www.militaar.net

Küsimus ajendatud ühe teise teema all puhkenud soomusrongide arutelust.

Nimelt tuli välja, et stagneerunud Eesti polnud 1930ndatel sugugi valel teel ning soomusronge pruukisid ka sakslased Idarindel ning N. armee Siberis Hiina piiril kuni 80ndateni. Hiinlaste vastu.

Eestis on olemas päris kobe raudteevõrk, ka Tallinna, Tapa ja Tartu linna sees on päris kenad võimalused.

Mis arvatakse ideest kasutada seda ka sõjaliselt - nt tekitada mõned raudteepatareid. Esimesena viskas silma ette meie kirutud D-30'd, kuigi raudteeplatvorm kannab rahulikult 60 tonni ja sinna peale võib panna ikka palju jämedama kahuri. Meresuurtükkide puhul ulatub laskekaugus mitmekümne kilomeetrini ning mürsu kaal poole tonnini Kui sellele lisada veel tänapäevased mürsu suunamise võimalused, rocket-assisted moon jne, siis tänapäeval poleks ka probleem 406 mm mürske 100 km kaugusele ja 10m täpsusega läkitada. Proovige counter-battery't sellele teha

WWII eel arvati ka, et soomusronge asendavad tankid, kuid tegelikkuses ei kadunud soomusrong kuskile.

Rääkige.

Kui mingist tõsiselt suurest kahurist lasta otse külje peale. Kui suur see nurk siis on? Kas vagunit rööbastelt maha ei löö?

Üks asi mis veel pähe tuli on see, et vanasti (mitte et ma ise teaks, aga arvan, et nii oli) algas mets raudteest kahe meetri kaugsel ja seega sai rongi märksa kergemini ära peita. Viimasel ajal olen rongiga küll pimedas sõitnud, aga kas mitte ei ole üldjuhul ikka raudtee ääres väike turvatsoon, nagu maanteedelgi. Seega on natuke raskem rongi ära peita.

Muidu rongi maskeering oleks vist päris huvitav. Katusele oleks joonistatud rööpad, ette ja taha kitsenevad rööpad ning külgedele mets

Nii huvitav kui see mõte ka ei ole, arvan, et meil on vaja hea heidutusvõime jaoks väga palju raha investeerida lennukitesse, tankidesse ja ülejäänud võimekuste arendamisse. Kui raha muidugi üle jääb, siis miks mitte tulla lagedale uue asjaga.

Idee iseenesest on huvitav ja võibolla oleks ka suht odavalt teostatav aga puuduseks on see,et eeldab täieliku üleolekut õhus või väga tugeva õhukaitse olemasolu kasutamise piirkonnas samuti on raudtee väga haavatav.Juba ühe rööpa purustamine jätab rongi kergeks sihtmärgiks õhurünnakule või kahuritulele.

Kui mingist tõsiselt suurest kahurist lasta otse külje peale. Kui suur see nurk siis on? Kas vagunit rööbastelt maha ei löö?

Sellele leiti lahendus juba 2.maailmasõja eel tugede näol mis külje peale välja lasti näiteks Vene 180mm raudteekahur võis lasta ette ja külje peale suvalisest kohast raudteel.

Ma arvan, et soomusrongi idee on jama. Esiteks raudteevõrk on tunduvalt kesisemaks jäänud kui vabadussõjas. Teiseks raudtee läbilõikamine on ülimalt lihtne. Kolmandaks manöövri piiratus. Neljandaks, dessant tuleb unustada jne.
Ainuke kuidas raudteel ronge kasutada on tõesti mingi raskema toru platvormina, kuid siis on väiksemaid vedureid vaja, sest muidu on selge raiskamine.

Raudtee on ka väga kiiresti parandatav. Vabadussõjas olid remondimehed ja materjalid kaasas, oli raudtee lõhutud, tehti korda ja sõideti edasi.

Ilma õhukaitseta on iga paugutamine kiirelt paugutatud, kui vast sissisõda välja arvata. Ka tavasuurtükiväe paugutamised ja moona järelevedu. Seal piisab samamoodi ühest õhku lastud sillast ja ongi valmis.

EV-s ei ole raudtee sõjalist tähtsust viimasel ajal taibatud, näiteks idanaaber kasutab raudteed suurte väekoondiste kiireks liigutamiseks ja kui nende liikumistele vastupanu tekib, siis küll pannakse rongide koosseisu ka platvormvagunid, kus asuvad ÕT kahurid, tankid ja soomukid, nö VS soomusrong tänapäeva teostuses. Ja on ka olemas raudteeväed, kes katkised raudteed kiirelt parandavad.

