www.militaar.net

Vaatasin Discoverist, kuis amimaal mehed M 18 Hellcati taastasid ja ta lõpuks ka käima panid.
Saan aru, et selle käivitamine oli terve teadus.
Mees väitis, et alustuseks tuleb vändaga mootorile 50 tiiru teha, et teda korralikult õlitada jms. Ja siis tuli mingeid kraane avada ja siis veel ja veel mässata, enne kui tähtmootor hääle sisse võttis.
Ei mingit süütevõtmest keeramist.

Kas kõikide tankide käivitamine oli/on sama vaevarikas?

Tarmo Männard kirjutas:Vaatasin Discoverist, kuis amimaal mehed M 18 Hellcati taastasid ja ta lõpuks ka käima panid.
Saan aru, et selle käivitamine oli terve teadus.
Mees väitis, et alustuseks tuleb vändaga mootorile 50 tiiru teha, et teda korralikult õlitada jms. Ja siis tuli mingeid kraane avada ja siis veel ja veel mässata, enne kui tähtmootor hääle sisse võttis.
Ei mingit süütevõtmest keeramist.

Kas kõikide tankide käivitamine oli/on sama vaevarikas?

Pigem on see tähtmootorite probleem. Mine suvel suvalisele väikelennuväljale ja vaata, millist tsirkust seal tehakse tähtmootoritega Wilgade ja An-2-ga (seal on muidugi muid põhjuseid kah - lendur peab kindel olema, et mootor tõusukoormusele vastu peab ning töötab veatult).

Tähtmootori häda on see, et osa kolbe vaatab allapoole ja mootori seistes nõrgub jahtunud (ja seetõttu kokku tõmbunud) kolvi ja silindri seina vahelt pisitasa õli silindrisse. Seetõttu tuleb mootorit alul aeglaselt ringi keerutada, et õli silindrist välja puhuda. Alles siis võib käivitamisele mõtlema hakata. Muidu lendab halvemal juhul silindri pea minema.

Üldreegel on muidugi ka see, et mida suurem mootor ja mida eripärasemas rakenduses, seda aeglasem ja keerukam on selle käivitamine. Näiteks laevamootorid, suurte traktorite diislid jne. Lihtsalt selliseid masinaid ei käita mingid tibid, kes süütevõtmest kaugemale ei näe, mistõttu võib eeldada, et käivitaja omab ikka mingit ettekujutust tööde järjestusest, mis külma mootori käivitamiseks vaja ette võtta. See tähendab omakorda, et külmkäivituse hõlbustamiseks ei pea nii palju arendusressurssi kulutama. Tõsi. Põhimõtteliselt on võimalik suvalises suuruses suvalise kujuga mootorid muuta nupust käivatavaks, kuid alati pole see lihtsalt ratsionaalne.

Kilo Tango kirjutas: Näiteks laevamootorid, suurte traktorite diislid jne. Lihtsalt selliseid masinaid ei käita mingid tibid, kes süütevõtmest kaugemale ei näe, mistõttu võib eeldada, et käivitaja omab ikka mingit ettekujutust tööde järjestusest, mis külma mootori käivitamiseks vaja ette võtta.

Traktorid, sealhulgas ka suuremad käivitatakse tänapäeval nagu sõiduauto,....keera aga võtit....
Vanadel vene omadel tuli enne käivitusmootor käima saada ja siis alles....

tommy kirjutas:

Kilo Tango kirjutas: Näiteks laevamootorid, suurte traktorite diislid jne. Lihtsalt selliseid masinaid ei käita mingid tibid, kes süütevõtmest kaugemale ei näe, mistõttu võib eeldada, et käivitaja omab ikka mingit ettekujutust tööde järjestusest, mis külma mootori käivitamiseks vaja ette võtta.

Traktorid, sealhulgas ka suuremad käivitatakse tänapäeval nagu sõiduauto,....keera aga võtit....
Vanadel vene omadel tuli enne käivitusmootor käima saada ja siis alles....

Eks tänapäevad ole ka tibid traktoritel sõitma hakanud

Näiteks sellised:

tommy kirjutas:

Kilo Tango kirjutas: Näiteks laevamootorid, suurte traktorite diislid jne. Lihtsalt selliseid masinaid ei käita mingid tibid, kes süütevõtmest kaugemale ei näe, mistõttu võib eeldada, et käivitaja omab ikka mingit ettekujutust tööde järjestusest, mis külma mootori käivitamiseks vaja ette võtta.

Traktorid, sealhulgas ka suuremad käivitatakse tänapäeval nagu sõiduauto,....keera aga võtit....
Vanadel vene omadel tuli enne käivitusmootor käima saada ja siis alles....

Osadel Vene diislitel tuli veel enne käivitamist õlirõhk ülesse ajada kas elektrilise või käsipumbaga ja peale seda võisid alles käima lasta kas starterist või suruõhuga.

Kas vene tankidiislitel olid siis kah käivitusmootorid sarnaselt nõuka-aegsetele traktoritele?

