Venemaa kaotused Talvesõjas
- Juhani Putkinen
- Liige
- Postitusi: 2336
- Liitunud: 02 Nov, 2007 16:21
- Kontakt:
Venemaa kaotused Talvesõjas
Venemaa kaotustest Talvesõjas on hirmus kogus erisuguseid numbreid - ka minul pole täpseid andmeid vene kaotustest.
Mina aga väidan, et mitte kellegil pole täpseid andmeid vene kaotustest, ega saagi kunagi olema.
Ma esitan põhjenduseks mõned Venemaa NKVD/KGB/FSB arhiivist leitud ametliku dokumendi informatsioonikillud. Kui keegi tahab täpsemat info selle dokumendi kohta, nii mul on ka see täitsa olemas.
Näiteks 49.D, 15.JvR, 3. pataljoni ülemalt küsiti kui palju tema kompaniides on mehi järele jäänud. Esiteks ta keeldus andmeid andmast aga kui määrati andma nii andis andmed: 7.K 8 meest, 8.K 12 meest ja 9.K 15 meest. Tollal vene jalaväekompaniides oleks pidanud olema arvel 200 meest.
"Väeosade staabiülemad ei kinnitanud piisavat tähelepanu koosseisuraamatupidamisse. Langenuid, haavata saaneid ja teadmata kaduneid ei märgitud päevikutesse."
"150.D, 469.JvR staabi poolt antud informatsiooni järgi eesliinil oli 500 meest. Revisjonis eesliinilt aga leiti ainult 145 meest. Pataljonide ja rügementi juhtkonnad ei teadnud kus teised olid."
"7.A, 24.D, 274.JvR võttis täiendused vastu lugedes ainult üldarvu. Mehi tuli rügementti gruppidena ilma mingeid loeteluteta, ja nad saadeti pataljonidesse ning kompaniidesse ilma mingit juhenditeta."
"Pataljonid ja kompaniid ei pidanud mingit raamatupidamist meestest. Allüksuste poolt antud informatsiooni meeste kogusest ei langenud kokku rügemendi staabi andmetega."
Sõnad üleliigsed.
Mina aga väidan, et mitte kellegil pole täpseid andmeid vene kaotustest, ega saagi kunagi olema.
Ma esitan põhjenduseks mõned Venemaa NKVD/KGB/FSB arhiivist leitud ametliku dokumendi informatsioonikillud. Kui keegi tahab täpsemat info selle dokumendi kohta, nii mul on ka see täitsa olemas.
Näiteks 49.D, 15.JvR, 3. pataljoni ülemalt küsiti kui palju tema kompaniides on mehi järele jäänud. Esiteks ta keeldus andmeid andmast aga kui määrati andma nii andis andmed: 7.K 8 meest, 8.K 12 meest ja 9.K 15 meest. Tollal vene jalaväekompaniides oleks pidanud olema arvel 200 meest.
"Väeosade staabiülemad ei kinnitanud piisavat tähelepanu koosseisuraamatupidamisse. Langenuid, haavata saaneid ja teadmata kaduneid ei märgitud päevikutesse."
"150.D, 469.JvR staabi poolt antud informatsiooni järgi eesliinil oli 500 meest. Revisjonis eesliinilt aga leiti ainult 145 meest. Pataljonide ja rügementi juhtkonnad ei teadnud kus teised olid."
"7.A, 24.D, 274.JvR võttis täiendused vastu lugedes ainult üldarvu. Mehi tuli rügementti gruppidena ilma mingeid loeteluteta, ja nad saadeti pataljonidesse ning kompaniidesse ilma mingit juhenditeta."
"Pataljonid ja kompaniid ei pidanud mingit raamatupidamist meestest. Allüksuste poolt antud informatsiooni meeste kogusest ei langenud kokku rügemendi staabi andmetega."
Sõnad üleliigsed.
