1. leht 4-st
Hoiatus: Hans-Ulrich Rudeli mälestused
Postitatud: 26 Mai, 2009 7:29
Postitas oleeg
Edastan siinkohal kõigile sõjaajaloohuvilistele HOIATUSE! Soovitan lugeda ja jälgida edasisi arenguid selles teemas! See siin ei ole reklaam!
Ilmunud on Hans-Ulrich Rudeli mäestused (Eesti keeles).
ÕNNETUSEKS raiskasin oma isikliku higi ja vaevaga teenitud raha ja ostsin endale ning veel suurem õnnetus - neelasin öö jooksul alla.
Lähipäevadel kavatsen koostada pisut põhjalikuma ülevaate trükises sisalduvatest
lapsustest,
rumalustest,
vigadest,
vulgaarsustest,
ebakompetentsusest jne.
SOOVITUS: laenake raamatukogust, kuid ärge raha raisake!
Iseenesest on Rudeli mälestused head, sellisel kujul on aga tegemist halva tõlke osaliselt toimetatud mustandiga ...
tige ja nördinud
o
Postitatud: 26 Mai, 2009 10:07
Postitas toomas tyrk
Aitähh, see hoiatus läks asja ette. Just vaatasin, et huvitav raamat ilmunud...
Tundub, et konkurents pole veel eesti raamatuturule saabunud, kui järjest avaldatakse sellist halturtsi. Pea iga eesti keeles ilmunud sõjaraamatu retsensioonis on midagi ütelda tõlke kohta.
Aga lugedes seda hoiatuste rida erinevate (tõlke)raamatute kohta - tekkis küsimus, kas keegi on üritanud sellist "kõlbmatut raamatut" ka tagastada?
Teoreetiliselt on ju raamat tarbekaup nagu iga teinegi. Ja vastavalt tarbijakaitse seadusele peaks tarbijal olema õigus kõlbmatu kaup tagastada ning raha tagasi saada.
Ja raamat pole "kõlbmatu" mitte ainult siis, kui seal kogemata osa lehti valgeks on jäänud...
Kui ikka mingist raamatust hakkab kümnete viisi eksemplare välja-andjale tagasi tulema - järgmine kord natuke ikka mõtleb ka enne, kui mingi halturtsiku tõlkima palkab ja sekretäril toimetaja tööd laseb teha

