www.militaar.net

"...1944. a. formeeriti Tartus 2 Piirikaitse rügement ja meid viidi Krivasoosse. Iga pataljoni juurde kuulus miinipilduja rühm. Rügemendi ülem oli kol. Vermet, pataljoniülem kpt. Niinepuu ja kompaniiülem Sildnik. Mul on olemas fotod piirikaitserügemendist, mis on võetud kirjakunstnik Villu Tootsi poolt, kes oli ka sel. Need fotod on olemas ainult minul ja Tootsi järeltulijatel. Ma tean, et negatiivid läksid tal kaduma.

Mina olin seal velsker. Krivasoos olid punkrid 200-300 m tagapool kaevikute liini. Mäletan, et 20 märtsil saime nii kõva raskerelva tuld, et meetripikkune raadioantenn lasti päeva jooksul 2 korral puruks.

18. sept jäeti rinne maha. Meie 10-kesi pluss mina, velsker, jäime rinnet pidama. Kompanii oli väikseim üksus üldse, kus oli velsker. Ma olin saksa ajal õppinud ülikoolis arstiteadust, 1949 lõpetasin. Taganemisel oli maha jäetud 3- kordne miiniväli. Kella 19-ni olime kohal, siis tulime läbi miinivälja, koristasime ohutut teed juhatavad sildid ära. Liikusime Varesemetsa kaudu Avinurme peale. Kui kuulsime, et Avinurmest läbi ei saa, keerasime Tudulinna kaudu Roela suunas. Teel jõudsime Sildnikule ja Niinepuule järele. Roelas ootas meid terve kompanii. Roelast võtsime suuna Porkunile. Enne Porkunit põletati rügemendi dokumendid. Üksus oli veel koos, oli olemas ka oma tankitõrje kahur. Ülemused otsustasid Porkunis lahingu anda. Hargnesime oma 2 km laiuseks. Vene lennuk rippus üleval ja jälgis mängu. Nägin ka 2 tanki. Venelased olid Porkuni mõisas sees, sealt anti kuulipilduja tuld. Meie pihta ei saanud, kuid nägin, kuis kuulid orase peal jooksid. Selleks ajaks olid üksused juba segamini. Meie läksime siiski Porkuni mõisast läbi. Torni jalamil põles vene laskemoonaauto, pragises teine nagu kuulipilduja. Tornis olnud kuulipilduja oli igatahes vait. Keegi rääkis, et mehed olid granaadikimbuga ukse lõhkunud ja üks 13 aastane poisike olla kuulipilduri oma käega maha lasknud.

Liikusime edasi Tamsalu poole. Üks tank oli teeel sõitnud miini otsa. Siis lasti meie ainus PAK puruks. See juhtus minu kõrval, ehk 20 m eemal. Teine mürsk tuli 20 m. teisele poole aga ei lõhkenud õnneks. Üks korpuse mees hüüdis. "Tulge üle!", mina vastu: "Ei tule!". Tekkis segadus, puudus orientatsioon. Hoidsime vasemale, eespool käis lahing. Ühel hetkel olime 10 mehega mingi tee ääres. Minuga koos oli rügemendi pastor. Hakkasime otsima kohta, kustkaudu minema saada. Korpuse pehed torkisid tääkidega rukkihakke läbi. Nende kõne oli hästi kuulda. Hakkas hämaraks minema, kuulsime, et kolistatati katelokkidega.

Hakkasime liikuma lääne suunas. Pastoril oli kompass kaasas ja nii hea kompass, et fosfornäidik oli 30-40 m. kaugusele näha. Andsime üksteisele signaale ja liikusime Lääne, e. Tamsalu poole. Siis tuli väike küla ette. Majad olid reas, minu kord oli ees minna. Äkitselt märkasin, et miskit valget on ees, samas tundsin, et puudutasin õrnalt mingit traati. Traadi taga olid tapetuna maas 3 ohvitseri, kraed olid pahupidi pööratud ja paistsid kaugemale. Saime aru, et traat oli mingi signalisatsioonisüsteemi osa. Oleks vastu läinud oleks samas maha lastud. Peale Porkunit kehtestati seadus, et saksa vormis meest ei tohtinud 7 päeva matta. Mei olid relvadeks püstolid ja granaat. Uudekülas saime ühes talus süüa. Ka üks venelane tuli sinna, kuid õnneks majja ei tikkunud. Samas talus värvisid naised pastori tankisti ülikonna ära ja oligi tsiviil valmis. Minule jäi sõjaväelase munder selja. Siis tuli peremees ja ütles, et annab minule poja riided.

