www.militaar.net

Avastasin ühed väga huvipakkuvad pildid.

Medõed Narvas 1920.
http://www.corbisimages.com/Enlargement ... ler=search

Tüüfuse haiged Narvas 1920.
http://www.corbisimages.com/Enlargement ... ler=search

Tüüfuse haiged Narvas 1920.
http://www.corbisimages.com/Enlargement ... ler=search

Tüüfuse haiged Narvas 1920.
http://www.corbisimages.com/Enlargement ... ler=search

Välihaigla Narvas 1920.
http://www.corbisimages.com/Enlargement ... ler=search

Mark V Narvas?. Pildiallkiri on vale.
http://www.corbisimages.com/Enlargement ... ler=search

Pildid iseenesest huvitavad. Haakuvad hästi teemaga, mida aastaid tagasi Reigoga sai siin foorumil arutatud: laagrid Virumaal... Selliseid laagreid oli mitmeid, teema huvitav - kuid tänaseni põhjalikumalt uurimata. Vaatan õhtul oma arhiivis ringi, ehk leian tiba huvitavat materjali.

terv
o

Selliseid laagreid oli mitmeid, teema huvitav - kuid tänaseni põhjalikumalt uurimata.

Võib-olla ei kiirustaks nii väga järeldustega ja jääks siiski faktide juurde? Selgitav tekst näiteks siin http://www.corbisimages.com/Enlargement ... ler=search räägib tüüfusehaiglast Narvas, mida see "laager" küllap ongi. On vist vaks vahet, kas tegemist on haiglaga, mille territoorium on piiritletud aiaga, või kui tegemist on "laagriga"? Või mis? Või räägime igast aiaga piiritletud objektist kui laagrist? Laar tunneb järgmisena piinlikkust lasteaedade olemasolu tõttu Eestis? (peaks küll hoopis piinlikkust tundma oma vähese lugemuse tõttu ).

Aga igatahes on nüüd fotograafiline "tõestus" Eesti "koonduslaagrite" olemasolust leitud (tean, et teatud tegelased on seda juba aastaid otsinud) ja varsti on need pildid ka vastavates kohtades "tõestusena" esitatud.

Sellegipoolest jääksin oma esialgse väite juurde:

Selliseid laagreid oli mitmeid, teema huvitav - kuid tänaseni põhjalikumalt uurimata.

Reigo toodud lingilt kopeerisin:

American physicians attached to the Red cross are on duty at the hospital.

Kui ma ei eksi, leidub arhiivis ka laagrite külastamist mõnevõrra kajastavaid materjale. Koos Laidoneriga külastas laagreid ka välismaalasi ...

terv
o

Kui ma ei eksi

Eksid. Seda laagrite teemat olen ma põhjalikult uurinud. Tuli aga välja, et midagi pole uurida, sest ei saa uurida asju, mida pole olemas.




Üldiselt arusaamatu see laialt levinud laagriihalus. Keegi lasi jutu lendu ja...

No eks ma siis kontrollin üle.

terv
o

Mis seal ikka kontrollida. Laidoner koos välismaalastega külastas 1920. aasta jaanuaris korra Narvas Loodearmee haiglaid ja barakke. Pärast seda andis ta päevakäsu, milles muuhulgas kirjeldas olukorda neis. Heinze mälestused Laidoneri 50. juubeliks ilmunud teoses räägivad kah sellest sündmusest.

KL ülesanne oli tegelda sõjavangilaagritega. Viimased (?) Sõjav. Laagrite ülemate kohustused määratleti 13.11.1919. Lisaks sõjavangidele tegeleti ka Sõjapõgenike ja P.L. armee väeosadega, aga ka saksamaalt Eestisse toodud “meie sõjavangidega” - nende laagrisse paigut-ga...
Lihtsalt siis kirjutati ametlikes dokumentides nii. Sisuliselt muudeti osa interneeritute kinnipidamiskohti tõepoolest suurteks välihaiglateks, mis olid hõreda okastraadiga ümbritsetud ja valve all. Kõigi nende interneeritute territooriumil hoidmise eest vastutas laagri komandant ...