Postitatud: 26 Mai, 2009 12:56
Postitas oleeg
Alustagem siis üheskoos.
Vol I.
lk. 7 III lõik: ... teeb talle ettepaneku asuda juhtima 180-list tõrjehävitajate üksust ...
Mida see number peaks tähendama ? Mis asi on tõrjehävitaja ? Uudissõna ?
lk. 7 IV: ... Seesugune lahinguvälja tarbeks mõeldud lennuk nagu Ju-87, ..., oli suurepärane vahend kiireks sekkumiseks piiratud ruumis, nii-öelda kõige lähemas lähikonnas. ...
Arusaamatuks jääb sõna „ruumis” mõte. Vigase tõlgendamise tulemuseks on segane eestikeelne lause.
Lk. 16 II lõik: ... üheistmelisi Henscheleid sööstlennukitena enam ...
Järjekordne uudissõna ?
Lk. 16 märkus 1 joone all: Flak, ... Siin ja edaspidi kasutatud, märkimaks nii relva kui õhutõrjet üldse.
Iseenesest kummaline on paigutada ühe mõiste alla üksikrelv ja kogu relvaliik ... Tulemuseks on lause lk. 24 III lõik: Pommid kulutame tankide ja flaki peale ... Kas siinkohal mõeldi relvaliiki, st pommitati õhutõrjet ? Või hoopis üksikut õhutõrjerelva ? Kõige tagatipuks kasutatakse tekstis paralleelselt ka õhutõrje (vt. Lk. 25II lõik), ...õhutõrjesuurtükid ning kuulipildujad ... (lk. 25 II lõik)
Lk. 16, märkus 3 joone all: ... flotill – Luftflotte;...
Peaks olema: õhulaevastik.
Lk. 23: Sõda nõukogulaste vastu.
Mis riigis või mandril elasid nõukogulased ?
Ja nii kogu tekstis, oksendamiseni ...
Seekord siis niipalju, kuid tuleme uudissõnade ja muu huvitava juurde tagasi ka edaspidi ...
terv
o
Postitatud: 26 Mai, 2009 13:48
Postitas oleeg
Vol II.
LK. 25 3 rida: Ositi on need ...
Võiks olla: osaliselt
Lk. 25 II lõik: Võrdlemisi lühikese aja jooksul käime läbi Ulast, Lepelist ning Janowicist.
Näib, et Rudel viibis rahumeelsel jalutuskäigul, mitte ei lennanud sõjalennukil. Õigem oleks olnud kasutada: liikusime.
Lk. 25: ...peatada mõni soomusrong, kui nõukogulased mõne seesuguse on suurtükitule toetuseks kohale toonud.
Iseenesest eriti õnnestunud tõlgendus, kuid mis on lause mõte ? Kas soomusrong toodi kohale suurtükitule toetamiseks ? (Kui, siis kuidas?)
Vahest oleks õigem olnud:
... peatada mõni venelaste / punaste/ Punaarme/ sovjettide vms/ poolt tuletoetuse andmiseks kohaletoodud soomusrong...
Lk. 25: Hävitajatest on nõukogulaste kasutada üksnes Rata J-15 tüüpi lennukid ...
Tekstile on lisatud joonealune märkus: Tegelikult Nõukogude lahingulennuk Polikarpow I-16.
Lugejal tekib tahtmatult küsimus: kumb eksib, autor või tõlkija ? Vaevalt, et kogenud lendur ajas segi kaks väliselt lihtsalt eristatavat lennukimarki. Kuna aga kõik joonealused viited pärinevad tõlkijalt (märkus 2 lk. 9), siis ... Lk. 26 leidub ka lennuki kirjeldus: Kus need lendavad traataiad – nii hüüame me neid pisikesi kahepinnalisi tugitrossidega lennukeid ...
Kirjeldus viitab ilmselgelt I-15 (153) tüüpi lennukile ja konteksti teadev tõlk või toimetaja oleks võinud seda pisiasja märgata ...
Lk. 26 I lõik: Nõukogulaste operatiivlennuvägi, ründelennukite ja pommitajate üksused ... Tulejõult on nad kesised, suuremalt jaolt vananenud tüübid, nagu seda on pommitajad Martin ja DB-3-d.
Punaarmees ei olnud pommitajat „Martin” ja seda oleks tulnud joonealuses märkuses selgitada ...
Lk. 27 III lõik: Olgu, sellest peab asja saama: tuuletammid välja, ja juba ma libisengi maanduma.
Selgituseks: Tegemist on maandumise kirjeldusega, mille käigus püütakse lennuki kiirust vähendada.
Ma pole küll lendur ega spetsialist, kuid Ju-87 kiiruse vähendamiseks siiski vist ei kasutatud „tuuletamme”.
Jätan vist arhaismid jne vahele ja jätkame homme!
terv
o
Postitatud: 26 Mai, 2009 14:16
Postitas oleeg
Vabandan, kuid olen

ja seetõttu ...
ei saa mitte vaiki olla!
Pilditahvlite tekstid ei tohiks rohkem kahtlusi trükise kvaliteedis tekitada:
"Vaenlase pihtasaanud tank."
Pildil suutsin tuvastada T-34 - 3 tk ja 2 väiksemat , millist allkirja koostaja silmas on pidanud jääb selgusetuks ...
"Pommmist tabatud Vene tank, 1941"
Sõltumata pommi suurusest või tanki vigastustest oli tegu vast ikka pommiga.
"23.9.1941 plahvatas ooberleitnant Rudeli heidetud 1000-kilogrammine pomm"
Vikipeedia:
http://et.wikipedia.org/wiki/Oberleutnant
Oberleutnant oli Wehrmachti ja politseiüksuste sõjaväeline auaste. See tähendab otsetõlkes ülemleitnant. Oberleutnant vastas leitnandile ja SSis ning SDs Obersturmführerile. Oberleutnandist ühe astme võrra kõrgemal oli Hauptmann ning ühe astme võrra madalamal Leutnant.
Sama kordub veel 2 pildi all ...
Aitab. Tasuta tööd ma rohkem ei tee. Kel huvi ...
terv
o
Postitatud: 26 Mai, 2009 15:13
Postitas Karuke
Sõnade "ruum" "võitlusruum" rohke kasutamine sõjaajalugu puudutavates kirjutistes on ammu silma hakanud.
Idee poolest siis tegu parasiitsõnaga mis sisse pugenud suurest saksa keelest tõlkimise tulemusena ("raum" ja "kampfraum")
Ehk võiks ju öelda selle asemel vanas heas Eesti keeles "rinne", väli, tanner jms.
Kaldun sellist parasiitlust mitte teadmatuse või asjatundmatuse süüks panema - pigem on tegu taotlusliku, võibolla veidi "kadakasaksliku" maneeri ja stiili liputamisega...

