www.militaar.net

Tere!

On kellelgi täpsemaid andmeid, kui ulatuslikult andis Karl Säre (pärast sakslaste kätte sattumist 1941 aasta lõpus) üles Eestisse jäänud kommunistlikud tegelased ja varustusepeidikud?


Tervitades ProPatria

Karl, ma tean mis sa tegid, kuid ma ei tea kuhu sa tegid!

* * *

NSV LIIDU RAHVAKOMISSARIDE NÕUKOGU JA ÜK(b)P KESKKOMITEE 1941. a. 29. JUUNI DIREKTIIVI ELLUVIIMISEST EESTI NSV-s (1)

Väljavõte EK(b)P Keskkomitee büroo otsusest (2)

30. juuni 1941 (3)

NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu ja ÜK(b)P Keskkomitee 29. juuni (s. a.) direktiivi täitmiseks EK(b)P Keskkomitee büroo määrab:

. . . . . .

3. Partisanivõitluse ning diversioonitegevuse organiseerimiseks vaenlase tagalas luua 700 inimesest koosnev partisanipolk. Igas maakonnas ning Tallinna linnas luua [partisani] salk (Virumaal 2 salka), mis koosneks gruppidest, igaühes 3-4 inimest. Luua salajane side, salakorterid jne. Vastutav — sm. Okk. (27) Tähtaeg — 10. VII.
4. Iga partisan relvastada püstoli (või vintpüssi), 250 padruni ja kolme käsigranaadiga. Iga partisanigrupp varustada kergekuulipilduja, 1000 kuulipildujapadruni ning vajalikus koguses lõhkeainega.
Maakonna territooriumil luua igale salgale laskemoona, relvade, lõhkeaine, toiduainete ja riietusesemete varu pooleks aastaks. Peale selle luua varu veel partisanipolgu staabi juures. Vastutavad — sm. Murro ja sm. Okk [...].

EKPA, f. 1, nim. 1, s.-ü. 265, l. 7-10. Tõestamata masinakirjakoopia. Tõlge vene keelest.
________________________________
1 - Vt. dok. nr. 31.
2 - Otsust on paljundatud kirjutusmasinal 15 eksemplaris; seni pole õnnestunud leida teisi eksemplare. Säilitatava masinakirjakoopia 2. leht puudub.
3 - Dateeritud dokumendi sisu ja teiste dokumentide järgi.
27 - EK(b)P Keskkomitee transpordisekretär.

ALLIKAS: Eesti rahvas Nõukogude Liidu Suures Isamaasõjas

* * *

Siit nüüd järgmine küsimus - kui suures ulatuse seda direktiivi suudeti ellu viia?

Tervitustega ProPatria

Ei oska küll palju Säre teemadel rääkida. Teda on küll süüdistatud, et ta olla praktiliselt kõik siia jäetud üles andnud. Ja seepärast Eestis mingit põrandaalust liikumist ning partisanisõda ei olnudki. Kuigi selleks ilmselt olulisemaks põhjuseks oli see, et keegi ei tahtnud lihtsalt mingit partisanisõda siin pidada.

Küll juhtusin mõni aeg tagasi lugema sellist raamatut nagu Johannes Barbaruse valitsus. Ning seal oli juttu ühest teisest põrandaalusest, kes ka kinni kukkus ning kelle sakslased 1941. a. maha lasid.

Nimelt meie presidendi äiapapa - Neeme Ruus. Oli Säre suur sõber ning jäeti Eestisse kui tema parem käsi põrandaaluses tegevuses. Ning tema küll ei kukkunud Säre reetmise pärast kinni. Raamatus toodud versiooni järgi varjas Ruus koos Oskar Cher'iga ennast mingis talus, mis oli nende salakorteriks valitud. Aga nad olid teinud ühe rumala vea. Ise olid küll salaja öö varjus kohale saabunud ning kellelegi ennast ei näidanud. Aga kõik põrandaalune kraam oli saadetud kohale päevasel ajal. Ning seda oli suht palju. Ja kui Omakaitse tegutsema hakkas, siis keegi ilmselt koputas, et enne punaste äraminekut toodi mingeid asju sinna tallu koormate viisi. Ning kohalik Omakaitse käis siis peremehega rääkimas, et mis nasvärki sulle siin toodi. Peremees eitas juttu, aga Omakaitse mehed soovitasid tal asjad heaga ära anda. Ning lubasid järgmisel päeval tagasi tulla. Ning kui siis kraami neile välja ei laota, siis otsivad maja läbi ning kui midagi keelatut leiavad, siis ootavad juba karmimad karistused.