- Juhani Putkinen
- Liige
- Postitusi: 2336
- Liitunud: 02 Nov, 2007 16:21
- Kontakt:
Eelmisest postitusest on näha, et Venemaal poldud eriti huvitatud inimkaotustest ka Talvesõjas.
Tehnikakaotustest ja kaotuste põhjustest ilmselt keegi on olnud huvitatud, sest NKVD/KGB/FSB arhiivist on leidud dokument kus Looderinde NKVD ülem püüab pärast sõda (5.4.1940) seletada näiteks tohutuit kaotusi tankides.
Ei oska öelda kas number on laest võetud, või on sellel tõsi tagan. Igatahes dokumendis nenditakse: "Looderinne kaotas sõja jooksul 954 tanki, mis tähendab üle pooled lahingudesse osalenud tankidest."
Põhjuseid on leitud päris palju, alates nõrgast soomusest (nõuti Klim Voroshilovi ja T-34 taolisi tanke), lõpetades nõrgale koostööle jalaväe ja suurtükiväega.
Ka lennukite kaotuste põhjustest nad püüdsid selgusele saada. Tuues näiteks kuidas 6.1.1940 Vene lennuvägi teostas pommituslennu 8 SB-pommituslennukiga ja soomlased tulistasid nendest 7 alla ja ainult üks sai tagasi lennuväljale. Selle ühe meeskonda ülekuulates said selgeks, et oli valitud vale marsruut millega lennati.
Tehnikakaotustest ja kaotuste põhjustest ilmselt keegi on olnud huvitatud, sest NKVD/KGB/FSB arhiivist on leidud dokument kus Looderinde NKVD ülem püüab pärast sõda (5.4.1940) seletada näiteks tohutuit kaotusi tankides.
Ei oska öelda kas number on laest võetud, või on sellel tõsi tagan. Igatahes dokumendis nenditakse: "Looderinne kaotas sõja jooksul 954 tanki, mis tähendab üle pooled lahingudesse osalenud tankidest."
Põhjuseid on leitud päris palju, alates nõrgast soomusest (nõuti Klim Voroshilovi ja T-34 taolisi tanke), lõpetades nõrgale koostööle jalaväe ja suurtükiväega.
Ka lennukite kaotuste põhjustest nad püüdsid selgusele saada. Tuues näiteks kuidas 6.1.1940 Vene lennuvägi teostas pommituslennu 8 SB-pommituslennukiga ja soomlased tulistasid nendest 7 alla ja ainult üks sai tagasi lennuväljale. Selle ühe meeskonda ülekuulates said selgeks, et oli valitud vale marsruut millega lennati.
Tuleks siiski öelda, et Talvesõjas oli agressoriks Nõukogude Liit, mitte Venemaa, kuigi Venemaa oli NL-i tuumik - praeguse Venemaa etteotsa grusiin ei pääseks. Samas on praegune Venemaa NL-i õigusjärglane.
NL-i juhtkond oli 1937. aastal alustanud massirepressioone oma rahva vastu eesmärgiga aretada uus sõnakuulelik inimene nälja ja hirmu abil, mille käigus hukkus vähemalt kümme korda rohkem inimesi kui Talvesõjas ning samasugune oli suhtumine Soome vastu saadetud vägedesse. Seega on väga tõenäoline, et huvitas vaid kiire võit, mitte kaotuste suurus.
Soome ja NL inimeste õnneks ei saanud Stalin maailma poliitilise olukorra tõttu 1939 aastal pidada Soome vastu kauem sõda.
NL-i juhtkond oli 1937. aastal alustanud massirepressioone oma rahva vastu eesmärgiga aretada uus sõnakuulelik inimene nälja ja hirmu abil, mille käigus hukkus vähemalt kümme korda rohkem inimesi kui Talvesõjas ning samasugune oli suhtumine Soome vastu saadetud vägedesse. Seega on väga tõenäoline, et huvitas vaid kiire võit, mitte kaotuste suurus.