Postitatud: 26 Mai, 2009 15:28
Postitas oleeg
Nõustun Karukese asjakohaste märkustega, teretulnud on kõik seisukohad.
Kui ei viitsita isegi vikipeedut lahti tegema, rääkimata militaar.netis otsimisest või küsimisest -

no mille eest ma siis poes maksin?
Tahaksin, et ma saaksin raamatut lugedes pühenduda sisule, mitte aga ebaselgete või eksitavate lausete lahtimõtestamisele ...
terv
o
Postitatud: 26 Mai, 2009 15:32
Postitas Arnold
Miks siis meie aja kangelasi vaka all hoiad - kirjastus, tõlkija?
Postitatud: 26 Mai, 2009 15:36
Postitas oleeg
Miks siis meie aja kangelasi vaka all hoiad - kirjastus, tõlkija?
Vabandust! Tõepoolest, olin mõnevõrra tigedusest pimestatud, tänan Arnold!
Autoriõigus tõlkele Paul Olev Mõtsküla ja "Olion"
Toimetanud Helle Tiisväli
terv
o
Postitatud: 26 Mai, 2009 15:57
Postitas Arnold
Sõnade "ruum" "võitlusruum" rohke kasutamine sõjaajalugu puudutavates kirjutistes on ammu silma hakanud.
Mind ajab - mitte vihale - lihtsalt veidi naeru pugistama, ühe mehe tekstides pidev "riivistamine"
Aga mitte ainult militaaria pole nende tõlgetega hädas, ka loodusteaduste esindajad on päris vihaselt sõna võtnud ühe "entsüklopeedia" teemadel, kus astelpaju oli lausa mürgine taim ja tuhat muud lapsust lisaks.
Postitatud: 26 Mai, 2009 16:25
Postitas metssiga
Karuke kirjutas:Sõnade "ruum" "võitlusruum" rohke kasutamine sõjaajalugu puudutavates kirjutistes on ammu silma hakanud.
Idee poolest siis tegu parasiitsõnaga mis sisse pugenud suurest saksa keelest tõlkimise tulemusena ("raum" ja "kampfraum")
Ehk võiks ju öelda selle asemel vanas heas Eesti keeles "rinne", väli, tanner jms.
Kaldun sellist parasiitlust mitte teadmatuse või asjatundmatuse süüks panema - pigem on tegu taotlusliku, võibolla veidi "kadakasaksliku" maneeri ja stiili liputamisega...

Tea nüüd, kas see lausa kadakasakslus on või lihtsalt lodevus. Näiteks ka meie Kamin laseb välja trükiseid, kus ikka vahvalt nimetatakse "relvajõude", kuigi soome-ugrilaste keeles on see ikka "sõjavägi". Ilmselt on see lihtsalt Kamina palgale roninud tibide või pedepoiste tõlge "armed forces", ega nad ise asja sisust mõtle ja kas mõtlemise korral ka aru saavad

Postitatud: 26 Mai, 2009 18:22
Postitas Lemet
See "relvajõud" pole nüüd ehk nii suur patt, seda sõna on pikalt eesti keeles kasutatud. Juba kadunud Valdo Pandi mammutsaates kuuldud väljend, seda kamina tibidele süüks panna ning inglise keele mõjudega tänapäeval seostada on vast ikka liig. Ja veel, võtsin endale vabaduse saata "Olionile" kirjakese koos viitega sellele lehele. Lubati peatselt vastata, eks näis. Kas ja mida vastatakse.
Postitatud: 26 Mai, 2009 19:05
Postitas Reigo
ÕS täitsa lubab relvajõude. Ruumi ei soovita, selle asemel pannakse ette piirkonda kasutada. Mina pooldan ruumi laiemat kasutuselevõttu. Hea lühikene kena kõlaga sõna.

Postitatud: 26 Mai, 2009 19:14
Postitas Marissa
Järjekordne kinnituse sellele, et enne kui asud tõlkima sõja-ajaloo alast kirjandust, tee ikka terminoloogia selgeks ... Sõjaväelastel taaskord hea võimalus vanduda tõlkijat maa põhja ja sealt kaugemalegi ...
Aga aitäh hoiatuse eest, ma siis laenan selle raamatu parem raamatukogust ning raha kulutan jäätisele näiteks...
Postitatud: 26 Mai, 2009 19:14
Postitas Arnold
Ruum on kolmemõõtmeline mõiste - eeldaks selle kasutamisel ka siis kõigi relvaliikide kasutamist. Tiba naljakas see partisan Tammemets Sootaguses RUUMIS.
