Peeter Suure merekinduse kaart
Re: Peeter Suure merekinduse kaart
Palun, kas keegi postitaks selle põllu koordinaadi vms. asja?
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
- Longbowman
- Liige
- Postitusi: 252
- Liitunud: 30 Mär, 2018 16:00
- Asukoht: Tallinn
- Kontakt:
Re: Peeter Suure merekinduse kaart
Härrased,
Pääsküla elanikuna painab juba pikemalt:
Mis kuradima vall (nagu raudteetamm) jookseb Laagri poolt vaadatuna mööda Raba (algab Tirdi tn 10 juuest)-Nugise-Lemmiku joont?
Hiljuti on endise prügimäe purgimisjaamast alates idapoole toimetanud harvster ja tammi pisut rikkunud, samas paljastus harvendatud metsast tammist põhjapool miski hävinud elektri?liin, mlle puitposte (hävinud) kandsid kahekaupa maasse tambitud petoonpostid.
Nii silma järgi hinnates pole see "sirge" otseselt millekski tavapäraseks kasulik, sest elumajad jäävad alati 100-200m kaugusele ja ümbekaudne pinnas on pigem niiske.
Pääsküla elanikuna painab juba pikemalt:
Mis kuradima vall (nagu raudteetamm) jookseb Laagri poolt vaadatuna mööda Raba (algab Tirdi tn 10 juuest)-Nugise-Lemmiku joont?
Hiljuti on endise prügimäe purgimisjaamast alates idapoole toimetanud harvster ja tammi pisut rikkunud, samas paljastus harvendatud metsast tammist põhjapool miski hävinud elektri?liin, mlle puitposte (hävinud) kandsid kahekaupa maasse tambitud petoonpostid.
Nii silma järgi hinnates pole see "sirge" otseselt millekski tavapäraseks kasulik, sest elumajad jäävad alati 100-200m kaugusele ja ümbekaudne pinnas on pigem niiske.
"Maksumüüri" taga olevate artiklite üle kurtjatele - teile on loodud ajaleht "Pealinn", ajakiri "Vahitorn" ja Päästearmee supiköök. Ajalehed maksid raha ka nsvl ajal.
Re: Peeter Suure merekinduse kaart
59.37777, 24.54833Kriku kirjutas:Palun, kas keegi postitaks selle põllu koordinaadi vms. asja?
[url=https://mapsengine.google.com/map/edit? ... j2L2q5JtVA]Peeter Suure Merekindluse interaktiivne kaart[/url]
Re: Peeter Suure merekinduse kaart
Sealkandis olid EW ajal mitmed turbatööstused, millel olid ka turba väljaveo raudteed.Longbowman kirjutas:Härrased,
Pääsküla elanikuna painab juba pikemalt:
Mis kuradima vall (nagu raudteetamm) jookseb Laagri poolt vaadatuna mööda Raba
[url=https://mapsengine.google.com/map/edit? ... j2L2q5JtVA]Peeter Suure Merekindluse interaktiivne kaart[/url]
Re: Peeter Suure merekinduse kaart
Kui ma õigesti aru sain, on küsimus selles, kust sellelt põllult võis minna raudtee Hüüru patarei poole. Reljeefkaardil paistab silma loodesuunaline pinnavorm, mis on Kiviaia tänava pikendus. Kiviaia tänav ise on ka Hüüru muude teede hulgas sama imeliku nurga all kui Broadway New Yorgis (äge võrdlus, kas pole?). Suund patarei raudtee jaoks on natuke vale, aga midagi pidi seal olema.vax kirjutas:59.37777, 24.54833
Üldiselt peaks nii suur asi nagu raudteetamm ka pärast laialilükkamist rejleefkaardile näha jääma (7000 aastat vanad rannavallid on ka maaparandatud põldudel näha). Avalikuks tarbimiseks mõeldud reljeefkaarti on meelega udustatud, aga täpsel LIDAR-i kõrgusmudelil ma usun, et on leitav.
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Re: Peeter Suure merekinduse kaart
Üks küsimus on jah, kustkaudu läks haru haubitsapatarei juurde (23a. topokaardil seda ei olegi), aga 23a. kaardil läheb raudteeharu Tallinna suunas diagonaalselt üle põllu, samuti Battali kaardil. Ilmselt on Battali kaart joonistatud topokaardi järgi.
