www.militaar.net

Ühe osaleja jutustuse refereering 33 aastat hiljem.

Hommikul algas pommitamine vene suurtükkidest. Majakas oli soomlaste vaatluspunkt. Kui paar mürsku oli majaka juurde kukkunud, läks majaka uks lahti ja kaks soomlast jooksid minema. Varsti sai majakas pihta. Pommitamise lõppedes hakkasid saarele lähenema vene pargased (26…28). Eestlastel oli kaldal palkide ja kividega kindlustatud kuulipiduja pesad (6… 8). Hakkasime pargaseid tulistama. Meie kuulipidujal läks varsti vesijahutus rikki. Vedasime ta madalasse vette – kaks meest kallasid kiivritega vett toru peale, üks tulistas ja üks andis linte ette. Vastaskaldal oli vene tankitõrje suurtükk, mis meid kogu aeg tulistas. Lasi kaldal olnud kuulipildujapesad puruks. Meie olime vees – kui mürsk meie ette kukkus, lendas rikošetiga edasi, kui kõrgemalt tuli, lendas mitukümmend meetrit üle. Kõik pargased lasime põhja, üks pääses 8 mehega läbi. Need võtsime vangi. Olid karistuspataljonist. Eelmine päev oli neil lubatud Viiburgi rüüstada. Taskus oli neil vasest pommi ja ketiga klosetivee tõmbajad. Olime saarel neljakesi 8 vene vangiga. Siis arvasid soomlased, et saar on venelaste käes ning avasid meie pihta suurtükitule. Elu eest oli tegemist märku anda, et saar on meie käes. (Kommentaariks juurde, et soome suurtükiväe kogupauk tähendas mürsku igale 36 ruutmeetri suurusele alale). Preemiaks saime nädal puhkust Mannerheimi enda suvilas.
Jutustaja kohtus ka samal aastal Tallinnas kindralleitnant Govoroviga, kuid kahtlen oma õiguses sellest kirjutada.
Mannerheimi suvilas rindepuhkuse veetmine on kõva sõna. Huvitav, kui palju neid mehi on, kellele see osaks sai. Soome internet ei anna ühtegi.

Kirjeldus on sarnane Anna-Riitta Isothella Raamatus(Soomepoisid. Eesti mehed Soome Jätkusõjas) kirjutatuga(ise ei saa täpsemat viidet anda, sest olen ära laenutanud); kui tahad tausta uurida, loe sealt, aga Mannerheimi suvila kohta ei ole seal midagi.

Tere!

See Mannerheimi suvila võiks olla nn. "Marskin maja". Sellel leheküljel on rohkem teaved asjast: http://www.marskinmaja.net/

See jahimaja oli algselt Repola lähedal Lieksajärvi läänekaldal - Soome idapiirist väljas. Aastal 1944 koliti see maja Loppisse samasugusesse looduskohta. Olen seal ka kunagi ka ise käinud mitu korda - maja võib üürida ürituste jaoks. See on vist samasuguses ühiskasutuses olnud ka algusest peale ning mitte Mannerheimi eramaja?

Seda ei oska kommenteerida kas need eestlased seal "Marski maja"s tegelikult puhkust veetsid aga võimalik see küll on. Marskid ennast seal küll kindlasti polnud sellel ajal.

Kari

Anne-Riita Isohella raamatus antud Leppäsaari kaitsmise kirjeldus lk. 265 - 288 on üldisem kui minu poolt vahendatud lahingepisoodi kirjeldus. Inimest, kes sellest minule jutustas, seal ei mainita.
Okupatsiooni ajal Vene vastu sõdimisega ei hoobeldud - harva räägiti teinekord eneselegi ootamatult ära see, mis hingel kripeldas.
Jutustajaga olen kohtunud ainult selle ühe korra. Olen nõus tema nime eraviisiliselt avaldama - 2003-ndal aastal oli ta interneti andmetel elus.
Keegi soomepoistega seotud isik saaks selle härrasmehe käest kirjelduse üle küsida, juhul kui ta elus on.