www.militaar.net

Eesti ajalugu.
Seppo Zetterberg

Eestil on palju ajalugusid. Peale poliitilise ajaloo tuleb kindlasti rääkida ka kultuurilisest, majanduslikust ja sotsiaalsest ajaloost. Seppo Zetterbergi „Eesti ajalugu“ on üldkäsitlus, mis hõlmab neid kõiki. See mahukas ühtede kaante vahele surutud raamat on kõige kaasaegsem raamat Eesti ja eestlaste ajaloost alates kõige vanemast ajast kuni tänapäevani. Peale teksti ja illustratsioonide väärib eraldi esiletõstmist ulatuslik kasutatud kirjanduse nimekiri, mis näitab, et kirjutamisel on arvestatud kõige uuemate uurimustööde tulemusi ja peale ammu tuntud faktide on siin ka palju uut. „Eesti ajalugu“ on ainulaadne raamat ning suurtöö, mis on mõeldud kõigile ajaloohuvilistele.

Seppo Zetterberg on Jyväskylä Ülikooli üldajaloo professor. Juhtis aastatel 1994–1996 Soome Instituudi esindust Tallinnas ning on kirjutanud mitmeid raamatuid Eesti kohta. „Eesti ajaloo“ esmatrükk ilmus Soomes 2007 ning käesolev tõlge on tehtud põhjalikult ümbertöötatud ja täiendatud käsikirja põhjal.

Hillart kas me peaksime jätkama 1920.-30. aastate eesti eliidi lainel, kes kiitis kaitsevõimet taevani ja 1939. aastal avastati ennast vanakraami keskelt? Ma ei mõelnud seda oma peaga välja ja lugesin just nii Zetterbergi raamatust "Eesti ajalugu."

Lgp kaur3, nagu kõik arvustajad on märkinud Zetterbergi suurepärase raamatu kohta, on see süntees kogu mitmetuhande aastasest Eestimaa ajaloost, mille ühe või teise üksikväitega, nagu alati taolise monumentaalse töö puhul, võib väidelda või ka lausa ümber lükata. See sinu poolt loetud seik on just nimelt selline. Zetterberg on tüüpiline humanitaarteadlane, selle kõikide headuste ja puudujääkidega, ning üks asi on siin küll, mis juba ammust kõigist tema kirjutistest välja paistab - ta ei tea mitte kui midagi sõjapidamisest. Nii on ka see väide "Vanakraamist" lihtsalt väide, mitte midagi muud. Võib öelda, et Eestil oli vähe moodsat relvastust (TT-kahurid, miinipildujad) või puudus see hoopis (lennuvägi), aga väita, et 1939 oli Eesti sõjaväe olemaolev relvastus "vanakraam", võib ainult ignorant. Laskurrelvastus oli see sama, millega sõditi ja võideti mujal. Suurtükid, vähemalt osaliselt, olid samuti samad (seal küll määrab torudest rohkem kõik muud kaasasolevad vidinad, mis olid ka olemas). Vanaraud olid muidugi ikka rivis olevad Vabadussõja aegsed soomusautod, aga ega neid keegi ei pidanud enam lahingutehnikaks, neid hoiti ainult sisekaitseülesanneteks. Ehk teiselt poolt - kui mina kirjutaks Soome ajaloo läbi aastatuhandete, siis võiks kirjutada, et 1920. aastatel ostetud Vickersi 6-tonnised tankid tõestavad Soome suurt ja tõsist tööd riigikaitse alal. 1939 olid need tõesti "vanaraud".

Nii on ka see väide "Vanakraamist" lihtsalt väide, mitte midagi muud. Võib öelda, et Eestil oli vähe moodsat relvastust (TT-kahurid, miinipildujad) või puudus see hoopis (lennuvägi), aga väita, et 1939 oli Eesti sõjaväe olemaolev relvastus "vanakraam", võib ainult ignorant. Laskurrelvastus oli see sama, millega sõditi ja võideti mujal. Suurtükid, vähemalt osaliselt, olid samuti samad (seal küll määrab torudest rohkem kõik muud kaasasolevad vidinad, mis olid ka olemas).

Kas me ka tänasel päeval ei vaidle just sarnastel teemadel?

Talle oli üllatus, et ka praegu pakub Eesti ajalugu soomlastele huvi, kuna tema raamatut "Eesti ajalugu" trükiti poole aastaga 6500 eksemplari.

...kõik arvustajad on märkinud Zetterbergi suurepärase raamatu kohta, on see süntees kogu mitmetuhande aastasest Eestimaa ajaloost, mille ühe või teise üksikväitega, nagu alati taolise monumentaalse töö puhul, võib väidelda või ka lausa ümber lükata.

"Lääne_Eestisse jäänud Punaarmee üksused keskendusid Punalipulise Balti laevastiku peamise baasi Tallinna kaitsmisele ..."

Zetterberg on tüüpiline humanitaarteadlane, selle kõikide headuste ja puudujääkidega, ning üks asi on siin küll, mis juba ammust kõigist tema kirjutistest välja paistab - ta ei tea mitte kui midagi sõjapidamisest.

Muuseas, ma ei teadnudki, et Eesti territooriumil niipalju kuningaid oli

oleeg kirjutas:Muuseas, ma ei teadnudki, et Eesti territooriumil niipalju kuningaid oli (lk. 39)

Kihelkondadel olid omad vanemad - üldiselt üks, mõnikord mitu, keda kutsuti ilmselt kuningateks.