www.militaar.net

Tere!

On keegi julenud mõelda teemale: "Viin ja naised kui sõjajärgse Eesti metsavendluse hääbumise üks peapõhjusi"?

ProPatria

Mina olen seda mõtelnud küll ja eks ta ka õige ole. Viina võtmise läbi jäid paljud vetsavennad vahele, kuna täis peaga elati oma tunded kõva häälega välja mida keegi "aus" kodanik juhuslikult pealt kuulas ja siis teatud organisatsioonile välja rääkis.
Naisi tahtsid metsavennad aga alati ja ega NKVD metsa saadetud suguhaigustega naisedki metsameestel proovimata ei jäänud. Peale selle tuli ju linna arsti juurde minna kus ees ootasid juba "tublid seltsimehed"

Teema tegelikult sügavuti vaadelduna polegi ühe lausega kokkuvõetav...

VIIN - siin mõtlen tegelikult etüülalkoholi, sest ega sõjajärgsel ajal seda poeviina vist eriti laiaulatuslikult tarbitud - kõrist valati alla tavaliselt kodusaetud kehvapoolset kraami...

Alkoholi laastav toime algas juba selle hankimisest alates... edasi loomulikult joobes tehtud lollused... aastatepikkusel tarbimisel kaasnes joojate kiire kõlbeline laostumine... ega ka tervis läinud paremaks... ja sellist seltskonda polnud enam raske tabada või hävitada.
Alkoholilembuseta poleks saadud joota metsavendadele uinutiga mürgitatud joovastavaid jooke jne. jne.

NAISED - Ebaloomulikes elamistingimustes rahuldamata jäänud sugutung viis paljud metsavennad hukatusse - nende abikaasasid või naistuttavaid püüdis okupatsioonivõim hoolega jälgida... samuti püüti julgeoleku huviorbiiti sattunud naisi sundida koostööle... paljud naised osutusid ka erinevatel põhjustel reetureiks...
Veel võib mainida armukadedust, mille tõttu tapeti metsavendi isegi omade poolt...

Peod - naised ja alkohol... jällegi tulemuseks kurvad tagajärjed...

Tervitustega ProPatria

Nomaeitea... Viin ja naised ju objektiivne reaalsus, mis eksisteeris nii metsas kui metsast väljas. Vaevalt, et mõjugi oluliselt erinev sõltuvalt metsa sees või väljas olemisest. Põhjused ikka mujal pidid olema IMHO.

Selle viinavõtmise, pidutsemise ja naisteskäimise põhjuseks võis olla ka distsipliini puudus ja isiksuse nõrkus. Kinnikukkumine ei tonud halba ainult kinnikukkujale vaid tihtilugu ka tema kaaslastele, kes öösi rahulikult magasid, teades et mees läks "ainult" napsuvõtma, teadmata tema kinnikukkumisest.

Ei usu hästi seda,et saadeti metsa suguhaigeid naisi.Kuid loomulik on see,et metsavennad kasutasid iga võimalust oma sugutungi rahuldamiseks.Joomine on ka loomulik sellises olukorras.

fireman kirjutas:Ei usu hästi seda,et saadeti metsa suguhaigeid naisi.Kuid loomulik on see,et metsavennad kasutasid iga võimalust oma sugutungi rahuldamiseks.Joomine on ka loomulik sellises olukorras.

Üldiselt IGA VÕIMALUSE kasutamist sugutungi rahuldamiseks päris normaalseks vist ei peeta.
Joodik leiab alati põhjuse. Kes ilma saab, saab seda sõltumata olukorrast.

Ei usu hästi seda,et saadeti metsa suguhaigeid naisi.Kuid loomulik on see,et metsavennad kasutasid iga võimalust oma sugutungi rahuldamiseks.Joomine on ka loomulik sellises olukorras

Saadeti küll, sellest on memuaarides juttu olnud.

Miks siis muidu kenad ja noored neiud mööda kuusetihnikuid, kuhu lihtsureliku jalga ei satu, jalutasid, marja- või seenekorv käes, ilma mingisuguse saateta.

Minu üks elusolev tuttav endine metsavend rääkis et, "sissekukkumise" üks väga oluline põhjus oli meestel suur m..n ja "nõrkus" metsakohina vastu.