Kus sa sellega - käivitamiseks oli reeglina kaks võimalust: kas akudega, mida oli ühel vähegi endast lugupidaval tankil neli tükki või siis suruõhuga.
Ise olen sõitnud ATT baasil riistapuude peal (BAT-M, MDK), nendel käis käivitamine kome näpuga: alguses lasid õlipumbaga rõhu üles, seejärel teise näpuga törts signaali, et mõni hull kusagil vahel ei vedeleks ja siis kolmandaga starterit. Aga suruõhuga oli laisem: balloonide reduktor hirmkiiresti korra lahti-kinni ja juba mürises mis kole.

Urmas.

Eks V-2 diislitega tankide käivitamine käis samuti nagu fossiil kirjutas. Erilist kaifi võis lisada talvine käivitamine, kui alustuseks tuli tööle saada eelsoojendi. See töötas diisliga ja võis kogu masina seest tahma täis ajada
Kui ilm oli külm ja eelsoojendi kehvakene, siis õli ja jahutusvedeliku soojaks saades olid akud otsas. Kõige lõpuks võis suruõhu torustikus olla vett ja see ei töötanud.

http://www.youtube.com/watch?v=Jnm1pw594RU

paharet kirjutas:

tommy kirjutas:

Kilo Tango kirjutas: Näiteks laevamootorid, suurte traktorite diislid jne. Lihtsalt selliseid masinaid ei käita mingid tibid, kes süütevõtmest kaugemale ei näe, mistõttu võib eeldada, et käivitaja omab ikka mingit ettekujutust tööde järjestusest, mis külma mootori käivitamiseks vaja ette võtta.

Traktorid, sealhulgas ka suuremad käivitatakse tänapäeval nagu sõiduauto,....keera aga võtit....
Vanadel vene omadel tuli enne käivitusmootor käima saada ja siis alles....

Osadel Vene diislitel tuli veel enne käivitamist õlirõhk ülesse ajada kas elektrilise või käsipumbaga ja peale seda võisid alles käima lasta kas starterist või suruõhuga.

Neid mehi peaks ka veel elus olema, kes mäletavad, kuidas käis kuumpeamootorite käivitamine. Diislil tuli silindripea leeklambiga kuumaks ajada ning siis vändast käima saada... selle töö juures olla nii mitmedki käeluud läinud. Ja ei olnudki see aeg nii väga ammu, isegi 50-ndate HTZ oli veel kuumpeaga...

Aga tankimootori käivitamine suurtükilasuga? Kas see on linnalegend või on keegi sellega ka hakkama saanud.
Niimoodi, et tulistatakse, tank hüppab tagasilöögist tagasi ja kui kõik õige siis lööb mootori käima. Vanade täismehhaaniliste käiguosadega masinate puhul võib -olla isegi tehniliselt võimalik, aga ise pole näinud. Belarusse olen küll isegi mäe otsast alla lasknud ja kogenud, et korras diisel kargab poolest pöördest käima.

vanahalb kirjutas:Aga tankimootori käivitamine suurtükilasuga? Kas see on linnalegend või on keegi sellega ka hakkama saanud.
Niimoodi, et tulistatakse, tank hüppab tagasilöögist tagasi ja kui kõik õige siis lööb mootori käima. Vanade täismehhaaniliste käiguosadega masinate puhul võib -olla isegi tehniliselt võimalik, aga ise pole näinud. Belarusse olen küll isegi mäe otsast alla lasknud ja kogenud, et korras diisel kargab poolest pöördest käima.

Pole ise kunagi füüsiliselt tankiga laskmise juures onud, kuid loogiliselt võttes on tegu linnalegendiga. Tanki suurtükil on piisavalt impulssi, et seda masinat vabjooksul teoreetiliselt liigutada, kuid see impulss on niivõrd lühiajaline, et sellega tanki käivitada nüüd küll ei saa.

Selle ajastu diisli käimasaamist tagasilöögist ei tahaks mina kah uskuda, küll olen oma silmaga näinud, kuidas poisid keerasid MTZ-80-e rattast käima suvel, need lähevad tõesti veerand pöördest.

Süürtükilasuga käiviamine on ikka legend, kuigi jah, korras mootor käivitub poolest pöördest, eri suruõhuga.
Aga nähtud ka käivitamine lükates Lihtsalt 4-5-st masinast ühel olid akud korras või õhk pidas. Lükati tagumised otsad koos, seal oli palk vahel ja kui oli mineja masin, siis piisas meetrist-paarist

Sai juttu puhutud ühe vanahärraga, kes 50-ndate keskel teenis aega IS 3 komandõrina.
Jäi natuke segaseks see suruõhuga käivitamine ja vanale sai küsimus esitatud.
Tuleb välja, et IS 3 sai käivitada kas akude pealt või siis spetsiaalse inertshooratta abil, mis tuli siis meeskonnaruumis läbi luugi vända abil pöördesse keerutada. Olla olnud ränk töö. Suruõhust ei teadnud ta midagi.
Aga kuidas suruõhuga pöörlemisimpulss tekitati? Kas mingi mehhanismi abil, või juhiti suruõhk sisselaskekollektori kaudu otse mootorisse?