommi, kulutasid 859819 padrunit ja 52831 mürsku.

allikas: sovetsko-finljandskaja voina 1930-1940 gg. na more. lk.134, 138

[Tminoff]

Ei hakka pikalt jahuma vaid nimetam vaid kaks raamatut vene poolelt, kus võiks olla enam-vähem kindel arvandmete objektiivsuse ja õigsuse kohta. Soome allikad on ju enam-vähem teada. 1990-ndate aastate alguses tegid soomlased ja venelased ka mitmeid suuri ühisprojekte Talvesõja uurimiseks, kuid tagant järele oli nendest ikka masendavalt vähe kasu - soomlased jäid enda ja venelased enda seisukohtade juurde ning ka arhiivid ei avanenud vajalikul määral neile uurijate ühistöögruppidele.

Тайны и уроки зимней войны, 1939-1940 / СПб.: ООО „Полигон“, 2002, 532 с.
Павел Аптекарь. Советско-финские войны / М.: „ЭксмоЯуза“, 2004, 384 с.

Esimene raamat on dokumentide kogumik, kus palju ka erinevate väeosade konkreetseid sõjaplaane ja lahingute ning operatsioonide kokkuvõtteid ja aruandeid vene poolelt. Samuti Stalini juures pärast Talvesõda toimunud suur arupidamine, kus arutati Talvesõja kogemust ja õppetunde.

Teine on ehk kõige täpsem ja parem raamat, mis venelaste poolt üldse Talvesõja kohta kirjutatud. Väga palju arvandmeid, tohutu arhiivitöö tulemusena. Aasta-poolteist tagasi suhtlesin autoriga ja ta aitas täpsustada neid lennuüksusi ja asukohta Eestis, mis pommitasid Talvesõja ajal meilt õhku tõustes Soomet. Muuseas oli autor ka see mees, kes esimesena lõi mingi tõsiseltvõetava hüpoteesi Mainila laskude provokatsiooni tagamaade kohta.
Samast sarjast on muuseas ilmunud ka Meltjuhhovi raamat vene-poola sõdadest, samuti väga hea

[andrus]

nsvl õhujõudude kaotused:

Kood: Vali kõik

  2 SB     30.11.39  8  -  5  - aruanne
  2 LB     27.02.40  -  -  4  - sõjapäevik
  3 TB     andmed puuduvad
  4 ISTR   18.02.40  6  -  2  - sõjapäevik
  4 LB     13.02.40  4  1  1  3 sõjapäevik
  5 SB     19.02.40  7  -  2  - sõjapäevik
  5 SM     andmed puuduvad
  6 DB     19.12.39 11  2  1  8 sõjapäevik
  7 ISTR   05.01.40 10  -  4  7 sõjapäevik
  7 ST     13.02.40  3  -  -  - aruanne
  7 TB     10.12.39  4  2  1  7 igapäevane aruanne
  9 SB     andmed puuduvad
 10 SB     30.11.39  3  -  2  - aruanne
 11 LB     01.03.40  2  -  -  - aruanne
 13 SB     19.12.39  5  2  6  - aruanne
 15 ISTR   27.02.40  -  -  2  - aruanne
 16 SB     andmed puuduvad
 18 SB     30.11.39 11  3 11 15 sõjapäevik
 19 ISTR   30.11.39  1  -  5  - sõjapäevik
 21 DB     30.11.39  3  2 11 11 aruanne
 23 ISTR   02.03.40  1  -  2  1 sõjapäevik
 24 SB     30.11.39  5  6  1  6 sõjapäevik
 25 ISTR   30.11.39  1  2  3  3 sõjapäevik
 25 ISTR   30.11.39  -  1  9  - sõjapäevik
 31 SB     30.11.39 11  1  4  - aruanne
 33 SB     13.02.40  1  -  2  - sõjapäevik
 35 SB     30.11.39 12  -  1  - aruanne
 38 ISTR   18.12.39  7  -  2  - aruanne
 39 SB     14.02.40  1  -  3  4 igapäevane aruanne
 41 SB     30.11.39  4  4  9  8 aruanne
 42 DB     01.02.40  6  5  3  - igapäevane aruanne
 43 DB     11.02.40  3  4  4  2 sõjapäevik
 44 ISTR   30.11.39  -  -  6  - sõjapäevik
 44 SB     30.11.39 11  3  4  3 sõjapäevik
 45 SB     20.02.40  4  1  3  3 igapäevane aruanne
 48 SB     30.01.40  6  -  2  - sõjapäevik
 49 ISTR   30.11.39  7  5  3  - aruanne
 50 SB     30.11.39  3  6  6  - aruanne
 52 SB     26.02.40  1  -  1  2 aruanne
 53 DB     30.11.39  3  5  3  - aruanne
 54 SB     30.11.39  8  2  1  - sõjapäevik
 58 SB     30.11.39  1  -  -  3 sõjapäevik
 60 SB     11.02.40  1  -  2  3 sõjapäevik
 63 SB     30.11.39  7  -  -  2 aruanne
 68 ISTR   30.11.39  3  3  -  9 sõjapäevik
 72 SM     30.11.39  1  4  2  - aruanne
 80 SM     01.01.40  4  5 13  4 aruanne
 85 SM     01.02.40  -  4  4  1 aruanne
145 ISTR   23.12.39  2  3  7  - aruanne
147 ISTR   17.01.40  3  3  6  5 aruanne
149 ISTR   03.02.40 12  1  4  5 sõjapäevik
152 ISTR   15.02.40 12  1 12  - aruanne
153 ISTR   28.02.40  5  -  3 10 igapäevane aruanne
PBL ÕH     30.11.39 12