Soome ja NL inimeste õnneks ei saanud Stalin maailma poliitilise olukorra tõttu 1939 aastal pidada Soome vastu kauem sõda.
- Juhani Putkinen
- Liige
- Postitusi: 2336
- Liitunud: 02 Nov, 2007 16:21
- Kontakt:
Venemaa on olnud umbes 500 aastat imperialistlik paariariik ja on seda edasi.
Pole vahet millist nimetust see röövmõrtsukas on ennast kasutanud mingil hetkel.
http://personal.inet.fi/koti/juhani.put ... Venaja.htm
Pole vahet millist nimetust see röövmõrtsukas on ennast kasutanud mingil hetkel.
http://personal.inet.fi/koti/juhani.put ... Venaja.htm
- Würger 190G
- Liige
- Postitusi: 2063
- Liitunud: 27 Sept, 2005 12:57
- Asukoht: Harjumaa
- Kontakt:
Pühapäeval oli Vene telekanalil rtr planeta saade sõjast NSVL põhjapiirkonnas Soomlaste vastu. Mainiti 2 partisanide gruppi, kes saadeti Soome põhjaossa, kus nad hävitasid elektri-ja sideliine, lasid õhku raudtee rööpaid ning hävitasid vaenlase elavjõudu.
Mida ütleb Soome pool NL-partisanide eduka tegevuse kohta? Või siis midagi erilist ei toimunudki?
Mida ütleb Soome pool NL-partisanide eduka tegevuse kohta? Või siis midagi erilist ei toimunudki?
- Juhani Putkinen
- Liige
- Postitusi: 2336
- Liitunud: 02 Nov, 2007 16:21
- Kontakt:
Kui oleks kuupäevad ja umbkaudselt ka kohad teada, nii seda saaks kontrollida.Würger 190G kirjutas:Pühapäeval oli Vene telekanalil rtr planeta saade sõjast NSVL põhjapiirkonnas Soomlaste vastu. Mainiti 2 partisanide gruppi, kes saadeti Soome põhjaossa, kus nad hävitasid elektri-ja sideliine, lasid õhku raudtee rööpaid ning hävitasid vaenlase elavjõudu.
Mida ütleb Soome pool NL-partisanide eduka tegevuse kohta? Või siis midagi erilist ei toimunudki?
Mulle ei tule midagi sellist meelde. Arvan, et on valetatud algusest lõpuni.
Talvesõjas Venemaa saatis Soomlaste poolt ümberpiiratud vene diviisidele appi suusapataljone ja ühe korra lausa suusabrigaadi (Dolin). Need aga löödi kõik mättasse ilma et oleksid saanud midagi märkimisväärset tehtud.
Soomlased olid lihtsalt ülekaalukad suuskadel oma territooriumil - mis sellest et venelased olid ülekaalus meeste hulga ja varustusega.
Vene piirivalvel oli küll mõned suhteliselt head suusagrupid kes ei andnud kohe ennast maha tappa, vaid võitlesid ägedalt - aga ka need ei saavutanud mingeid tulemusi. No, tsiviliste tapsid ja minu teada mingi õhuvaatlustorni relvadeta lottasid said tapetud.
- Würger 190G
- Liige
- Postitusi: 2063
- Liitunud: 27 Sept, 2005 12:57
- Asukoht: Harjumaa
- Kontakt:
Selline tabel, kus NL-i partisananide saavutusi, Eesti sees.
