www.militaar.net

Saatus on toonud minu kätte ühe eesti sõduri loo. Mitte küll palju, kuid siiski piisavalt, et näidata miks ja kuidas üks tavaline eesti poiss astus esimestest päevadest Saksa armee teenistusse, kuidas läks tema sõjatee Esimesest Eesti Rahvuspataljonist kuni Rebasekutsikani välja. 1 kuu peale oma 22. sünnipäeva, langes ta võitluses Badetskaja küla kaitsel, Luuga jõe joonel.
Püüan tasapisi lugu kirjutades illustreerida seda ka haruldaste originaaldokumentidega.



Tänane dokument siis:
Alles 1942 aasta 21. oktoobril väljaantud julgestusgrupi nr.181 päevakäsuga nr.161 anti teada, et 44-le 181. julgestusgrupi võitlejale on annetatud Armee Tagalateenistuse Ülema nr.583 poolt 3.06.1942 ja 254. jalaväediviisi poolt 20.04.1942 Jalaväe Rünnakumärgid.
Üks nendest oli laskur Voldemar Looga.
http://www.pilt.ee/view/551807/

Mõtlesin veidi ja leidsin, et ühed ilusamad read, mille on kirjutanud Juhan Peegel küll eesti patareipoiste kohta, aga mis sobivad sellegi poolest, sest ka Voldemar Looga puhkab sealkandis saksa kangelaskalmistul.

"Ja kui puhub kagutuuleke sealt Pihkvamaa poolt ning koputab õhtul teie uute õnnelike majade aknaruutudele, siis teadke, et seesama tuul on puhunud üle meie tagasihoidlike mullast kodade otsekui tervitus teile kõigile armsal Eestimaal nii ammuste aastate takka."

1.sept. 1941 kuni 10. märts 1942 langes 49 Rahvuspataljoni (181 Idapataljon) sõjameest, teadmata kadunuks jäi 15 meest (nendest Kärneri luurerühma 10 meest, kes kadusid jäljetult). Haavatutena langes rivist välja 158 meest.
Kes ellu jäid, neid tänati Idamedaliga.

Voldemar Loogale antud ajutine nn. lahinguvälja tunnistus medali omistamise kohta.
Alla kirjutanud hauptmann Zelinka, see pikk, kiilaspäine austerlane, kes oli sideohvitseriks ja kellega eesti meestel läbisaamine polnudki kõige halvem.
http://www.pilt.ee/view/551807/

Mis siis edasi sai?

Kas vastab tõele väide, et kuulus 1942-1943 reamehena 33. politseipataljoni?

Tänan huvi eest!
Politseipataljonis Looga ei olnud.
Aga looga läheks siiski esialgu tagasi, mitte edasi Või kuidas võtta- päevik on alustatud Ljubanis, mais 1942, aga juttu tuleb augustist 1941.
Tsiteerin:
Kokkuvõtteid mälestuste kilde najal- kodust lahkumisest tänaseni sõjakäigul idas.
Sõdurielu ja juhtumisi enesest kui ka kaasaegseist sõjavendadest kui ka kogu tegevusest, olles kaastegelasena idasõjatandril püüan pajatada järgnevais kaustades kuni maini 1942. Kuna siis on alustatud päevik.
Pole ju selleks mul tabavat annet ja suurt kirjaniku annet, kuid armastan määrida paberit. Tegin seda juba kodus nii luules kui proosas.
On selleks siingi vabu tunde ja närimas meelt igavus. Siis ju katsuda võib, kui olemas paberid. Ega read mis paberile pandud ju süüa küsi ja on teatud mälestuseks sõjapäevilt.
Algan täna Ljubanis 27.mail 1942.
Volli.

See oli augustikuu pühapäeva õhtupoolik. Meie omakaitse salk olles tulnud tagasi Räpina soost viimaseid partisaanide salku tagaajamast.
Päev oli soe ja soos pehmes tampimine oli väsitanud. Jäime siis puhkusele ja peatuma Matsisaarde Punningi tallu. Lesisime, samuti mängisime kaarte ja lasime "maahäälel" hästi maitsta. Kavatsesime õhtul tüdrukute poole minna.
Nii siis tuligi Rasinalt teade, on tulnud üleskutse saksa sõjaväkke astumiseks vabatahtlikult. Kähku ratastele ja lähemalt järele pärima.
Teel otsustasin kohe minna.
................................................jätkub

Huvitav!
Loodetavasti jätkub Sul viitsimist ka ülejäänud päevik siia riputada.

OveT. kirjutas:
See oli augustikuu pühapäeva õhtupoolik. Meie omakaitse salk olles tulnud tagasi Räpina soost viimaseid partisaanide salku tagaajamast.
Päev oli soe ja soos pehmes tampimine oli väsitanud. Jäime siis puhkusele ja peatuma Matsisaarde Punningi tallu. Lesisime, samuti mängisime kaarte ja lasime "maahäälel" hästi maitsta. Kavatsesime õhtul tüdrukute poole minna.
Nii siis tuligi Rasinalt teade, on tulnud üleskutse saksa sõjaväkke astumiseks vabatahtlikult. Kähku ratastele ja lähemalt järele pärima.
Teel otsustasin kohe minna.
................................................jätkub

Ega vist järge enam loota ei ole?

devoteekas kirjutas:
Ega vist järge enam loota ei ole?

Järg tuleb, praegu asjad pakituna karpides. Ei leiaks kätte.

Novgorodi oblastis asuvad ainult Batetskaja jaam, Batetskii asula ja Batetska küla.
http://www.lib.utexas.edu/maps/ams/east ... no36-4.jpg

Raamatus "Eesti sõdur II maailmasõjas" on lk. 162 Voldemar Looga foto.