Kokku siis vastavalt 236, 86, 181 ja 124 lennukit (vastavalt veerud 3-6)

Veerud: 1 - polgu number ja tüüp, 2 - esimese lahingulennu sooritamise kuupäev, 3 - tulistatud alla vaenlase poolt või maandunud vaenlase territooriumile, 4 - teadmata kadunud, 5 - purunesid või vigastati avariides ja katastroofides, 6 - lahinguvigastused, nõuavad pikaajalist remonti, 7 - allika tüüp, kust andmed võetud.

Lühendid:
SB - kiirpommitajate polk
LB - kergete pommitajate polk
ISTR - hävituslennukite polk
DB - kaugpommitajate polk
TB - raskepommitajate polk
CM - segalennuväepolk
ST - ründelennukite polk
PBL ÕH - punalipulise balti laevastiku õhujõud

allikas:
Павел Аптекарь. Советско-финские войны

Aasta-poolteist tagasi suhtlesin autoriga ja ta aitas täpsustada neid lennuüksusi ja asukohta Eestis, mis pommitasid Talvesõja ajal meilt õhku tõustes Soomet.

ole siis hea ja lase oma tarkuse päikesel ka minusuguste lollide peale särada ja nimeta need lennuüksused ja nende asukohad.

Täiendus 10.05.2009.a.: Aptekari töö kriitika: http://www.winterwar.ru/apt.htm

[andrus]

eestis hädamaandunud lennukid:

Kood: Vali kõik

19.12.39 - 01.01.40  9  2  5  -
02.01.40 - 15.01.40  4  9  3  3
16.01.40 - 29.01.40  9  5  3  4
30.01.40 - 12.02.40  2  -  -  -
13.02.40 - 26.02.40  9 22  4  5
27.02.40 - 11.03.40  8  3  4  -

Veerud: 1 - ajavahemik, 2 - pommitajad, 3 - hävituslennukid, 4 - purunenud või kasutuskõlbmatud pommitajad, 5 - purunenud või kasutuskõlbmatud hävituslennukid. Veergude 4 ja 5 numbrid sisalduvad vastavalt veergude 2 ja 3 sees.

allikas: Evald Laasi, N.Liidu Eestis asuva lernnuväe tegevus Talvesõjas, Looming 8/1991, viitab ERA 1-7-157 peale

täiendus 07.09.2009.a.: nõukogude poole andmed:
http://forum.axishistory.com/viewtopic. ... 9&t=152181

[hugo1]

Tminoff

Aasta-poolteist tagasi suhtlesin autoriga ja ta aitas täpsustada neid lennuüksusi ja asukohta Eestis, mis pommitasid Talvesõja ajal meilt õhku tõustes Soomet

Ootan ka huviga rohkem, selle kohta. Ära ole kade, jäga oma teadmisi

[Tminoff]

Ei ole kade. Otsin need kultuurkihi alt esimesel võimalusel ülesse. Palun vähe kannatust!

