www.militaar.net

http://www.epl.ee/artikkel/482545

Artikkel ise ei ole erapooletu aga räägib ühest oluliest probleemist mis on paljude KV-ste meelel peale Tikko surma.

Muidugi eriti mõnusad on "kaitseekspert" Jürgen Ligi kommentaarid, kes põhimõtteliselt ütleb, et te raisad ju hakkate siin kingtusi tegema oma elu hinnaga...

Tikko ei olnud esimene, kelle perel selline probleem tekkis. See teema on KVs olnud aktuaalne juba aastaid. Poliitikuid lihtsalt ei huvita. Nüüa, mil see on lõpuks ka suure kella külge pandud, on tulemused ahastamapanevad - kuidas peaksid mehed leidma motivatsiooni panna iga päev oma elu kaalule riigi eest, mis suhtub neisse nii, nagu meie riik neisse suhtub? Kibestumus on ammu olemas - sisuliselt puuduvad meil sõduritele igasugused sotsiaalsed garantiid, kontaktid rahvusvahelise kontingendiga ja võrdlus nendega süvendab seda kibestumust veelgi, ja nüüd hakkab aknast ja uksest tulema suhtumist, et nad ei olegi seda väärt, et neil mingid garantiid oleks, et nad ei ole piisavalt usaldusväärsed, et rääkida kaasa oma lähedaste saatuses. Neil pole isegi õigust ise öelda, kes nende lähedased on. See olukord iseenesest on uskumatu. Ja see suhtumine, mis tuleb praegu ametnikelt, on veel uskumatum.

Kui kaitseväelased saavad ise määrata toetuse saaja, siis tekib olukord, kus riik peab hakkama oma kohust täitma ja inimestele toitjakaotuspensioni maksma? Sellist asja ei saa ometi lubada ju - riiki ei saa ometi panna oma kohustusi täitma, ainult meie peame täitma oma kohust riigi ees.

Kogu see olukord on lihtsalt uskumatu:(

See olukord on kahtlemata bullshit kuubis jah.

Mingid paar Viimsi lesbit võivad tolmu üles keerutada niipalju kui kulub ja võib-olla nad oma tahtmist ka saavad - sest lihtsalt nende lobby ja huvigrupp on tugevamad... Samas missioonisõdurite mure ei kaja üldse nii läbi - ministeeriumipoolne lobby nõrk ja huvigrupp tõrjutud

Lihtsalt nii on lood ja raskuspunktid meie tänases ühiskonnas ilmselt

Ühtlasi on toimuv kahtlemata ka hinnang riigikaitse teenistuses olevatele juristidele - või õigemini nende saamatusele

Tikko ei olnud esimene, kelle perel selline probleem tekkis. See teema on KVs olnud aktuaalne juba aastaid.

Seda muidugi aga lihtsalt peale tema surma hakkas asi ka vaikselt meediasse jõudma ja eelkõige ministeeriumitesse. Kui enne seda piirdus see pelgalt "probleemi teadvustamisega" siis nüüd kus reaalselt on veri taga (ja eelkõige situatsioon kus lähedane ei ole ametlikult seotud aga ometi on mehe abiakaasa) on hakatud KaMinas natuke sipsima antud teemal... ainult selleks, et sotsiaalmin ning rahandusministeerium kohe kraaksuma pistaks.

Ometigi on küsimus elementaarsete sotsiaaltagatiste paika panemises... mis on igas arenenud ühiskonnas on üks esimesi asju mis tööandja/võtja suhtes paika pannakse.

Kuidas Trumm selle Eesti fenomeni kohta ütles "asi on meil kõrvade vahel mitte saamises"...

John kirjutas:Kuidas Trumm selle Eesti fenomeni kohta ütles "asi on meil kõrvade vahel mitte saamises"...

Ja nii on:(

Tegelikult peaks olema võimalik teha seadusemuudatus mis puudutab ainult Kaitseväge. Näiteks lisades vajalikesse seadustesse erandit võimaldav paragrahv ja viia siis erand Kaitseväeteenistuse seadusesse sisse. Sellisel juhul ei läheks see millegagi vastuollu.

Nii on tehtud ju Töö- ja Puhkeaja seadusega, mis võimaldab Kaitseväele teistsugused tööaegu.

Lihtsalt Töö- ja Puhkeaja seaduses on järgmine punkt.

§1. Seaduse reguleerimisala

(2) Käesolevat seadust ei kohaldata töötajatele, kelle töö- ja puhkeaeg on reguleeritud muu seadusega.

uusmario kirjutas:Tegelikult peaks olema võimalik teha seadusemuudatus mis puudutab ainult Kaitseväge. Näiteks lisades vajalikesse seadustesse erandit võimaldav paragrahv ja viia siis erand Kaitseväeteenistuse seadusesse sisse. Sellisel juhul ei läheks see millegagi vastuollu.