Tulime raudteed mööda Vägevani-igal pool põgenikud. Vägeval, seal, kus raudtee on maanteele kõige lähemal, nokkisid venelased mehi rahva seest välja. Võtsime seepeale ühe invaliidikärus mehe lükata ja tulime niiviisi oma 20 km Kalevi jaamani välja. Kui tulime Painkülast läbi siis nägime, et seal oli vene tankidele ikka vägevasti tuld antud. Tee peal nad muidugi ei liikunudki, sest enna silda oli tee mineeritude, kuid põllu ää rtes oli oma 15 rusikatega puruks lastud. Iga 50 m tagant oli tank. Kalevi jaamas vedeles maas hobuste laipu..."

Huvitav lugu, just taganemise osa.

Abramis kirjutas:Mul on olemas fotod piirikaitserügemendist, mis on võetud kirjakunstnik Villu Tootsi poolt, kes oli ka sel. Need fotod on olemas ainult minul ja Tootsi järeltulijatel. Ma tean, et negatiivid läksid tal kaduma.

Kas neid fotosid on võimalik ka kuidagi näha? Krivasoost ei ole just väga palju pilte säilinud.

See lugu on räägitud minule Palamuse vallas, Patjala külas, Tohvri talus elava Endel Päll poolt (sünd. 8 okt. 1921). Tema on seesama mees, kelle silme all kukkus Patjalas 1941. a suvel maa sisse Henchel lennuk, kahe lenduriga pardal. Kuuldavasti pole ta enam päris see mees, mis mälestusi võttes 2002. aastal. Fotode asjus tuleks ilmselt rääkida tema abikaasaga, kes on talus toimiva Mokko turismitalu perenaine.

Kas selle Painküla tankilahingu kohta oskab keegi midagi rääkida, huvitab kuna ise elan sealsamal kõrval Pakaste külas. Minu teada oli Painküla sild õhitud ja vene tankid ründasid üle jõe Pakaste mõisa alt koolmekohast ja liikusid Painküla peale. Kuskilt täpsemat infot pole saanud, mingis Laari raamatus oli vist lahingukohaks ka Pakaste märgitud. Ainuke täpsem info on siis järgmine:

19.09.1944.
Zwischenmeldung II.A.K. 16,50 Uhr
Gegner ist am Vormittag der eigenen Absetzbewegung mit Panzern und mot. Inf. scharf nachgestoßen und im Abschnitt Purmani – Torma im wesentlichen auf eigene HKL aufgeschlossen. Starke mit Panzern unterstützte Angriffe mit Schwerpunkt im Raum Laisholm und südl. Kantküla im Gang. Weitere Kräftezuführung aus Raum Dorpat durch Luftaufklärung festgestellt.
Tagesmeldung II.A.K. 19,25 Uhr
Absetzbewegung der 563.Gren.Div. und 87.I.D. auf F-Linie und Aufbau der Flankenabschirmung nach Süden in Linie Sootaga – Mustvee durch Gruppe Eberth erfolgten in der Nacht ohne wesentlichen Feinddruck. Von Tagesanbruch ab stieß Gegner mit Panzerkräften und stärken Vorausabteilungen auf breiter Front scharf nach, griff mit nachgeführten starken Inf.-Kräften den linken Flügel der 563.Gren.Div. und die HKL der 87.I.D. mit Schwerpunkt beiderseits Laisholm an und drückte die Gruppe Eberth nach Norden zurück Während die ersten Angriffe südl. Laisholm unter Abschuss von 11 Panzern abgewiesen werden konnten, gelang dem Feind am Nachmittag bei Laisholm und südl. davon ein Einbruch. Die besonderes harten, verlustreichen Kämpfe im Raum von Laisholm, bei denen der Führer der 87.I.D., Oberst Boeckmann, fiel, sind noch im vollen Gange.
87.Inf.Div.:
Ostw. Harjanurme Feindeinbruch in Kp.Stärke. Vormittags von 22 Panzern unterstützter Feindangriff von Hp.Kalevi in nordw. Richtung unter Abschuss von 11 Panzern des Feindes abgewehrt. Nach Bereinigung führten weitere Angriffe dort zum erneuten Einbruch.

Fernschreiben Armeeabteilung Narwa an O.B. Heeresgruppe Nord 19,15 Uhr
nachr.: II.A.K.

