www.militaar.net

Soovitan vaadata videot lingi all. Loomulikult totaalsest Stealth'ist on asi väga kaugel, aga vahe on ikka hirmus. See möödalennu hääl on midagi sellist mida pole varem küll ühelgi kopteril kuulnud:

http://gizmodo.com/5481081/the-blade-th ... ost-silent

Kuju on ka väga kuri

"The new blade shape is combined with another technology called Blue Pulse, which adds three flaps to the edge of the rotor blades. These flaps move up and down at 15 to 40 times per second, using piezoelectric motors that also help to reduce the blade-vortex interaction. "


Teinokord see high-tech bla-bla on vahva aga... kuda on sellise asja töökindlusega? No teeb vaiksemaks aga kas kogu see värk kompromiteerib laba aerodünaamikat ka märkimisväärselt kui peaks rikki minema?

Hydrazine kirjutas:"The new blade shape is combined with another technology called Blue Pulse, which adds three flaps to the edge of the rotor blades. These flaps move up and down at 15 to 40 times per second, using piezoelectric motors that also help to reduce the blade-vortex interaction. "


Teinokord see high-tech bla-bla on vahva aga... kuda on sellise asja töökindlusega? No teeb vaiksemaks aga kas kogu see värk kompromiteerib laba aerodünaamikat ka märkimisväärselt kui peaks rikki minema?

Kui räägitakse liikumisest 15-40 Hz, siis ei saa see amplituud olla piisav selleks, et laba aerodünaamikat oluliselt kahjustada. Pigem on siin tegemist tekkivate turbulentsilainete kas summutamise või ära kasutamisega. Lisaks kasutatakse nende klappide liigutamiseks piesoelektrilisi seadmeid, mis on äärmiselt suure töökindlusega. Sestap ma selle pärast eriti ei põeks.

Sarnaste asjade kallal töötatakse juba aastaid, kahjuks hetkel viidata ei oska. See, kui asi vaikselt suurele lavale tuuakse, tähendab, et aeg saab tootmis- ja müügiküpseks. Kui palju tänapäeva kopteril üldse lolli(kindlat) rauda juhtimisel kasutatakse? Juhtarvuti kontrollib niikuinii kõike lendamisega seonduvat ja piloodi töö on kontrollida arvutit.

Kilo Tango kirjutas:Lisaks kasutatakse nende klappide liigutamiseks piesoelektrilisi seadmeid, mis on äärmiselt suure töökindlusega. Sestap ma selle pärast eriti ei põeks.

Ma näpin ise vaat et igapäev piezoelektrilisi vidinaid sisaldavaid seadmeid, paha lugu nendega on siiski, kui voolu pole... eks mu mõte oli ka pigem ajendatud backupist, et kui järjekordne el-vidin lendab tänu sellele, et särtsu pole et kas kopter ka õhus püsib.

Hydrazine kirjutas:

Kilo Tango kirjutas:Lisaks kasutatakse nende klappide liigutamiseks piesoelektrilisi seadmeid, mis on äärmiselt suure töökindlusega. Sestap ma selle pärast eriti ei põeks.

Ma näpin ise vaat et igapäev piezoelektrilisi vidinaid sisaldavaid seadmeid, paha lugu nendega on siiski, kui voolu pole... eks mu mõte oli ka pigem ajendatud backupist, et kui järjekordne el-vidin lendab tänu sellele, et särtsu pole et kas kopter ka õhus püsib.

Suure tõenäosusega ilma igasuguste probleemideta. Lihtsalt müra on suurem ja seetõttu ka kütusekulu.

Kui kopter alla kukub, siis on põhjus enamasti ikka kas rootoris või sabarootoris. Mootoririkke korral on õnnetus tulemas siis kui see juhtub madalal.

Kui nüüd see oleks võimalik ühendada ka ka muutuva pööretevahemikuga rootoritega võiks see rootor ikka väga vaikseks jääda. Selline asi on kasutusel näiteks Boeing A160 Hummingbird'il UAV, mille ebatüüpiline (OSRT) rootor võimaldab pöördeid minutis kuni 60% muuta. Seda siis eri kõrgustel lendamiseks, kütusekulu ja lärmi vähendamiseks või lennuprofiili muutmiseks vähendada. Muidugi ei kujuta ette kui meeletult see veel rootori disainikeerukust tõstaks, kui masin fixed-RPM'il ei lendaks.