Samas, kui ma selle kandi läbi kõndisin, siis silla jäänused olid jõe ääres tuvastatavad, aga edasi minu hinnangul ei läinud tamm diagonaalis üle põllu, vaid otse mööda praegust põldudevahelist teed. Hüüru talli juures oli vahele kuhjatud freesasfalti mäed, peale mäge jätkus tehislikult kuhjatud nõlvak otse Harku sõjaväelinnaku suunas (nõlvak on vaadeldav ka ortofotol ja reljeefkaardil).
Alati on muidugi võimalus, et tõepoolest on see tamm üle põllu diagonaalis läinud ja hiljem tasa lükatud, teiselpool maanteed pole sellest ka suht midagi järgi. Tahaks seal veel kord ringi käia ja uurida, kas Hüüru talli kandis võsas on mingeid jälgi, mis viitaks, et tamm läks hoopis sealtkaudu.
Samas, kui ma selle kandi läbi kõndisin, siis silla jäänused olid jõe ääres tuvastatavad, aga edasi minu hinnangul ei läinud tamm diagonaalis üle põllu, vaid otse mööda praegust põldudevahelist teed. Hüüru talli juures oli vahele kuhjatud freesasfalti mäed, peale mäge jätkus tehislikult kuhjatud nõlvak otse Harku sõjaväelinnaku suunas (nõlvak on vaadeldav ka ortofotol ja reljeefkaardil).
Alati on muidugi võimalus, et tõepoolest on see tamm üle põllu diagonaalis läinud ja hiljem tasa lükatud, teiselpool maanteed pole sellest ka suht midagi järgi. Tahaks seal veel kord ringi käia ja uurida, kas Hüüru talli kandis võsas on mingeid jälgi, mis viitaks, et tamm läks hoopis sealtkaudu.
[url=https://mapsengine.google.com/map/edit? ... j2L2q5JtVA]Peeter Suure Merekindluse interaktiivne kaart[/url]
Re: Peeter Suure merekinduse kaart
Nii, tegin täna sinna uue ekspeditsiooni. Seekord proovisin tuvastada, kas 1923a. topokaardil märgitud kohas on raudteetamm või mitte. Ja oh üllatust - tamm täitsa olemas! Seega on see kaardil olev raudtee täitsa õiges kohas. Kõndisin isiklikult läbi haru Hüüru tallist kuni Harku sõjaväelinnakuni ja tegin pilti ka:
https://photos.app.goo.gl/ps1BPevhVjFGzYEF2
Lisaks käisin ka teisel pool maanteed ja üritasin leida Hüüru haubitsapatareid. Läksin mööda Kalda tänavat ja varsti silmasingi paremat kätt betoonist kolakat. Seal on vähemalt 3 varjendit, mis meenutavad veidi jaovarjendeid, kuid on märksa suuremad. Kusagil seal peaks olema ka poldiringidega suurtükialused, kuid kuna tegu on eramaaga, ei hakanud inimeste rahu häirima. Niigi üks tüüp juba pidas mind sihtmärki otsivaks murdvargaks
Edit: Tegin kaardil raudtee ümber ja lisasin 3 varjendit koos fotodega.
https://photos.app.goo.gl/ps1BPevhVjFGzYEF2
Lisaks käisin ka teisel pool maanteed ja üritasin leida Hüüru haubitsapatareid. Läksin mööda Kalda tänavat ja varsti silmasingi paremat kätt betoonist kolakat. Seal on vähemalt 3 varjendit, mis meenutavad veidi jaovarjendeid, kuid on märksa suuremad. Kusagil seal peaks olema ka poldiringidega suurtükialused, kuid kuna tegu on eramaaga, ei hakanud inimeste rahu häirima. Niigi üks tüüp juba pidas mind sihtmärki otsivaks murdvargaks
Edit: Tegin kaardil raudtee ümber ja lisasin 3 varjendit koos fotodega.
[url=https://mapsengine.google.com/map/edit? ... j2L2q5JtVA]Peeter Suure Merekindluse interaktiivne kaart[/url]
Re: Peeter Suure merekinduse kaart
Sul märgitud kui "Hüüru haubitsapatarei nr 23". Kust selline nimi?
Seal oli küll algusaegadel hoopis mereväe mingi raskepatarei, aga kas sinna relvad üldse jõudsid, pole teada.
1915 on küll tabelis maaväe patarei nr 23, kus on kirjas 2x12" haubitsad, aga selle asukoht pole minu teada selge. Maarinde aegu oli maaväel Hüürus lihtsalt laskemoonaladu (nii venelased mais 1917 kaardil kirjeldavadki: poroh. pogreba).