[Tminoff]

Jaanuari alguses 1940 asusid Eesti territooriumil 35.kiirpommitajate polk (Sinalepa-Läänemaa), 53.kaugpomitajate polk (Kuusiku), 38.hävituslennukite polk (Klooga). Veebruaris 1940 lisandusid neile veel 52.kiirpommitajate polk (Kuressaare), 7.kaugpommitajate polk (Kuusiku) ja 15.hävituslennukite polk (Valli-Hiiumaa). Need andmed on Pavel Aptekar saanud arhiivimaterjalidest.
Stepakovi ja Petrovi Talvesõja raamatu andmeil toodi 18-25.detsembril 1939 Paldiski lennuväljale SB-d ja hävituslennukid 57.kiirpommitajate polgust ja 13.Balti laevastiku õhujõudude polgust.

Edasi liigutati neid lennuväe osi veel pidevalt.
35.kiirpommitajate polk asus juulist 1940 Haapsallu, oktoobrist juba Tartu, kus ta kuulus 4.segalennuväe diviisi koosseisu.
53.kaugpommitajate polk viidi juunis 1940 Ukrainasse eesmärgiga osaleda Moldova vallutamisel, mille järel juulis 1940 pöördus tagasi Eestisse (Sinalepa). Kuid Eestisse ei jäänud üksus kauaks, septembris 1940 lahkus Kretševitsõsse 40.kauglennuväe diviisi koosseisu.
52.kiirpommitajate polk pöördus septembris 1940 tagasi Kiievi sõjaväeringkonda, 7.kaugpommitajate polk asus ümber Jelgavasse.
38.hävituslennukite polgu eskadrill asus märtsis 1940 ümber Kuressaarde, siis toodi tagasi Kloogale ning augustis 1940 asus polk juba Tallinnas.
15.hävituslenukite polk asus augustis 1940 veel Vallis, kuid oktoobris baseerus juba Kaunases.
Nende asemele tulid:
50.kiirpommitajate polk, mis asus detsembris 1940 Siverskist (Leningradi obl.) ümber Haapsallu ja 63.kiirpomitajate polk Sivoritsist Tallinna.

Kahjuks ei oska ma suurt midagi öelda Balti laevastiku õhujõudude kohta. Tähelepanuväärne on ehk vaid see, et vastavas kirjanduses on kinistunud järeldus - 22.06.1941 ei olnud Balti laevastiku õhujõud suutnud hargneda vastavalt mereväebaaside paigutuses toimunud muudatustele (mõeldakse uusi baase Baltimaades ja Hankos) ning peamised lennuväljad jäid endiselt Leningradi ümbrusse. See ei tähenda muidugi, et Balti laevastiku õhujõudude üksuseid Eestis sel perioodil ei olnud.

[nublu]

Midagi oli sel teemal juba juttu ka varem samas alamfoorumis teemas Punaarmee üksused 1941. a. Eestis.

Sinna ma postitasin merelennuväe kohta sellise infi

Niisiis - Baltimere Laevastiku merelennuväe üksused.

Eestis ja Lätis baaside lepingu alusel baseerunud merelennuväe üksused koondati 10. Lennuväe brigaadi koosseisu. Selle komandöriks oli brigaadikomandör N T Petruhhin ning komissar polgukomissar R I Erenprais.

Lennukid kolisid siinsetele lennuväljadele 8. kuni 12. detsembrini 1939.

Algselt brigaadi kuulunud üksused on pisut segased. Öeldakse, et peagi täiendati brigaadi mitmete teistest laevastike õhujõududest saadetud üksustega, milledest formeeriti veel 2 SB pommituslennukite eskadrilli (kokku 24 lennukit), üks eskadrill DB-3 pommituslennuväge (12 lennukit) ning 2 eskadrilli hävituslennuväge (30 lennukit I-16, I-15 ja I-153).

Mingi inf on olemas brigaadi koosseisu kohta 1941. a. Sellest ajast on märkus, et sõja esimesel päeval paisati 10. brigaadi 13. 71. ja 73. polk ning 11. üksik eskadrill oma idapoolsetest baseerumisrajoonidest põhilennuväljadele rannikul.

[nublu]

Kes viitsib vene keelt veerida, siis siin on postitatud üks lugu 7. kaugpommituslennuväe polgu tegemistest Kuusiku lennuväljalt.

http://ef.1939-1945.net/007_winter_01.shtml

[canislupus]

TB3... sa sade - see võis küll meeletu kolin olla, kui see alla sadas.
Hull jurakas - sellist (seda kasutati ka lennukikandjana - just) lendamas näha võis ikka üsna võigas tunne olla. Ant 20 veelgi hullem riist

http://www.aeronautics.ru/archive/vvs/t ... rcraft.htm