Mis seal ikka kontrollida. Laidoner koos välismaalastega külastas 1920. aasta jaanuaris korra Narvas Loodearmee haiglaid ja barakke. Pärast seda andis ta päevakäsu, milles muuhulgas kirjeldas olukorda neis. Heinze mälestused Laidoneri 50. juubeliks ilmunud teoses räägivad kah sellest sündmusest.

Jah, tean neid Heinze mälestusi. Kahjuks leidub minu märkmetes sissekanne:

Korratustest sõjavangilaagrite haigemajades/jaan 1920.

Võimalik, et teema algul viidatud fotod pärinevad just

sõjavangilaagrite haigemajadest

Miks ma nii arvan ? Tõenäoliselt oli interneeritutega tegelenud struktuur varem tegelenud sõjavangidega ...

terv
o

Ei ole siin seost KL sõjavangilaagritega. Nende arv ja asukoht on teada. Või siis milline KL sõjavangilaager-interneeritute kinnipidamiskoht asus Narvas? Kes oli komandant? Kus on selle "laagri" dokumendid?

Fotod on seotud ilmselt hoopis nn vene sõjaväehaiglatega, mis moodustati märtsis 1920. Osa moodustati endiste Loodearmee haiglate baasil, osa moodustati n-ö tühjale kohale. Need ei olnud endised interneeritute kinnipidamiskohad-laagrid. Haiglatel olid tõepoolest komandandid, aga need haiglad ei olnud KL struktuuris.

Ilmselt oleks vaja üle korrata mõned faktid. Loodearmee koosnes sõjaväeosadest ja -asutustest, mis asusid korterites Narvas ja Virumaal. Mingeid laagreid nende jaoks polnud. Järk-järgult, perioodi jooksul november 1919-jaanuar 1920, võeti armeelt küll relvad ära (viimased jaanuari keskel, ehkki väike hulk relvi jäeti korrapidamiseks väeosades kätte).

Detsembris 1919 hakkasid armees levima epideemiad. Kui 22.01.1920 anti armee laialisaatmise käsk (see protsess pidi aega võtma), lamas enamus isikkoosseisust kuskil haigena. Nad lamasid kas haiglates või väeosade juures või kuskil suvalises kohas (haiglakohti polnud piisavalt).

Armee laialisaatmisel juhtus järgmine: terved pidid hakkama otsima endale elatist, samas võisid nad liikuda vaid Ida-Virumaal, sest lääne poole ei saanud minna karantiini tõttu; haiged jäid kuskile lamama.

Märtsis 1920 võttis Eesti Loodearmee haigete ravimise üle ja moodustas juba mainitud vene sõjaväehaiglad.

Reigo,
oskad kommenteerida seda legendi, et Loodearmee meeste seas olla levitatud Eesti poolt võltsitud lendlehti, mis teatasid, et Venemaale tagasituleku korral neid mingid probleemid ei ähvarda ja mingu ainult minema? Ja lihtsameelsed läksidki ja järgnes see mis järgnes.
Kunagi oli sellest juttu mingis Vikerraadio ajalooteemalises saates.

See lendlehtede levitamine on ilmselt tõsi. Nimelt väidab seda oma mälestustes kindralmajor Tõnisson isiklikult (raamatus "Mälestusi iseseisvuse võitluspäevilt", II osa).

Aga ega enamusega ei juhtunud pärast Venemaale minekut midagi hullu. Mobiliseeriti Punaarmeesse näiteks.

enamus lasti kindlasti 1930nde lõpus maha!!!

Kohe nendega midagi ei juhtunud. Siis hiljem võeti veel vastu mingi akt, millega kodusõjas valel poolel võitlemine andeks anti. Aga N. võim oli andja-võtja kassi p. lakkuja ja siis mingi aeg (vist 30.-ndail) hakati seda ikkagi pahaks panema ja neid karistama selle eest. Kui süstemaatiline see oli, on iseasi, aga keskmisest suurem tõenäosus oli neil küll laagrisse sattuda.
Umbes nagu Eesti metsavendadega - kõigepealt lubame amnestiat ja siis paneme kinni.

Spetsiaalseid valgearmee (rea)isikkoosseisu-vastaseid kampaaniaid 1930. aastatel ei olnud. Seega ei pruukinud enamus NSV Liitu jäänud Loodearmee reakoosseisust mahalastute hulgas olla. Ohvitsere jäi NSV Liitu võrdlemisi vähe.