hugo1 kirjutas:Kahele küsimusele tahaksin vastust.
1. Kas keegi teab, mis plaanid olid Hitleril Skandinaavia riikidega, kui III Reich oleks sõja võitnud
Kui Skandinaavia riikidena võtta Taani, Norra, Rootsi ja Soome, siis olukord oli selline: Taani ja Norra okupeeriti operatsioon "Weser" käigus, Soome oli nagunii liitlane ja sõdis usinasti Nõukogude Liiduga sõjas, mida ta ise nimetas Talvesõja Jätkusõjaks ja Rootsi oli neutraalne. Küll oli aga olemas Rootsi okupeerimise kava. Lühidalt siis sellest.
Operatsioon „Polarfuchs”:
Pealöök Rootsile anda tankikorpuse jõududega (2 tankiarmeed ja motoriseeritud jalaväediviis). Neile järgneb kolm jalaväediviisi. Operatsiooni lähtepaik: ida pool Trondheimi – Rörose joont. Löögi suund: üle Östersundi Sundsvalli peale. Peaeesmärk: purustada Rootsi vägede grupeering Östersundi juures (enne kui sinna toimetatakse abijõude lõunast); lõigata ära Põhja – Rootsi koos Kirunas asunud tehastega ja luua üle Botnia lahe side Soomes olnud Saksa vägedega,
Toetavad operatsioonid: kahe tugevdatud jalaväerügemendi pealetung Rognani ja Narviki piirkonnast Kiruna suunas,
ühe jalaväediviisi maandumine Söderhamni juures ning õhudessandid Kiruna ja Östersundi piirkonnas. Teine kahest jalaväediviisist koosnenud grupp pidi liikuma koos esimesega Oslost ida pool asuvast piirkonnast Karlstadi suunas. Ülesanne: Rootsi armee põhijõudude aheldamine ja ühtlasi kolmanda sissetungigrupi põhjatiiva katmine.
Kolmas sissetungigrupp (kolm jalaväediviisi) pidi teise grupi ja Vänerni järve kaitsel peale tungima Halleni - Fredrikstadi piirkonnast Vänerni järvest lääne poole jäävas suunas. Rünnaku eesmärk: Göteborg.
Peaeltungi pidi toetama vähemalt ühe diviisiga Taanist (maandumispaik Göteborgist lõuna pool).
Plaanis oli mitmesuguste petteabinõudega (tihe liiklus raudteel, elav sidepidamine eetris, suitsukatete korraldamine, suurtükiväe kohatine aktiivsus jne) luua mulje, et rünnatakse Malmöd. Eesmärk: hoida ära Malmös asunud Rootsi vägede õigeaegne paiskamine Göteborgi või põhja poole. Samal eesmärgil kavas dessantoperatsioon Ventspilsi – Liepaja piirkonnast Gotlandi saarele.
Operatsiooni „Polarfuchs” edasine käik otsustada siis, kui jõutakse Stockholmi kaitsvate järvede joonele ja Göteborgi piirkonda. Peale selle oleksid peajõud võinud tungida Norrköpingi suunas ja edasi üle Uppsala Stockholmi peale.
Õhujõud: ootamatute kontsentreeritud löökidega hävitada Rootsi lennuvägi ja lennuväljad või need rivist välja viia. Purustada põhilised transpordisõlmed. Lähilennuvägi:toetada pealetungivaid vägesid.
Merevägi: halvata Rootsi laevastik ja tagada dessantoperatsioonid Göteborgi ja Söderhamni juures ning Gotlandil. Selleks oli Saksa laevastikule tehtud korraldus väljuda merele mõnda aega enne maavägede operatsioonide algust. Lisaks pidi laevastik tagama reservide kohaletoimetamise Norrast ja kaitsma ühendusteid.
See plaan jäi teostamata, kuid selle kohta on 25. tankidiviisi komandör kindral Schell (tema diviis asus Norras) muuhulgas öelnud järgmist: „Muidugi, Saksamaa kallaletungi Rootsile peeti teatud olukorras võimalikuks…”
Esmakordselt tekkis Rootsi sissetungimise mõte juba 1940. aastal , kui Narviki juures käisid rasked lahingud ning Norra väed avaldasid visa vasupanu kindral Dietli valikmägilaskurdiviisidele. Dietl nõudis abiväge. Neid ja laskemoona sai aga kohale toimetada üksnes Rootsi kaudu. Viimane aga keeldus neid läbi laskmast, hoolimata tugevast diplomaatilisest survest. Kuna aga lahingud Narvikis peatselt lõppesid, see probleem kadus. Suvel – sügisel 1941 loodeti Berliinis, et Rootsi astub nende liitlaste sekka. Rootsi parlament isegi arutas seda asja, kuid pärast Moskva lahingut suhtuti sellesse plaani üsnagi ettevaatlikult. Saksamaa sai ainult loa sõjalisteks transiitvedudeks.
2. Mis plaanid olid Stalinil Skandinaaviaga, kui N-Liit oleks suutnud vallutada euroopa.

Vaat sellele küsimusele jään moment vastuse võlgu, kuigi ühtteist olen mõne rea kaupa lugenud küll.