Ranniku kaitseks oleks selline rong ju üsna hea, samuti kontsentreeritud tulelöökide andmiseks. Taganemisteed on küll raskem leida kui iseliikuval suurtükil, on ju raudteevõrk üsna kenasti kaardile kantud.
Kõik uus olla ju hästi unustatud vana.

Jänkid avastasid 1991. Lahesõja eel, et väga viis tehnika rannikul kaevunud iraaklaste orbiidile saatmisel olid WWII aegseid lahingulaevad, (mida 2 tk konserveerituna hoiti Korea sõja ajast igaks juhuks).

Nimelt avastati, et erinevalt alumiiniumplekist ristlejatest, mis pole kaitstud isegi vintpüssikuuli eest, on selline soomuskoloss üsna immuunne
iraaklaste kahuritule suhtes ning tänapäevased kerged, alumiiniumplekist purkide uputamiseks mõeldud tiibraketid ei tee sellisele suurt midagi.

Arvan, et osad iraagi sõdurid panid juba laeva ennast nähes kaevikust putket.

Ka on arvatud, et B-52, sõltumata skeptikute arvamusest, on üks pagana kuluefektiivne vahend x summa eest võimalikult suure koguse pommide kaela kallamiseks. Tehniliste andmete järgi peaks B-52 ammu muuseumis olema.

Ka EKV on avastanud, et Vabadussõja "soomusautode" ehitusloogika ehk veoauto soomustamine kättesaadava materjaliga on üks kiiduväärt idee.

Raskete raudteepatareide üks eesmärk võikski olla vastase spetsnazi jõudude koormamine lisaks kõigele muule veel 1000 km raudteevõrgu saboteerimisega - jääb vähem auru muu jaoks. Tallinna ümbruses on raudteed päris tihkelt, samas pole Tallinnas erilisi sildu, mida sabotaazil chokepointidena kasutada.

Lisaks võib ju rongikoosseisu maskeerida tavalisteks furgoonvaguniteks - nagu venelane tegi oma raudteel baseeruvate ICBM-dega. Tee siis pärast kindlaks, kas kuskil Muuga sadamas sadade vagunite vahel asub ka kaks raudteepatareid või mitte. See sunnib vastast kanaliseerima oma õhujõude nende kui prioriteetsete sihtmärkide neutraliseerimiseks - kusjuures selle käigus tuleb ka maatasa pommitada suur kogus muidu kaubaronge (millele saab muidugi anda ka "soomusrong tunnuseid"), mille peale kulub kena kogus lennutunde ja moona. Seda on aga venelastel mitte nii piiramatult nagu arvatakse.

Kokkuvõttes on sama teema nagu õhuväega - mis ise kaua ei kesta, kuid mis tingib vastase poolt asümmeetrilised meetmed, mistõttu jääb auru muule vähemaks.

Raudteelt süja pidamine pole tänapäeval enam otstarbekas. Eriti sellise väikese riigi puhul nagu meie, kus on ka raudteevõrk üsna vilets.

Mida tahaks aga esile tuua, oleks raudteetransport rahuajal. Minumeelest võiks Kaitseväe Logistikakeskusel olla oma raudteeosakond. Materiaaltehnilisest osast siis näiteks paar vedurit ja paar vagunit ka. Vaguneid saaks vajadusel juurde laenata.
Ma ei tea täpselt, mis see veduri kütusekulu on, kuid võimalik, et suure kolonniga Võrust Tallinna sõit tuleks ešeloniga odavam, kui maanteedel kärutades.
Kui EVR-ilt vedusid tellida, siis kindlasti tulevad omad lisakasumiprotsendid ning graafikud mängu ja kokkuvõttes läheb kulukamaks, kui muidu.

Kaitseväes, tundub, et on hakatud viimasel ajal sellest tsiviilallhankevaimustusest üle saama (kui oma võimekus reaalne), sest on aru saadud, et raha läheb sageli lihtsalt liiga palju. Näiteks uued väeosade väikebussid pole enam rendikad, vaid sisse ostetud kasutatud mersud, mis ilmselt enne Bundeswehri teenisid. Samuti olen näinud juba armeerohelisi suuri kasutatud liinibusse - oma asutuse bussiga sõit teha on kindlasti odavam, kui bussifirmale tuhandeid renti maksta. Lisaks on sellised bussid sageli tundidega ümber seadistatavad liikuvateks laatsarettideks.
Siit edasi arendades - laatsarett-rong oleks väga huvitav teema. Ka tsiviil-õnnetuste puhuks! Mida arvaks hillart?
http://www.panzerbaer.de/units/bw_hstr_ ... chiene.htm