Peaks teemasse sobima:


"Kellassaare lahingu … teostas jällegi Oonurme jagu 10-mehelises relvastatud koosseisus, juhiks Robert Rajamägi. Mehed asusid õhtul 27. 06. 41 Kellassaare küla lähedal Kellassaare talu juurest 250 m Ranna-Pungerja poole maantee äärde positsioonile. Tuli auto umbes 20 miilitsaga ja mehed avasid tule. Miilitsatest said surma 2 meest ja 2 kergesti haavata. Omal kaotusi ei olnud. Rohkem selle kokkupõrke kohta andmeid ei ole.
Peale laskmist metsavendadest 2 meest mingil põhjusel lahkusid jao koosseisust. Ülejäänud 8 meest läksid Kellassaare külast 2,5 km põhja poole Mõuramaa talu karjamaale ja heitsid sinna päevaste käikude ning ärevate sündmuste väsimust puhkama. Valvet nähtavasti välja ei pandud, ning nagu oli rahvajutt, olevat õhtul enne magamajäämist veidi tarvitatud alkoholi, mis omakorda vast hooletukstegevalt edaspidisele õnnetusele oli kaasaaitav. Ka olevat jäänud 8 mehe marssimisest öisele kastesele rohule tugevasti märgatav rada.
Õhtuse tulistamise tõttu korraldasid aga miilitsad koos hävituspataljoniga 20-mehelises koosseisus haarangu, kus juhiks oli Tudulinna abimiilits A. Rääst. A. Räästile pidi metsavendade asukoht olema enam-vähem teada ja kui juba kohal oldi, siis aitasid jäljed viia meeste magamiskohale. Haarajad liikusid läheda maa peale ja tulistasid 6 metsavenda kohe magamise pealt surnuks, 1 haavates raskesti ja 1 võtsid tervena vangi. Surma sai ka jao juht Robert Rajamägi. Vange seekord ära ei tapetud. Hiljem pääsesid mõlemad - haavatu peale sakslaste saabumist Tallinna haiglast ja teine põgenes vangide rongilt, kui selle kusagil Narva pool pommitas puruks saksa lennuk. See oli kogu Tudulinna senini edukale metsavendlusele raske löök ning mõjus teistegi meeleolule masendavalt, mis oli loomulik ning mille kohta on ka vastavas ülevaates vihjeid.
Õieti olid langenud ise oma ennetuses süüdi. Järjekindel kergelt saavutatud edu muutis nad ettevaatamatuks ning hooletuks. Võimalik ka, et alkohol koos väsimusega olid süüdi, sest metsas, asulate laheduses, magama jääda valveposte korraldamata, oli iseendast mõtlematu eksimus metsavendade tavalise taktika vastu."

Ei mäleta enam täpselt, see võis olla Laari "Metsavendades", kus keegi metsavend taoliste sissekukkumiste kohta ütles, et suur kõri ja suur t¤ra nõuavad suuri ohvreid. Õiged sõnad ja ilmselt mitte niisama öeldud, samas kahju muidugi selliste sissekukkumiste suhtelise rohkuse pärast.

Surmaingel kirjutas: suur kõri ja suur t¤ra nõuavad suuri ohvreid.

See, et purjus peaga juhtub õnnetusi rohkem ja tehakse lollusi, mida kaine peaga ei juhtu/tehta on ilmselge. Sugutung ja surmahirm pidavat olema peamised inimest liikumapanevad jõud, seega ka naiste pärast tehakse igasugu asju.
Algne küsimus oli, et kas viin ja naised võisid olla metsavendluse hääbumise üks peapõhjusi?
Viina ja naisete mõju on põhimõtteliselt samasugune sõltumata ajast ja kohast. Kui nüüd oleks nii olnud, et metsavennad hävitasid viin ja naised ära aga neidsamu metsavendi püüdnud tshekistidele ei teinud miskit, siis siit paraku saab järeldada aiult seda, et metsavennad olid "kehvemast puust".?
Kui ei olnud "kehvemast puust", siis pidi põhjus mujal olema.

Mina olen asja vaadanud sellise pilguga, et, meestel ei olnud enam mõtet võidelda.
Üksi ei jõua ja abi ei olnud mitte kusagilt tulemas.
Metsas on aga külm ja kõht tühi, aeg läheb, tervis halveneb ja ise vananed.
Mure lähdaste pärast keda enam võib-olla mitte kunagi ei näe.
Kas ema, isa, vend-õde, naine-laps, sõbrad-sugulased elasid sõja üle, või mitte.
Kas nad äkki on langenud NKVD kätte ja saadeti GULAG-i.
Elada pikka aega väga halbades elutingimustes suure stressi käes ja mingit lootust tuleviku suhtes ei ole on väga raske.

Valaskalakesega nõus(kuradi nimesid ka valitakse!) 49-da küüditamine ja kolhooside sundrajamine ajas metsamehed auku - mis siin vaielda!