http://slovari.yandex.ru/dict/bse/artic ... /63300.htm
ja veel:
http://stf.karelia.ru/teleconf/1999/doklad-52.htm
http://www.tankfront.ru/axis/finland/tv_finland/05.html
http://www.erlib.com/%D0%90%D0%BB%D0%B5 ... %D0%B8/47/
http://slovari.yandex.ru/dict/bse/artic ... /63300.htm
ja veel:
http://stf.karelia.ru/teleconf/1999/doklad-52.htm
http://www.tankfront.ru/axis/finland/tv_finland/05.html
http://www.erlib.com/%D0%90%D0%BB%D0%B5 ... %D0%B8/47/
Pea nüüd hoogu, vastavat tegevust oli alustatud juba 1918 aastal ja üldsegi mitte väiksemas mastaabis. 37 aastal hakati lihtsalt aatekaaslesi ette võtma ning need lasid hilisemas kirjanduses haleda niuksu lahti. Omaette kujukas fakt, sest eelnevatest polnud enam kirjutajaid kahel põhjusel- kas ei osatud (mass talupoegi, enamikus kirjaoskamatud) või ei jäänud lihtsalt kedagi järgi (mis laseb oletada, et aatekaaslsed said süsteemis siiski soojemad "pridurka" kohad). Selle 37 aasta kohta on näiteks veel üks huvitav oletus, Vseviov näiteks pakkus välja, et TTPA juhtkonnale sai juhuse läbi teatavaks Stalini revolutsioonieelne tegevus salapolitsei agendina ning planeeriti talle kamm turja lüüa. Stalin aga ennetas vandenõulasi.Tubiniit kirjutas:NL-i juhtkond oli 1937. aastal alustanud massirepressioone oma rahva...
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Lõige Boris Saarmaa mäletsustest 1993
Vetäytymistaistelut olivat erittäin raskaita. Erityisesti on jäänyt mieleen taistelut Kämärällä, jolloin Leningradin aliupseerikoulun oppilaista muodostettu komppania hyökkäsi meidän puolustuslinjojamme vastaan. Ensimmäisellä kerralla heidät lyötin takaisin ja pelkäsimme heidän yrittävän uudestaan yöllä. Mutta sitä he eivät tehneet, vaan vasta seuraavana aamuna alkoi uusi hyökkäys.
Yhtäkkiä huomasimme tämän venäläisen valiokomppanian hyökkäävän.
Jostain merkillisestä syystä he eivät pysyneet metsässä, vaan menivät suolle. Yhtäkkiä venäläisten tykistön oma keskitys, jonka piti ampua meitä, osuikin tälle suolle. Ja niin tämä valiokomppania kaatui, voi sanoa viimeiseen mieheen.
Löysimme taistelun jälkeen puolustuslinjamme edestä suolta noin 80 kaatunutta. Ilmoitin majuri Långhjelmille, että tarvitsisimme hevosia ja rekiä, joilla voisimme saada aseet pois. Saimmekin aseita niin paljon, että kaikki reet olivat täynnä, konekivääreitä, pikakivääreitä, kivääreitä ja pistooleja.
Vetäytymistaistelut olivat erittäin raskaita. Erityisesti on jäänyt mieleen taistelut Kämärällä, jolloin Leningradin aliupseerikoulun oppilaista muodostettu komppania hyökkäsi meidän puolustuslinjojamme vastaan. Ensimmäisellä kerralla heidät lyötin takaisin ja pelkäsimme heidän yrittävän uudestaan yöllä. Mutta sitä he eivät tehneet, vaan vasta seuraavana aamuna alkoi uusi hyökkäys.
Yhtäkkiä huomasimme tämän venäläisen valiokomppanian hyökkäävän.
Jostain merkillisestä syystä he eivät pysyneet metsässä, vaan menivät suolle. Yhtäkkiä venäläisten tykistön oma keskitys, jonka piti ampua meitä, osuikin tälle suolle. Ja niin tämä valiokomppania kaatui, voi sanoa viimeiseen mieheen.
Löysimme taistelun jälkeen puolustuslinjamme edestä suolta noin 80 kaatunutta. Ilmoitin majuri Långhjelmille, että tarvitsisimme hevosia ja rekiä, joilla voisimme saada aseet pois. Saimmekin aseita niin paljon, että kaikki reet olivat täynnä, konekivääreitä, pikakivääreitä, kivääreitä ja pistooleja.