Seal on kokku neli laskemoonaladu. Oletan, et see, mis Sul on puudu (nr 1), asub Kalda 8 krundil.
Huvitav on seal seni veel säilinud juurdepääsutee (eriti hästi näha nr 4-st kagusse kuni maanteeni). Kas just seal raudtee läks, natuke kahtlane. Venelaste 1917. a maarinde kaardi järgi sobiks küll, neil on näidatud täiesti sirge lõik.
Häda on selles, et muinsuskaitse all on ainult punkt (varjend nr 4) ja teisi ehitisi kohalikud isegi ei kahtlusta kaitse all olemises. Ehk siis näiteks juurdesõidutee või varjend nr 1 võibki üks päev lihtsalt hävida.
Seal oli küll algusaegadel hoopis mereväe mingi raskepatarei, aga kas sinna relvad üldse jõudsid, pole teada.
1915 on küll tabelis maaväe patarei nr 23, kus on kirjas 2x12" haubitsad, aga selle asukoht pole minu teada selge. Maarinde aegu oli maaväel Hüürus lihtsalt laskemoonaladu (nii venelased mais 1917 kaardil kirjeldavadki: poroh. pogreba).
Seal on kokku neli laskemoonaladu. Oletan, et see, mis Sul on puudu (nr 1), asub Kalda 8 krundil.
Huvitav on seal seni veel säilinud juurdepääsutee (eriti hästi näha nr 4-st kagusse kuni maanteeni). Kas just seal raudtee läks, natuke kahtlane. Venelaste 1917. a maarinde kaardi järgi sobiks küll, neil on näidatud täiesti sirge lõik.
Häda on selles, et muinsuskaitse all on ainult punkt (varjend nr 4) ja teisi ehitisi kohalikud isegi ei kahtlusta kaitse all olemises. Ehk siis näiteks juurdesõidutee või varjend nr 1 võibki üks päev lihtsalt hävida.
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast
Re: Peeter Suure merekinduse kaart
Kohati on isegi veel liipreid maas.vax kirjutas:
Sealkandis olid EW ajal mitmed turbatööstused, millel olid ka turba väljaveo raudteed.
Re: Peeter Suure merekinduse kaart
Tegelikult oli sarnane lugu päris paljude patareidega. Relvasid kas ei jõudnud üldse kohale või pandi mingid laevakahurid jne.
Hüüru patareist on muuhulgas selline jutt:
https://register.muinas.ee/public.php?m ... ew&id=8895
Hüüru patareist on muuhulgas selline jutt:
https://register.muinas.ee/public.php?m ... ew&id=8895
[url=https://mapsengine.google.com/map/edit? ... j2L2q5JtVA]Peeter Suure Merekindluse interaktiivne kaart[/url]
Re: Peeter Suure merekinduse kaart
Huvitavat lugemist:
http://eprints.tktk.ee/2482/1/Seletuski ... o_2016.pdf
http://eprints.tktk.ee/2482/1/Seletuski ... o_2016.pdf
[url=https://mapsengine.google.com/map/edit? ... j2L2q5JtVA]Peeter Suure Merekindluse interaktiivne kaart[/url]
Re: Peeter Suure merekinduse kaart
Kuhu maarindele pandi laevakahureid?vax kirjutas:Tegelikult oli sarnane lugu päris paljude patareidega. Relvasid kas ei jõudnud üldse kohale või pandi mingid laevakahurid jne.
Jah, paljud patareid jäid relvastamata või relvastus asendati.
Aga Hüürus on täiesti unikaalne juhtum. Olnud mereväekaste patarei. Siis olnud patarei ka maarinde plaanides (võimalik, et need polnud sama koha peal). Aga lõpuks tehti lihtsalt laskemoonaladu.
Iga lause on puhas BS.vax kirjutas:Hüüru patareist on muuhulgas selline jutt:
https://register.muinas.ee/public.php?m ... ew&id=8895
Ainuke asi, mis mind kummastab - mis asjad on 'platvormid'? Ise pole näinud, aga vaadates ehitise ajalugu, ei saa need olla suurtükialused.
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast
Re: Peeter Suure merekinduse kaart
Arhitektuurses mõttes on küll huvitav.vax kirjutas:Huvitavat lugemist:
http://eprints.tktk.ee/2482/1/Seletuski ... o_2016.pdf
Ajaloo mõttes pole siin midagi huvitavat, tavaline vigane ja tänaseks aegunud jutt.
Viidetest leidsin kaks ~10 a tagasi enda tehtud asja, mis on tänaseks samuti vigased ja aegunud. Paraku...