Kui Cher ja Ruus sellest jutust kuulsid, siis nad otsustasid loomulikult sealt kohe jalga lasta. Ning otsustasid minna Tapa kanti mingite Cher'i sugulaste juurde. Aga õnnetuseks olid need Cheri sugulased samuti tuntud punased ning juba arreteeritud. Ning majja varitsus jäetud. Ning kui Ruus ja Cher sinna saabusid, siis nad loomulikult arreteeriti.

Ning ega Ruus ka eriti suud lukus ei hoidnud. Näiteks reetis ta kohe oma tegeliku varjamise koha ning teda varjanud talu peremees lasti ka maha...

http://luup.postimees.ee/luup/97/08/kult4.htm

"Mullu, kohe pärast siinkäsitletava Sandeni raamatu turuletulekut ilmus «Daily Mailis» sensatsiooniline artikkel «The Red in MI5 spymaster’s bed», mis viitas samale raamatule Miksonist ja kinnitas Karl Säre endise armukese GRU agendi Luise Klasi (Ljubov Rimm) ja tema sõbranna, Nõukogude superspiooni Ruth Kuczinski (Sonja) seotust Briti luure MI5 endise juhi sir Roger Hollisega. 1965. aastal kahtlustuste tõttu teenistusest lahkunud Hollise seotus leidis tõestust ja mõjus pommiplahvatusena. Miksoni tagantjärele osa selle irriteeriva tõiga ilmsikstulekul mõjus kui väravavahi vastulöök üle aastate."

Mis teema see on, pole nagu varem silma hakanud - nõukogude superspioonid, MI5.. Mikson ja Säre.

Oskab keegi täpsemalt rääkida?

On vähe asju, millest võin arvata, et tõesti tean - ja see on Eesti 1941. Mis puutub Säresse, siis tema kohutav reeturlikkus ja kõigi ning kõige ülesandmine on sõjajärgne kommude väljanõeldis, kui oli vaja mingit seletust kommude vastupanuliikumise läbikukkumisele Eestis. Tegelikkus oli selline, et enne Eestist lahkumist istutasid nad siia küll päris tugeva põrandaaluse, kuid kõik selle hävitas Omakaitse (teatud määral ka taastatud Poliitiline Politsei, kuid põhiliselt ikka Omakaitse). Aga jah, Säre reeturlik roll, see on lihtsalt üles puhutud

metssiga kirjutas:...Tegelikkus oli selline, et enne Eestist lahkumist istutasid nad siia küll päris tugeva põrandaaluse, kuid kõik selle hävitas Omakaitse (teatud määral ka taastatud Poliitiline Politsei, kuid põhiliselt ikka Omakaitse).

Kas võid valdkonna tundjana lisada, mille alusel Omakaitse seda põrandaalust hävitas?

Sooviks endiselt teada, palju varustuse peidikuid loodi ja palju neid kätte saadi.

ProPatria

Kas Mikson , kes Säre näpud sahtli vahele lõi ei maini midagi?

See pole vastus Propatriale ega Ivalole, aga lihtsalt niisama, et väiksemaid märkusi muus tekstis arvestamata on pikemalt Särest kirjutatud viimasel kümmekonnal aastal järgmistes kohtades ja neis on omakorda viiteid teistele allikatele:

Pinn, Voldemar
Kes oli Nikolai Karotamm? 1, Kultuuritragöödia jälgedes : kompartei kolmest esimesest sekretärist Karl Särest, Nikolai Karotammest, Johannes Käbinist
[Haapsalu] : V. Pinn, 1996 (Haapsalu : Haapsalu Trükikoda)
141 lk. : ill., portr. ; 20 cm

*

Eesti ajalugu elulugudes. 101 tähtsat eestlast. Koostanud Sulev Vahtre. Tln., 1997

Vt
http://www.eestigiid.ee/?Person=nimi&PY ... ItemID=316

*

Nørgaard, Erik
Kongelundeni mõrv : dokumentatsioon, mis sisaldab seni salajas hoitud materjale Kongelundenis vastlapäeval 1936 aset leidnud poliitilise mõrva kohta ja lugu sellest, kuidas kommunistid 1940. aastal Eestis võimu haarasid; tõlkinud Arvo Alas
[Tallinn] : Faatum, 2001 ([Tallinn] : Ühiselu)
228, [1] lk. : ill., portr. ; 23 cm