Nii on tehtud ju Töö- ja Puhkeaja seadusega, mis võimaldab Kaitseväele teistsugused tööaegu.

Lihtsalt Töö- ja Puhkeaja seaduses on järgmine punkt.

§1. Seaduse reguleerimisala

(2) Käesolevat seadust ei kohaldata töötajatele, kelle töö- ja puhkeaeg on reguleeritud muu seadusega.

...sa mine ütle seda kamina juristitibidele ka - või peab nad enne lugema ja mõtlema õpetama

Vaidlen corvuse viimasele seisukohale vastu. Praeguse seaduse sõnastuse kohaselt saavad hüvitise lesk, lapsed või vanemad. Muudatusettepaneku kohaselt saaks sõdur ise määrata kes saaks POOLE hüvitisest. Teine pool läheks juba praegu seaduses määratud isikutele. Seega oleks laste huvid kaitstud ja sõdur ei saa kogu hüvitist määrata "uuele armastusele."
Ei vaidle vastu, et võibolla tuleks muuta rohkem seadusi kui ainult kaitseväeteenistuse oma silmas pidades muidki elualasid kus riik hüvitist maksab töötaja hukkumise korral kuid Ligi ja Pevkuri vastuväited muudatusele on debiilsed. Probleemi saaks väga lihtsalt lahendatud kuid alati leidub mingi bürokraat kes leiab mingi totra ettekäände asja mittetegemiseks.

KVTS § 164 sätestab, et 150 kordse keskmise palga suurune hüvitis jaotatakse võrdselt selliste isikute vahel: lapsed, vanemad, lesk ja muud perekonnaseaduse alusel ülalpidamist saavad isikud. Seega kui sõdur hukkub ja tal on olemas lapsed ja vanemad siis jagatakse hüvitis nende vahel võrdsetes osades (raha ei anta automaatselt vaid ainult neile kes selleks taotluse on esitanud). Kui on olemas lapsed, abikaasa ja vanemad jagatakse samuti nende vahel võrdsetes osades.
Nüüd kui muudatus vastu võetaks siis laste ja vanemate ning elukaaslase olemasolu korral tekiks olukord kus pool jagatakse võrdselt laste ja vanemate vahel ning poole saaks elukaaslane (kui sõdur on ta saajaks määranud). Samas ei ole saajate ringi seaduses määratud kellele tohib poole hüvitisest määrata. Selleks võib ühteviisi olla nii elukaaslane, vend või õde, pank või kassikaitseühing.
Mulle tundub, et nimetatud muudatusettepanek on mõistlik. Kaitstud saavad nii laste kui vanemate võimalikud huvid kui ka elukaaslase huvid kellega mingil põhjusel abiellutud ei ole.

Võib ju Kaitseväeteenistuse seaduse muudatuse sõnastada järgmiselt.

§ 164. Toetus kaitseväelase hukkumise ja töövõimetuse korral teenistusülesannete täitmise tõttu

(1) Teenistusülesannete täitmise tõttu hukkunud kaitseväelase lastele, vanematele ja perekonnaseaduse alusel hukkunu ülalpidamisel olnud teistele isikutele kokku maksab riik ühekordset toetust hukkumise kuule eelneva viimase Statistikaameti poolt avaldatud kuukeskmise brutopalga 75-kordses ulatuses.Eelpool nimetatud isikute puudumisel, liidetakse antud toetus käesoleva seaduse § 164. lõige 2 sätestatud toetusega.

(2) Riik maksab ühekordset toetust hukkumise kuule eelneva viimase Statistikaameti poolt avaldatud kuukeskmise brutopalga 75-kordses ulatuses:

(2.1)Hukkunud Kaitseväelase abikaasale
(2.2)Abikaasa puudumisel hukkunud Kaitseväelase elukaaslasele- tingimusel et hukkunud kaitseväelane elas hukkumise ajal elukaaslasega koos monogaamses, pühendunud ja pikaajalises, vähemalt ..... kuud kestnud suhtes ja antud suhtest on teavitatud ....(nt otsest ülemust/kaitseressursside ametit, vahet pole peaasi et keegi oleks määratud kes oleks suhtest teadlik).
(2.3) Punktis 2.1 ja 2.2 määratletud isiku puudumisel, Hukkunud kaitseväelase poolt eelnevalt määratud isikule.
(2.4) Punktis 2.1, 2.2 ja 2.3 määratletud isiku puudumisel, liidetakse antud toetus käesoleva seaduse § 164. lõige 1 sätestatud toetusega.