Ausserordentlich starker Druck bei ostw. und nordostw. Jögeva mit starken Inf.- und Panzerkräften. 87.I.D. sehr schwach, 207.Sich.Div abgekämpft.
Armeeabteilung erstrebt, Masse Kampfgruppe Höfer über Avinurme, Laekvere, Rakke heranzubekommen.
Entscheidend dazu, dass Vorgehen Feind zwischen und nördl. Linie Jögeva – Mustvee verzögert wird. Dazu 20.9. frühzeitig Einsatz Luftwaffe erbeten.
Nacht 19./20.9. möglichst Nachtschlächter.

Endel Pälli nimi torkas silma mõni kuu tagasi surmakuulutustes Postimehes.

Usun, et osa neid pilte võib näha ühes kirjutatavas raamatus pk-rügementidest.

Vana seotud teema on siin:

http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... sc&start=0

Mälestused...

"...44. a septembris oli Pakastel vähe sakslasi vastas - kuulsin, et ainult 3 meest, kes taganesid karistamatult Väljaotsa külla, Tohvri tallu. Tohvril ajasid nad oma masinad lepikusse olid seal talu ülalpidamisel paigal 2-3 päeva . Seal Pakaste silla juures oli üle 300 punase surma saanud. Põhilahing oligi Pakaste silla juures ja kestis lühikest aega. Kogu töö tehti ära MG-42-ga. Pakastel on Pedja jõel koolmekoht ja kõva põhi aga venelased tahtsid oma tankidega otse, just kõige mädamast kohast, üle Pakaste mõisa peale minna ja jäid sisse. Roopad on praegugi näha. Hiljem tehti tärklisevabriku juurde tankidele pontoonsild. Venelased ise olla kuskil oma ajalooraamatus tunnistanud, et Painkülas-Pakastel langes neil 320 meest..."

veel...

"...Painküla sild jäi 1944. a õhku laskmata. Mingil põhjusel loobiti lõhkeainekastid nii lahtiste kui kinnistena lihtsalt vette. Olin tol päeval oma vanaisa majas, mis jäi kivisillast ca. 2 km allavett, kui lõhkeainepulgad vees mööduma hakkasid. Vaatamata sellele ei tulnud venelased mingil põhjusel mitte üle silla vaid laial rindel, üle mäda soo, suunaga Pakaste mõisa poole. Arvata on, et keegi ei julgenud esimesena üle Painküla kivisilla sõita ...Mina nägin Juhani talu juures 2 tanki, üks, saksa oma, oli kütuse puudumisel seisma jäänud, teine, venelane , oli puruks lastud. Neid oli tegelikult rohkem olnud aga nad olid ruttu ära veetud sest neil oli peale kirjutatud nõukogude Eesti eest või midagi sellist. Kauem vedeles üks miini otsa jooksnud tank praeguse Jõgeva linna veetorni juures, kusjuures vedamisega oli eest nii palju mulda sisse pressinud, et torni otsast ajas lausa välja . Üks soomuk oli pikemat aega preaguse Vet. ravila juures võsas..."

Suured tänud, Pakaste mõisa kõrval põllul on MG laulnud küll ja korralikult, üritasin sealt kunagi münte otsida, mida tuli oli aga ämbritega saksa vindi hülsse. Samuti oma põllult mõisa eest leidsin MG-42 leegisummuti. Huvitav kui Painküla silda õhku ei lastud, siis millal ta oma praeguse ilme omandas, st sillast järel ainult pealesõidud ja jõe keskel saar kus tugisamba varemed. Neile kes kohalikud pole: vana silla varemed on praegusest sillast paarsada meetrit Jõgeva poole võssa kasvanud.

Abramis, need mälestused kõlavad huvitavalt. Kas need on kuskil ka avaldatud või muidu kättesaadavad?

Mälestused avaldatakse siin esimest korda.

niimoodi jupikaupa?

Paneks Painküla sillast ühe pildi,Jõgeva linna silla pilt ka olemas:



Peaks jutt samast sillast käima.

1940. a. kui punaarmee Eestisse baasidessse tuli oli ka Painküla uus sild valmis, ainult pealesõidud olid tegemata...Nõnda, et kumb sild "jäi õhku laskmata" pole praegu selge. Võib-olla jäid mõlemad terveks...

Ju siis uus sild kivisild ja vanal paistis pealisehtus puust olevat, ilmselt piisas ka tulekahjust, silla hävitamiseks.

Ma muidu elan Jõgeval ja olen uurinud seda asja ka.Sain teada et sealt sillast vajus läbi AS Teguri auto mille tagajärjel sillal tegevust ei toimunud.