Indikatiivne on, et praktiliselt kõik allikad on võrguteave. Ainult üks raamat (väike Gustavson) ja üks arhiivisäilik. Noore põlvkonna teabesaamise viisid...
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast
Re: Peeter Suure merekinduse kaart
Ma eeldan, et lihtsalt maapinnale valatud betoonist alused, mille peal asusid siis rataslafettidel suurtükid. Kas mitte näiteks Leppneemes polnud ka selline lahendus või isegi veel primitiivsem.Castellum kirjutas:Kuhu maarindele pandi laevakahureid?vax kirjutas:Tegelikult oli sarnane lugu päris paljude patareidega. Relvasid kas ei jõudnud üldse kohale või pandi mingid laevakahurid jne.
Jah, paljud patareid jäid relvastamata või relvastus asendati.
Aga Hüürus on täiesti unikaalne juhtum. Olnud mereväekaste patarei. Siis olnud patarei ka maarinde plaanides (võimalik, et need polnud sama koha peal). Aga lõpuks tehti lihtsalt laskemoonaladu.Iga lause on puhas BS.vax kirjutas:Hüüru patareist on muuhulgas selline jutt:
https://register.muinas.ee/public.php?m ... ew&id=8895
Ainuke asi, mis mind kummastab - mis asjad on 'platvormid'? Ise pole näinud, aga vaadates ehitise ajalugu, ei saa need olla suurtükialused.
Hüüru varjendid olid kõik seda nägu, et need ei olnudki üldse lõpuni ehitatud - küll oli poolik betoonivalu mitmes kohas jne.
Neid relvadeta või lõpuniehitamata patareisid on kindlasti veel, mõnest pole üldse midagi järgi. Kas selle tõttu peaks neid nimetama ladudeks, on veidi kahtlane.
[url=https://mapsengine.google.com/map/edit? ... j2L2q5JtVA]Peeter Suure Merekindluse interaktiivne kaart[/url]
Re: Peeter Suure merekinduse kaart
vax kirjutas:Ma eeldan, et lihtsalt maapinnale valatud betoonist alused, mille peal asusid siis rataslafettidel suurtükid.
Oskad Sa nimetada mõnda Tallinna maarindel olnud rataslafetiga 12-tollist suurtükki või tulistad puusalt?
Veelkord, Hüüru kanti on kavandatud mereväe raskepatarei. Kas ka sellesse kohta, kus praegu on laskemoonalaod, pole teada.
Maarindel oli kava teha Hüüru kanti 2x12" haubitsapatarei nr 23. Arvatavasti mitte sellesse kohta, kus praegu on laskemoonalaod, sest see on niivõrd raskete suurtükkide jaoks halvasti kaitstud koht. Täpselt pole teada, tõenäoliselt ei tehtud midagi...
Maarindele oli kavas tuua 12-tolliseid haubitsaid, aga need nägid välja sellised:
https://en.wikipedia.org/wiki/305_mm_howitzer_M1915
Samasuguseid kavandati ka patareisse nr 23 (nagu öeldud, 2 tk). Tapplafetiga.
Leppneemes pole tsaariaegu ju midagi tehtud...vax kirjutas:Kas mitte näiteks Leppneemes polnud ka selline lahendus või isegi veel primitiivsem.
Need ehitati valmis. Mais 1917 kirjutasid venelased ise, et need on valmisehitised.vax kirjutas:Hüüru varjendid olid kõik seda nägu, et need ei olnudki üldse lõpuni ehitatud - küll oli poolik betoonivalu mitmes kohas jne.
Lihtsalt rüüstatud on neid kõvasti ja 100 a hooldamatust on ka oma töö teinud. Ka betoon ei pea hooldamata sellist aega vastu ja hakkab murenema.
Sa vist ei lugenud minu postitust läbi. Olgu, kirjutan uuesti. Venelased ise nimetasid neid laskemoonaladudeks (poroh. pogreba - see pole sama asi mis patarei). Tahad, mine kontrolli üle - RGAVMF 949.2.26. Mai 1917.vax kirjutas:Neid relvadeta või lõpuniehitamata patareisid on kindlasti veel, mõnest pole üldse midagi järgi. Kas selle tõttu peaks neid nimetama ladudeks, on veidi kahtlane.
Aga ära enam lahmi.
Loo moraal on selles - ei tasu enam võtta allikatena mingeid ~35 a tagasi tehtud asju. Vahepeal on Venemaal, Soomes, Lätis ja meil ikka asjaga mindud edasi...
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 30 külalist