Gideonic kirjutas:Kui nüüd see oleks võimalik ühendada ka ka muutuva pööretevahemikuga rootoritega võiks see rootor ikka väga vaikseks jääda. Selline asi on kasutusel näiteks Boeing A160 Hummingbird'il UAV, mille ebatüüpiline (OSRT) rootor võimaldab pöördeid minutis kuni 60% muuta. Seda siis eri kõrgustel lendamiseks, kütusekulu ja lärmi vähendamiseks või lennuprofiili muutmiseks vähendada. Muidugi ei kujuta ette kui meeletult see veel rootori disainikeerukust tõstaks, kui masin fixed-RPM'il ei lendaks.

Hummingbirdil on rootor üsna omapäraselt lahendatud, kuid puht teoorias ei välista miski ka tavalise kopteritiiviku puhul pöörete muutmist. Probleem on ilmselt selles, et tiiviku labade asendi muutmise matemaatika muutub erinevatel kiirustel ning mehhaanilised korrektsioonisüsteemid ei suuda sellega kohaneda. Teisalt nõuavad muutuva pöörlemiskiirusega labad universaalsemat laba profiili. Dünaamilisema juhtloogika kasutamine ei ole probleemne kui masinaga ei veeta inimesi.

Rootori pöörlemissageduse muutmine (eriti vähendamine) suures ulatuses lennu ajal avaldab negatiivset mõju kopteri autoroteerumisvõimekusele ja maksimaalsele lennukiirusele.

Edukaks autorotatsiooniks on vaja suhteliselt kitsast rootoripöörete vahemikku. Kui pöörded on alla teatud miinimumi ja mootor annab otsad, ei suuda suhteline õhuvool rootorit enam ringi ajada või on rootori kiirendamiseks autorotatsioonirežiimini kuluv aeg liiga pikk.

Lisaks variseb aeglase pöörlemissagedusega pearootori taganev laba tunduvalt väiksemal kiirusel kui kiirel rootoril.

Mõnel uuemal tüübil hoopis suurendatakse rootoripöördeid teatud lennurežiimidel.

Mehitamata masinate juures pole autorotatsiooni omadused vist eriti teema.

Mõnedel masinail vist ei loodeta enam autorotatsiooni peale (mis toimib nagunii ainult teatud kõrgustel) ning kopteritel on tiivikute äratulistamise süsteemid ja pilootidel katapultistmed?

toomas tyrk kirjutas:Mõnedel masinail vist ei loodeta enam autorotatsiooni peale (mis toimib nagunii ainult teatud kõrgustel) ning kopteritel on tiivikute äratulistamise süsteemid ja pilootidel katapultistmed?

Kas keegi peale venelaste seda süsteemi veel viljeleb?

V-22 Osprey'l puudub näiteks ka igasugune autorotatsiooni võimekus. Muidugi eks seda ole ka õnnetused näidanud, et kui tal vertikaallennurežiimis mingigi jama on on ta ikka paras lendav kirst. Samas see pole takistanud teda kasutusele võtmast, sest tõesti keerd-rootorid laiendavad lennuprofiili ikka oluliselt.

V-22 on kind of scary pill üldse, müts maha katselendurite ees, kes beetasoftiga arvutihoolde ennast usaldavad.

kui juba kopterite teema on siis,mis värk selle K50 ja 52-ga on,et labasid kaks korrust on?ma loodan et ma siin nyyd sõda lahti ei hõõru aga oleks meeldiv kaasvõitlejate arvamust kuulda, kumb siis ikkagi paremaks loetakse ,kas K50 või AH-64.

Saa ju arvata midagi masinast, mida sisuliselt seeriamasinana ei eksisteeri Pean silmas KA-50. Üldse kokku on neid ju vaid kuskil 15 masinat ehitatud. Ja rohkemat ei plaanitavatki, kogu aur läheb KA-52 peale. Lahingukogemusi on saanud vaid kaks masinat kolme kuu jooksul 2000-2001 aasta jooksul, sedagi tinglikult, Tšetšeenias mittekonventsionaalse sõja käigus. Kusjuures venelased ise ajavad nii mitmeski foorumis juttu, et tegu olla parema masinaga kui ametlikult relvastusse võetud MI-28N.

Kamovi büroo topeltrootoritest saad Wikist lugeda, mingi aimu ikka saad

http://en.wikipedia.org/wiki/Coaxial_rotors

Ja rootoritest üldse

http://en.wikipedia.org/wiki/Helicopter_rotor