Ja lisada § 202 lõige 2, 4.punktile

4) üks vanematest, lesk, eestkostja või käesoleva seaduse § 164 lõige 2 punkt 2 määratletud isik , kes ei tööta ning kasvatab toitja alla 18-aastaseid lapsi, vendi, õdesid või lapselapsi oma perekonnas.


Antud juhul oleks Ligi mure, et Kaitseväelane jagab "kingitus" viidud miinimumile, perekonnaseadust ei puudutaks kuidagi, sest ei räägi vabaabielust vaid teatud, Kaitseväeteenistuse seaduses määratletud, kriteeriumit täitvast isikust.

corvus kirjutas:No ikka ei saa teha ainult seadust Kaitseväele. Meedikud? Päästetöötajad? Tõlgid, kes ei kuulu KV koosseisu? Koertejuhid? Jne.jne. Kriisikolletesse lähetatakse ka neid... Mõned juba on. Mõned riskivad eluga reaalselt ka siin Eestis - pommirühm; politsei eriüksus jmt.

Muud seltskonda on ikka suht käputäis + nemad ei käi ju KV teenistuse seaduse järgi, seega nemad KV teenistuse seaduse muutmist ju ei mõjuta.

Nagu targad pead on väitnud, on Eesti nii väike riik, et põhimõtteliselt poleks mingit probleemi lahendada KÕIK taolised juhused inimesekeskselt. Nii hukkunud kaitseväelase ega ka abivajava haige ravimieralduse korral. Muust rääkimata.

Demagoogia

1. Muude käijate arv on tühine
2. Nimeta mõni hukkunu sealt hulgast
3. Muude käijate riskiaste on üks suurusjärk madalam

Kui edasi jorutada, võiks ju "argumenteerija" kodumaiste politseinike-päästjate-vanglaametnike-kiirabiarstide teemaga kah.

KT - see et neid teisi käputäis on ei tee neid olematuks. Hetkel on siin diskussioon seadusemuutusest (Kamina ettepanek) versus uuest seadusest - viimast pole. Ja kui tuleb uus seadus, siis peaks see minu subjektiivsel arvamusel käsitlema kõiki teenistuskohuseid täitvaid subjekte ükskõik kus nad siis ka oma elunatukest ei ohverda. Muidu teeme seaduse ja hakkame seda taaskord kohe muutma.

Politseiniku hukkumise korral makstav toetus ja selle tingimused on kirjas Politseiteenistuse seaduses, Piirivalvurite oma Piirivalveteenistuse seaduses ja Päästeametnike Päästeteenistuse seaduses.

Corvusega täiesti nõus, kui anda Kaitseväelastele õigus poole toetuse saaja ise määrata või anda toetuse saamise õigus ka elukaaslasele siis peaks selle võimaluse andma ka politseinikele, päästeametnikele ja piirivalvurite.

Aga see ei ole kuidagi seotud Kaitseväega, Kaitseminusteerium ei pea ootama oma seaduse muutmiseks seda, millal teised ministeeriumid ärkavad.

Olles ka ise riigiametnik olnud, tean üsna hästi, millega lõpevad need "probleemi kompleksssed lahendused, kuhu kaasatakse kõik osapooled ja moodustatakse töögrupp".

Need lõpevad eimillegagi, kuna kaob reaalne mootor (antud juhul seks kaitseminister, kellele käib KV pinda) ja asi sumbub eri osapoolte vahelisse nägelusse. Rm vaatab, et ei peaks raha maksma, Sm tõstab üles hiljutise palgakärpe, Sm rõhub toitjakaotuspensionile jne jne jne.
Tavaliselt lõpevad sellised asjad sellega, et Rm paneb asjale veto, kuna kõik riigile kaasnevad kohustused ületavad võimalusi.

Mis tähendab reaalses elus, et lahendus saabub 5 aasta pärast - kui vahepeal lendab järgmine Pasi miini otsa ja tekib omaste suur kisa, mispeale hakkab järgmine kaitseminister hirmasti pedaalima. Küsimus selles, et päästjate kuskile saatmine on hüpoteetiline, siis Helmandis järgmine pauk võib käia juba täna õhtul.

Niiet corvus, kui sa pole reaalelus ühtki eelnõu ära menetlenud ja lõpuni seda viinud, säästa hingeõhku supi jaoks. Sa ei tea, millest sa räägid. Igasugused ministeeriumitevahelised töögrupid ja "ühiseelnõud" on kõige hullem, mis sellel teemal olla saab.