Mees (kapten Trumm) sa unustad mastaabid. Võta Venemaa kaart ette ja võta Iraagi kaart ette ja siis võta meie oma. Meil puudub strateegiline sügavus ja kuna vabadussõjas oli lennuvägi peaaegu olematu ja suurtükivägi võrreldamatu praegusega, siis millest me räägime. Venemaal ilma rongideta ei saagi hakkama suurte väekoondiste liigutamisel.
Ärme hakkame tagasilangema 20. saj algusse, üks sajand on vahepeal möödunud, ehkki mõni eriala on säilinud, kuid hoopis teisel tasandil.

Rudteeharu või "vetka" ehitus pole tea mis kulukas ettevõtmine peitmaks soomus-kahuri-õhutõrje-raketiplatvorme. Selliseid maskeeritud tupikuid võib sättida eestimaa pinnale vajaduse korral sadu. Nii maapealseid kui maa-aluseid. Ja näiteks Estonia kaevandusse võib kogu Baltimaade raudtee koosseisu toppida... - masinad-riistad ja oskusteave kaevanduskäikude õgvendamiseks olemas.

Pärast piisavalt tõhusa lennuväe ilmumist kaotasid kõik "suured asjad" ühtäkki otstarbekuse.
Kole igavalt lihtne ja labane
Lahingulaevad, hiiglaslikud raudteesuurtükid, soomusrongid, ülirasketankid jms...
Need toredad asjad on lihtsalt väga kallid, kohmakad ja paraku ka kergesti avastatavad.... Suhe umbes nagu šeffil II MS Shermannil ja tobedal (aga tõhusal) folkssturmi papist faustpadrunil.
Nii viiks ka soomusrongi suht kauaks rivist välja suvalise vennikese RPG

hummel kirjutas: Ma ei tea täpselt, mis see veduri kütusekulu on, kuid võimalik, et suure kolonniga Võrust Tallinna sõit tuleks ešeloniga odavam, kui maanteedel kärutades.

Elektriraudtee ju?

Olen sakslaste käest kuulnud legendi, et hiiglaslikud raudteesuurtükid olid mõeldud eelkõige mahtplahvatusmoona tulistamiseks. Vastav pommituslennuvägi lihtsalt puudus. Sedasama mahtplahvatusmoona olla kasutatud vaid korra ja seda Sevastoopoli fortide hävitamisel. Tagajärjed olid sedavõrd kohutavad, et Punaarmee ähvardas vastuseks kasutada sõjagaasi. Nii pruukis Wehrmacht edasisteks laskudeks tavamoona... Mine võta kinni...

Sporrenberg kirjutas:Rudteeharu või "vetka" ehitus pole tea mis kulukas ettevõtmine peitmaks soomus-kahuri-õhutõrje-raketiplatvorme. Selliseid maskeeritud tupikuid võib sättida eestimaa pinnale vajaduse korral sadu. Nii maapealseid kui maa-aluseid. Ja näiteks Estonia kaevandusse võib kogu Baltimaade raudtee koosseisu toppida... - masinad-riistad ja oskusteave kaevanduskäikude õgvendamiseks olemas.

Juba läheb. Vastasel pole nimelt eriti palju täppisrelvi, mis on selliste tunnelite hävitamiseks hädavahelikud.

Mis aga puudutab kaevandusi, siis nende varje- kaitse vms omaduste kasutamiseks puuduvad nii EKV-l kui ka EV-l üldiselt igasugused ideed. Kui sa tahad luua Sinimägede kindlustusvööndit vol 2, siis sellest teemast mööda ei pääse - sinna võib peita kasvõi aastase lahiguvaru ilma, et seda mitte-tuumarelvadega keegi kahjustada saaks.

Meenutame Vietkongide tunneleid, mille hävitamiseks kulutas USAF ebaproportsionaalset palju jõudu (tulemustega võrreldes).

Eks tegelikult ole asi ikkagi tasuvuses kinni. See tuleks välja arvutada ning sellest siis kinni pidada. Antud juhul siis liikursuurtükk vs nn soomusrong. Hind per kilomeeter, varjatavus, liikumiskiirus, liikumisteed, võimalus läheneda arvatavale lahingukohale jne jne.
Ilmselt oleks mõistlik vaadata meiesuguseid või meist vaesemaid riike ning seda mida need teevad. Pole võimalik, et kõik nad on lollid.