*

Ruben, Aarne
Vares-Barbaruse valitsus : ajaloolis-publitsistlik draama; [toimetaja Marika Seppius ; kujundus: Kadi Pajupuu]
Tallinn : SE & JS, 2001 ([Tallinn] : Ühiselu)
246, [2] lk. : ill., portr. ; 22 cm

*

Sanden, Einar
Tormi käest tulemaale : [Evald Miksonist : 1911-1993]
Tallinn : Olion, 2004 (Pärnu : Trükk)
332, [2] lk., [32] lk. ill., portr. : kaart. ; 22 cm

Tutvustus ka:

http://www.eesti.ca/printarticle.php?id=7521

*
Kuuli, Olaf
Karl Säre ja 1940. aasta Eestis
Poliitika
1990
nr. 3
lk. 51-64

*

Pool sajandit võõra nime all
"Kogu mu elu on üksainus suur keerdkäik. Rahulikku elu pole mul olnud, võtab Viljandimaal Kõpus elav 84-aastane Harald Kübbar oma elutee kokku. Hinnang antud, ohkab mees raskelt." Tekst: Mai Vöörman

Luup, 19, 15.09.1997

http://luup.postimees.ee/luup/97/19/elu1.htm

*


Kuuli, Olaf. Karl Säre, Alviine Puusepp ja Alwin Salm.
// Tuna. - (2004), nr. 4 - Lk. 171-172. - Bibliogr. jooneal. märkustes
Vastukaja ja täpsustused Valdur Ohmanni artiklile "Vendade Karl ja Artur Säre elukäigu salaniidistik" (Tuna 2003, nr. 3)

*

Ohmann, Valdur. Vendade Karl ja Artur Säre elukäigu salaniidistik. //
Tuna. - (2003), nr. 3(20) - Lk. 64-77 : ill. - Bibliogr. jooneal. märkustes
EKP I sekretäri Karl Säre ja tema vanema venna Artur Säre (Männi) elu ja tegevuse ülevaade. Artur Säre oli NSVL poliitilise esinduse teenistuses Hiina RV, NSVL Välisasjade Rahvakomissariaadi ja ENSV Ministrite Nõukogu juures

*

Helme, Rein. Karl Säre ja kambajõmmid mõrvatööl. //
Eesti Ekspress : Areen. - (2002/Jan/31) - Lk. B8
Erik Norgaardi raamat "Kongelundeni mõrv" on uurimus Eesti kommunistlikust minevikust

*

Ohmann, Valdur. EKP Keskkomitee I sekretäri Karl Säre arreteerimisest, reetlikkusest ja tema saatusest. //
Tuna. - (2001), nr. 4 - Lk. 38-47 : ill
EKP seniavaldamata arhiividokumentide alusel

*

Niidassoo, Külli ; Ohmann, Valdur. Eestimaa Kommunistlik Partei - 1930. aastad kuni juuli 1940 : varjusurmast ajalooareenile. //
Tuna. - (2000), nr. 3 - Lk. 68-75 : ill. - Bibliogr. joonealustes märkustes

*

Lepassalu, Virkko. Richard Sorge ja Eesti. //
Luup. - (1996/Mar/4), nr. 5 - Lk. 8-14
Nõukogude luurajad Richard Sorge, Ljubov ja Karl Rimm ning Karl Säre

*

Lepassalu, Virkko. Miksoni saatus oli Sorge. Säre ülekuulamisprotokollide sisu oli KGBle teada. // Eesti Aeg. - (1994/Jul/20) - Lk. 14
Mikson ja juudid. Timusk ja natsikuritegude uurimine. Säre

******

Ka umbes 10 aastat tagasi vaatasin Arboni, Cheri, Kadaka, Ruusi Saksa-aegseid uurimistoimikuid, aga praegu neid enam refereerida ei mäleta, sest koopiad andsin tollal endal käest ära. Toimikuis olid aga hoolega kõik dokumendid vene keelde tõlgitud.

Ruusi protokollidest näiteks juttu EEkspressis 10. I 2002, vene keeles selle alusel kirjutatud http://www.baltwillinfo.com/Nitka/nitka-56.htm .

Säre ülekuulamisprotokollide üks eksemplar peaks Miksoni kaudu olema Läänes praegu.

Tänu Estoloogile suure abi eest!
Paljud viited on kindlasti abiks mind huvitava küsimuse osas.

