www.militaar.net

Järjest rohkem on uudiseid idanaabriga seoses.

"Vene armee ülemjuhataja kindralpolkovnik Aleksander Postnikovi sõnul paigutatakse Leningradi oblastisse Eesti piiri äärde Iskander-tüüpi raketid."

http://www.postimees.ee/?id=230328

siit näiteks võime lugeda ültse seda, et venelased ehitavad uut tanki t95.
http://www.postimees.ee/?id=229589

Venemaa on lubanud neid 90-neid juba ammu kasutusele võtta. Õigemini varustada nendega TÄIELIKULT kogu armee. Sinna juurde käivad erinevad tempograafikud. Küll lubatakse mingiks aastaks kogu tankipark välja vahetada, kord lubatakse igal aastal toota mõnikümmend.
Iskander on 10 aastat olnud lemmikteemaks. Küll tuuakse rohkem läände, küll antakse neid MV brigaadidele.
Kui need asjad ka sünnivad, siis on see paratamatus. Sitt lugu, kuid selle teadmisega on elatud juba aastaid. Aga arvamust, et neid asju ei sünni, süvendab järjekordne pasundamine.

Venemaa peab süstemaatiliselt lohutama oma sõjaväelasi ja ja nendega seotud isikuid igasuguste pettepiltide ja valedega, et nad enam-vähem paigal püsiksid...

Abramis kirjutas:Venemaa peab süstemaatiliselt lohutama oma sõjaväelasi ja ja nendega seotud isikuid igasuguste pettepiltide ja valedega, et nad enam-vähem paigal püsiksid...

Kas ikka on nii? Venemaal on ikka rahva ja sõjaväe meelsuse turgutamiseks olnud kombeks pidada üks väike aga võidukas sõda.

Eesti ehitas ju õhuturbehävitajatele plekist angaari. Selline strateegiline sihtmärk vajab ju tõhusat raketilööki.

Milliste sihtmärkide hävitamiseks sellist kallist laskemoona kasutatakse? Sidekeskused, radarid, lennuväebaasid, suuremad raudteesõlmed, juhtimiskeskused, kütuselaod...?

Üks materjal aastast 1984.

WARSAW PACT NONNUCLEAR THREAT TO NATO AIRBASES IN CENTRAL EUROPE

http://www.foia.cia.gov/search.asp?page ... Order=DESC

Soomlased ilmselt sügaks selle uudise peale natuke kukalt, sest Soome lennuväebaaside angaaride ja juhtimiskeskuste kaitseastet arvestades oleks FAF neutraliseerimiseks tarvis suuremahulist aatomirünnakut.

Süüria on omal ajal neid Iskanderi-eelseid rakette kasutanud IAF lennuväljade tulistamiseks ja parimatel päevadel on saavutatud tabamusi lennuvälja perimeetri sisse (seal on suured lennuväljad, mis hõlmavad kümmekord ruutkilomeetrit.

Tõepoolest, leheneegrid vaid uudise peal väljas, kuid omaks kasvõi natuke missioonitunnet avalikuse survestamiseks ning maailmapildi kujundamiseks - see on juba selgelt liiga palju nende jaoks
(ja mida tahtagi neist, kes treeninglennukit nimetavad hävitajaks mitmel järjestikusel päeval, hoolimata nimetatud veale tähelepanu juhtimisest).
Tõepoolest, sellised uudised ei saa pooltki nii suurt kajastust Soomes, Rootsis ega ka mujal, kui meil ning ka muidugi rahva tähelepanu. Rahvas tunneb ühelt poolt ennast kaitsetuna ning on hirmunud ning seepärast meil ka see järjepidev torm veeklaasis.
Normaalsetes riikides öeldakse välja oma arvamus ning tehakse lihtsalt vastavad muudatused ning ettevalmistused kaitsekavas.
Meil aga ilgemalt suur kisa ning ... ei midagi. Edasi tuleb juba standartne NATO aitab hämamine.

Uudisena on see väärtusetu nupuke - meid huvitab pigem see, kas Iskander on relvastuses või mitte.

Kuna tegemist on mobiilse relvaga, siis nende olemasolu või mitteolemasolu Luugal ei tähenda veel midagi. Kui neid vajalikuks peetakse kasutada, siis nad kohale tuuakse ja neid kasutatakse. Venelastel on nimelt pikk rail-mobility traditsioon.

Samamoodi võiks Gruusia õnnest hõisata, et 76 VDV on hoopis Eesti piiri taga. Aga kui vaja, siis viidi need väed siit 24 tunniga Gruusiasse ja siis oli Gruusial kama kaks, kas kas diviis asus Tuulas või Volgogradis. Sest väga ruttu muutusid (muutuvad) nad Gruusia probleemiks. Vahe on ainult selles, mitu tundi kauem kohale lend kestab.

Ühesõnaga - relvad ja väekoondised liiguvad vajadusel väga kiiresti raudteel ühest kohast teise ning nende asukoht Luugal või Ivanovos ei muuda asja - ega nad oma baasist tulistama ei hakka.

Hmm, kas see Iskander rakett on ka meie aktiiv-ja pasiivradaritel nähtav kui ta välja peaks tulistatatama?

Küll ta korraks radaril vilgatab ja järgmisena kärgatab see juba radari mastis.

Võimalused on piiratud. Kui venelane kasutab "järsku trajektoori" ja rakett lendab mingi 50 km kõrguselt, siis on meil probleem.

Radarite ülemine avastamiskõrgus lõpeb mingi 30 km peal ära. Seega rakett avastatakse tõusufaasis (kus täpset trajektoori ennustada veel ei saa) ja uuesti terminaalses faasis, kus tema kiirus on juba mõõdetav kilomeetritega sekundis. Ehk "allatulemisel" on teda näha mingi 10 sekundit enne pauku.

Meie jaoks vastikuim variant oleks kui Iskanderitega korraga kõiki ladusid rünnataks, või no ok - isegi kui ainult Tapa ja Logistikakeskus litaka saaksid oleks vist suht räbalad lood? Nänni eest minematassimine võtab arvatavasti parajalt aega?