www.militaar.net

Keskaegsetel inimestel olnud hambad kohutavas seisukorras - 1 auk teise kõrval.
Vähe sellest, nende igemed olid reeglina põletikulised ja suu tervikuna haisenud hirmsal kombel.
Nii tavakodanikel, kui isegi aadelkonnal, kõige kõrgemate kihtideni välja.

Nii on väitnud nõukaaegne histoorikute koolkond, s.h raadioajaloolane H. Palamets ühes oma viimastest saadetest 'Ajalootund'.

Hiljutised massilised arh. väljakaevamised/ümbermatmised Tallinnas on tõestanud aga justkui midagi muud:
paljudel hästisäilinud inimkolpadel olid hambad üsnagi heas seisus ning kenasti rivis.

Keda siis ikkagi uskuda - arheolooge v Hillar Palametsa?

Võibolla oli hammaste lagunemisega eelkõige probleeme rikkamal linnarahval, kes sõi tavapärase lihtsa (ja ilmselt suht tervisliku) toidu asemel juba rohkem suhkrut ja muud välismaist värki.
Ma olen kuulnud, et Prantuse "Päikesekuningal" olevat käinud lagunenud hammaste tõttu sedavõrd võigas lehalont suust valja, nii et tema läheduses viibimine olnud ebameeldiv kogemus.

Keda siis ikkagi uskuda - arheolooge v Hillar Palametsa?

Uskuda tuleb fakte! Arheoloogid, ammugi Ilamets, ei ole osteoloogid, ja seega pidagu mulk kinni ja käigu ise tihedamini dentisti man! Tarkpead kõik

Küllap tunti ka looduslikke hammaste puhastamise vahendeid. Näiteks mingi osa aastast on õunad täiesti kättesaadavad, mille närimine puhastab hambad neile kogunevast katust üsna hästi.

Millega puhastati ennemuiste hambaid?
Nühiti kaltsuga, kriidiga mis segatud kasepuutuhaga.

Üks vana uudis:
Kes leitus närimiskummi?
Ehk olid need meie hõimuvelled soomlased? Derby Ülikooli üliõpilane Sarah Pickin leidis väljakavamistel Lääne-Soomes tüki muistset "närimiskummi", millel olid sees selged hambjäljed. See "kumm" oli valmistatud ... kasepigist.
Ääremärkused:
1. Selgub, et Nokia polnudki esimene soome leidus!
2. Ehk polnud "pigikumm" üldsegi soomlaste leidus, aga olgu teiste kiitmine teiste asi - meie kiidame ikka omi soome-ugrilasi.
http://www.britarch.ac.uk/ba/ba21/BA21FEAT.HTML
Tundrakasest keedetud pigi on kasutanud närimiseks kõik põhjarahvad...Ju velled-soomlased kombe üle võtnud saamidelt-koltadelt...Lapu Tarkadelt
Kasetõrval, tuhal, mahlal...kasepaha keedusel üldtuntud põletikuvastane ja antiseptiline toime...
N. Vene Armee tervishoid seisis kahel võimsal sambal...Briljantiinjoodil ja Višnevski salvil.
See viimane oli põhiline "frunkuli-karbunkuliravim" ja toodetud kasepaha tuhast.
Põhjarahvastel oli tihtigi hammaste...igemetega probleeme. Skorbuut. Vaatamata põdra soolesisuga maiustamisele....
Siis saadigi leevendust igemepõletikele kasetõrva mälumisega...

P.S.
Ma ise kasetõrva ega kuusevaiku pole närida proovinud...beetle- areekapähklit koos laimiputke ja korallijahuga küll...Papua Uus Guineas viibides lõppesid kõik söömaajad sellega...nagu kohviserveerimine...
Paha oli...mitte just nii paha kui soomemaine lagrits "Laku Pekka", aga kole ikkagi...

Millega puhastati ennemuiste hambaid?
Nühiti kaltsuga, kriidiga mis segatud kasepuutuhaga.

Esita ennekõike midagi, mis viitaks nende puhastamisele! Milleks neid puhastada oli vaja? Kas keegi on tänapäeval teinud statistikat ostetud hambaharjade, pasta ja elanikkonna suuruse suhtest? Kui me nii palju viina joome, siis ju ei ole aega ega mõtetki veel hambaid harjata
Imege veel mingi lugu välja - ongi igav!

Selle kohta on jah loetud nii ja naa.
Osad väidavad, et kuna toona komme ja limonaadi ei tarbitud, püsis sahtel suht korras. Teised omakorda, et talvel nagu vitamiine ei saanud, seega oli asi sitt.
Tegelikult huvitaks ennastki, et kuidas siis tegelikult oli? Arnold, sa oled vist kontmeeste kikusid piisavalt uurinud, kuda siis sellega oli?