See Würgeri link ,kus oli ka partisanide tegevusest Eestis oli väga huvitav. Kui ma tabelist õieti aru sain siis väideti, et partisanid said siin jagu 9 tankist, 11 rongist ning tapsid või haavasid üle 3000 mehe. Muhahaaaa. No kuidagi ei taha uskuda. Jääb mulje, et tankid siis nagu vurasid ükshaaval vaikselt metsateel, kus vaprad partisanid neid süütepudelitega põlema pistsid. Rongide kohapealt isegi usuks, et neid rööbastelt välja lasti, kui number oleks tunduvalt väiksem aga no krt üle 3000 mehe surnud ja haavatud tänu partisanide tegevusele. Vot see on küll ilus helesinine venelaste unistus. Ei meenu hetkel, aga kas keegi on millalgi foorumisse kuhugi ülesse pannud ka õigeid statistilisi andmeid partisanide tegevuse kohta Eestis?
Unforeseen consequences
Teema on nagu hall laik: allikad on valel pool piiri...kas keegi on millalgi foorumisse kuhugi ülesse pannud ka õigeid statistilisi andmeid partisanide tegevuse kohta Eestis?
3000 - vahest 300, seda võiks ehk uskuda. Nad loopisid neid "partisaane" siia sedavõrd palju, et kogu sõja peale kokku võiks ehk 300 tulla... Loomulikult on see ainult suurusjärk ja pelgalt oletuslik. 3000 - no ei usu
terv
o
- Juhani Putkinen
- Liige
- Postitusi: 2336
- Liitunud: 02 Nov, 2007 16:21
- Kontakt:
Jälle läheb natukese teemast välja, aga minu teada Eestis polnud peaaegu üldse sakslaste vastast partisanitegevust, aga oli päris mastaabne venelaste vastane partisanitegevus nii aastal 1941 kui ka aastast 1944 edasi.
Leedukad ja ukrainlased pidasid veelgi ägedamaid partisanilahinguid vene okupantide vastu.
Soomes ei olnud Talvesõja ajal peaaegu üldse venepoolset partisanitegevust, Jätkusöja ajal mingil määral oli, aga üldiset tsivilistide vastu - mitte sõjaväelaste vastu.
Leedukad ja ukrainlased pidasid veelgi ägedamaid partisanilahinguid vene okupantide vastu.
Soomes ei olnud Talvesõja ajal peaaegu üldse venepoolset partisanitegevust, Jätkusöja ajal mingil määral oli, aga üldiset tsivilistide vastu - mitte sõjaväelaste vastu.
Partisane loobiti siia alla küll, aga valdavalt lõppes nende partisanitegevus allaviskamisega ka ära. Edasine kulges siis kas kodutalu lakas või mujal analoogses kohas, vaenutegevuse peale need seltsimehed küll ei mõelnud. Vähemast pajatas mu oma taat sedapidi, kel mõni tuttav Venemaalt sedapidi koju tagasi jõudis.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Nõukogude partisanidest on juttu selles teemas:
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... &postorder
Peipsi lähedal oli neid vahepeal päris hulgakesi.
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... &postorder
Peipsi lähedal oli neid vahepeal päris hulgakesi.
[url=http://www.hot.ee/emulaator][img]http://www.hot.ee/emulaator/toetan3.gif[/img][/url]
Summeri pirisemisel on metsavennal aega hüpata laskepessa ja oodata mis sünnib - kas tegemist on inimese, looma või linnuga, või hoopis UFO-ga kirsavoi saabastes, automaat kaelas. Viimasel juhul kohe tuli peale.
Summeri pirisemisel on metsavennal aega hüpata laskepessa ja oodata mis sünnib - kas tegemist on inimese, looma või linnuga, või hoopis UFO-ga kirsavoi saabastes, automaat kaelas. Viimasel juhul kohe tuli peale.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 0 külalist