Lugupidamisega, ProPatria

Metssiga kirjutas:

Tegelikkus oli selline, et enne Eestist lahkumist istutasid nad siia küll päris tugeva põrandaaluse, kuid kõik selle hävitas Omakaitse

Kuna teema huvitav, tegin selle kohta uue teema - ehk metssiga vastab sinna ?
http://www.militaar.net/viewtopic.php?p=31157

Ehk täpsustad, mida silmas on peetud ?

õ

Kahtlane kas okupatsioonivõimud mõne nädalaga suutsid tugevat põrandaalust luua.Arvestades rahva meelsust,tekib küsimus kes sinna üldse pidid minema.Muidugi kui umbkeelne venelane põranda alla läks,siis esimesel võimalusel anti ta välja.Omakaitse ülesandeks oli ta lihtsalt kinni võtta või maha lasta.

Loen praegu raamatut:
Sanden, Einar. Tormi käest tulemaale. Tallinn : Olion, 2004.
Evald Miksonist teadsin varem nii mõndagi aga see raamat annab täisinfo, samuti väga põhjalik Karl Säre käsitlus. Teisigi tuntud nimesid on väga palju ja muidugi sündmuste virrvarr.
Kui keegi on veel seda raamatut lugenud siis äkki viitsib kommenteerida?
Minul on tekkinud aga tõsine vastuolu, sest raamatus U.Andrusson "Poliitilises politseis ja rahvuslikus vastupanuliikumises" on antud osadele samadest persoonidest täiesti vastupidine iseloomustus.
Mida arvata? Või kas sellistes situatsioonides ongi mõtet väga tõde otsida?

jah olen lugenud ja küsimus tekkis selle naistshekist Schliefsteiniga seoses-Sandenil on tema eesnimeks Stella,Estoloogi andmetel aga Malka.U Andrussoni raamatut ei ole mul õnnestunud saada,aga seal pidi temast ka juttu olema.
mis aga Miksonisse puutub,siis enamasti kujutletakse teda kui mingit eriti võigast ja sadistlikku värdjat,ent Sandeni raamat jätab mulje täiesti normullist tüübist.mine ja võta siis kinni,milline ta siis tegelikult oli..

Einar Sanden - „Tormi käest Tulemaale“

Eestis lõi pidev Kremli agentide sisseimbumine ühelt poolt ja parempoolsete vapside tegevus teiselt poolt hädaohtliku poliitilise olukorra. Oli hästi teada, et Stalin ainult ootas väiksematki poliitilist vaakumit või ebastabiilsust Balti riikides, et maad vallutada. Balti piirkonna okupeerimine oma läänepiiri kindlustamise ettekäändel impearelistide kallaletungi puhuksmoli olnud Moskvas päevakorral juba aasta 1920 algusest saadik.
Riigivanem Konstantin Päts otsustas uue põhiseaduse ajutise klausli kohaselt säästa riiki võimalikust välismaisest sissetungist. [lk 36]


Vapside peaministrikandidaadil Artur Sirgul olid Patareis erilised eesõigused. Tal oli haiglatiivas omaette kamber ja ta jalutas vanglas ringi nagu süda lustis. Kõrvalseisjale oleks ta tundunud pigem vanglaülema kui vangina. [lk37]

Mõlemad mehed[Sirk ja Küttim] jalutasid rahulikult minema ja kadusid novembrikuu puhkepäeva uttu. Hiljem sai avalikult teatavaks, et nad olid põgenenud Läti kaudu Soome. Soomlaste vapsiliikumise võrdkuju – Lapua poisid – tervitasid kaht eesti põgenikku kui rahvuskangelasi, kes olid „suurepäraselt üle trumbanud tolle totaka Konstantini ja tema ajudeta kambajõmmid“ [lk38]

Lapua liikumine sai oma lõpu Mäntsälä mässuga 29. veebruaril 1932.

Käesolevat raamatut on ette valmistatud kümme aastat. Kui võimalik, on fakte kontrollitud vähemalt kahe erineva allika kaudu ja iga kahtlane info põhimõtteliselt kõrvale jäetud.[lk 319]

Tänusõnad: Jüri Ant, Küllo Harjakas, Mart Arold ....


Lisame ehk juurde, et nimet autor saab Presidendilt auraha ja Trivimi Velliste kutsub noori ülesse õppima ajalugu. Aga raamat - mälestused nagu ikka läbi pika ajaloori. Lisaks mütoloogiat Säre kujul, mis peaks selle nagu tervikuks liitma. Aga, kas kõrgesti austatud autor teab, mis on vahet GRU'l ja SVR'l.[/i]