Lohetapja kirjutas: Ma olen kuulnud, et Prantuse "Päikesekuningal" olevat käinud lagunenud hammaste tõttu sedavõrd võigas lehalont suust valja, nii et tema läheduses viibimine olnud ebameeldiv kogemus.

Lagunenud hammastest veelgi suuremat lehka eristab ebakorras seedetrakt.
Mõnel heal tuttaval, kel hambad ideaalilähedases seisukorras, käib mõnigi kord sihuke lont suust välja et hoia alt ....

Alles 20.sajand on igas aspektis murranguline nii hügieenis kui meditsiinis

See pädeb vast küll vaid keskaegse Euroopa kontekstis, hügieen nii antiikses Kreekas-Roomas kui ka keskaegses Jaapanis näiteks peaks ikka vistist teine teema olema.

Lemet kirjutas:See pädeb vast küll vaid keskaegse Euroopa kontekstis, hügieen nii antiikses Kreekas-Roomas kui ka keskaegses Jaapanis näiteks peaks ikka vistist teine teema olema.

Vanniskäimine läks moest alles peale renessanssi.

Aga tõeline arusaamine asjadest tuli tõesti 19. sajandil seoses Ignaz Semmelweisi ja Louis Pasteuri tegevusega.

Mismoodi tervislikult toituda, mida millega koos süüa v mitte süüa, kuidas paastuda, oli Jaapanis teemaks juba enam kui 3000 a. tagasi, väidab Aleks Jairus, meditsiinidoktor.

Hambad ei ole inimorganismis ju mingid eraldiseisvad elemendid, vaid 1 kindel osa tervikust.
Võib eeldada, et küllap pühendati Päikesetõusumaa med-is kõige muu kõrval ka sellele asjaolulule omajagu tähelepanu.

Sisuliselt kärvas iga teine Rooma kodanik haiguse-ebahügieeni-vale meditsiinilise võtte kätte

Üle ei pinguta või? Midagi võiks ju sõdade, olmetraumade ja kasvõi vanaduse hoolekski jätta...

Igatahes julgen väita, et tinglikult alles alates penitsiliinist saab alguse tegelikult murrang!

Siis juba vanast Egiptusest??? Teatavasti on selle ainese kasutamist juba seal täheldatud...

Roomas ja Kreekas arvatakse inimeste keskmiseks elueaks olnud 28 aastat. Ei taha hästi uskuda, et puhtalt olmetraumad ja sõjad selle taga olid. Või noh, eks kehv meditsiin suurendas ka suremust lahinguväljal ja olmetraumade läbi.

Inimeste keskmine eluiga hakkas kasvama just 19. ja 20. sajandil.

Arnold, sa oled vist kontmeeste kikusid piisavalt uurinud, kuda siis sellega oli?

No vat, paljukest ma ikka neid kesk- ja muinasaegseid laibamatuseid kaevanud olen! Rohkem ikka põletusmatused, asulakohad, linnamäed.
Vanemast ajast pärit matustega, küll uusaegsed, oli rohkem pistmist alles äsja Arankülas, aga see ei olnud teps mitte mõnus suvine arheoloogiaekspeditsioon, kus oleks saanud nädalate kaupa nokitseda ja õhtuti teekruusi taga arutleda kõige kaduvuse üle Sihuke tamp oli peal, et süveneda ei saanud. Eks luuuurijad saa soojas toas nüüd mõõta ja statistikat teha 106 kontliisu keskel. Midagi silmatorkavalt õudset ei meenu, aga suurem osa olid ka lapsed ja noorukid.
IIMS aegsed hambad on keskeltläbi kehvad kõigil, aga üldiselt ikka plommitud või välja tõmmatud. Nõukogulaste hambad eristuvad suure kulumisega - arvatakse, et põhjuseks oli ebakvaliteetne leib, mis sisaldas liiva või midagi sarnast.

medal kirjutas:Roomas ja Kreekas arvatakse inimeste keskmiseks elueaks olnud 28 aastat.

Samas väidetakse pronksiaja Rootsi inimese keskmine eluiga olevat 40-60 aastat. Ja kui võtta meieni jõudnud Kreeka/Rooma poliitikute, kirjanike, filosoofide etc eluaastad, siis näeme, et eluaastad üle 50 pole mingi haruldus. Ilmselt imikute suure suremuse arvelt see madal keskmine tuleb.