www.militaar.net

Pildid tehtud fotokaga, mitte skännitud.

Huvitab, kas kellelgi on veel samast seeriast B. Korolevi pilte, s.t palju neid üldse seeriasse kuulub. Fotode/postkaartide tagaküljed on tühjad.

Tsitaat Harri Allandi tunamullusest väljaandest "Tapal paiknenud soomusrongirügement sõnas ja pildis 1923-1940", leheküljelt 52:

1. soomusrongirügemendis Tapal teenis 1920. aastate lõpus noor algaja kunstnik Boris Korolev. Teada on, et ta astus Tartu Kunstikooli "Pallas" ja õppis seal 1929–1930. B. Korolev maalis üle 15 lahingumaali soomusrongi "Kapten Irv" tegevusest Vabadussõjas.

Kunstiliselt ei olnud maalid eriti kõrgel tasemel. P. Villemi kirjutab Tapa Garnisoni ajakirjas "Häire" (nr 6, 1930): "B. Korolev töötas rügemendis, kus võisin, välja arvatud laagriaeg, jälgida maalide valmistamist ja lasta teha nõutavaid parandusi ja täiendusi, siis on kujutatavad sündmused tõetruud. Need maalid on sõdurite eluruumide heaks kaunistuseks ning nendel on kindlasti suur kasvatuslik tähtsus. Pildid on dessant-, kuulipildurikompanii ja patarei vahel nii jaotatud, et sõdurid näevad neis oma eelkäijate tegevust Vabadussõjas."

Ja sealtsamast kolm pilti seeriasse juurde:


Boris Korolevi lahingumaal 1928. aastast.


Boris Korolevi lahingumaal Tapa vabastamisest 9. jaanuaril 1919.


Boris Korolevi lahingumaal Tapa vabastamisest 9. jaanuaril 1919.
Raudteesild Valgejõel.

Tänu!

Tapa raamatu olen ostamata unustanud...

Siin on kirjas, et 1940 astus KP-sse

Eestimaa Kommunistliku Partei osast Eesti kunstielus esimesel nõukogude aastal (1940–1941)
Publication: Studies on Art and Architecture (1/2005)
Author Name: Raudsepp, Ingrid;
Issue: 1/2005
Page Range: 51-69

(Toimik siin: ERAF.5.2.276
Королев, Борис
16.07.1940-19.02.1941

Boris Aleksandri p. Korolev, s. 1904

ja parteipilet
ERAF.1.115.397
Pealkiri Королев, Борис)

ja AISis on maalermeistri tööalal töötavat Boris Korolevi ka päris mitu viidet.

Muuhulgas peaks tegu olema näitlejatar Marika Korolevi vanaisaga. Palju neid Pallases õppinud Boris Koroleve ikka olla sai?!

"Vanaisa tuli Peterburi oblastist Eestisse sugulaste juurde külla enne Esimest maailmasõda, lapsena. Tagasi enam ei saanud, sest piirid olid juba kinni! Nii kasvas ta siin suureks ja võttis Noarootsist naise. Õppis Pallases kunsti ja illustreeris vene lastele aabitsa - seal on palju pilte mu isast ja tädist. Nagu ka ühe Hariduse tänava maja fuajee laemaalingutel - olen neid korduvalt vaatamas käinud.
Teises maailmasõjas jäi vanaisa aga kadunuks. Need tema maalid, mis siin minu kodus seintel, on mulle kinkinud inimesed, kes teda tundsid ja mäletasid. Ligi pool sajandit pärast kadunuks jäämist... Mul on kahju, et ma temaga iial ei kohtunud - nagu ma pole kohtunud peaaegu ühegi oma vanavanemaga. Aga isaisast on mulle räägitud nii palju lugusid, et ta on tegelikult väga lähedane."

http://www.kodukiri.ee/artikkel.php?id=9160