Arvutuste järgi peaks meie lihtreserv olema 36 000 inimest. Kui aastas lõpetab ajateenistuse u 2500, siis tähendab, et rakendada tuleb u 15 aastakäigu reservistid eluaastates siis u 21 - 36 eluaastat. Minuteada on räägitud meil aga viimase 10 aasta aastakäigu võimalikust mobiliseerimisest. Selleks tuleks igal aastal arvata ajateenistusest reservi vähemalt 3500 inimest. Kui põlvkonna pärast on tarvis lisaks toidet ka KL-ile, siis isegi üle 4000. Pole aga ametlikult kuulda olnud, et tehtaks ettevalmistusi teenistusse kutsutavate ajateenijate arvukuse tõstmiseks ja uute RA allüksuste-üksuste formeerimiseks. Toonitan järjekordselt, et EKV peaks välja õpetama 2 pataljoni aastas. Üks suveks ja teine talveks. Sama kehtib ka toetusüksuste kohta. Linnakud on meil olemas - vaja vaid mõned normaalsed (mitte sellised imemajad, nagu näit Tapal) kasarmud ehitada ja punt uusi inimesi tööle võtta. Praegu olekski töölevõtuks hea aeg ja hea aeg ka odavalt ehitada.
Minu arvates on sõjaliselt vale segada tavalisi lambireserviste Kaitseliidu üksustega ja 20 000 ei saa KL liikmeskonnaks lähema 10 a jooksul! Keskmine kaitseliitlane on ikkagi märksa pädevam ja motiveeritum, kui keskmine reservist hallist massist. Kaitseliitlasi ei tohi halli massi sisse ära sulada lasta! Neist tuleb formeerida täiesti omaette territoriaalüksused või -allüksused. On need siis 1 kompanii maleva kohta või mõnel pool veits enam, aga kindlasti on need väikesed, aga võimekad allüksused maakaitsel väga arvestatavad - sealhulgas kindlasti vaenlasepoolsest vaatenurgast. Samuti saab vajadusel rakendada sissitaktikaga.
Idee nr 2 oleks veel - KL sellisel kujul üldse likvideerida. Maleva staabid muuta KRK nn maakaitsepataljonide staapideks, tagalad anda üle KRK log keskustele ja allüksusi kustuda (koos ülejäänud reservväelastega) mõnikord RÕK-idele. Milleks pidevalt raha raisata ja RÕK-e tehakse ju nagunii? Lihtsam hoida ja kasutada väheseid ressursse koos...
-----------
Mina ei tea, palju meil relvastust ja varustust kokku on, kuid iga KRK kohta peaks üks brigaad olema - kui me muidugi soovime rääkida mingist riigikaitsest, mitte niisama trummilöömisega väheteadlikule tavakodanikule pokasuhat teha. Kas nimetame seda birgaadiekvivalentset kogumit KRK-ks või brigaadiks, on küsimus, kuid koosseis peaks efektiivsuse ja lihtsuse mõttes olema universaalne.
Sõja korral on ka M14 relva eest, kuigi pisut aegunud. Galjasid jagub vist vaid 1. birgaadile. Uusi automaate tuleks nagunii muretseda lähiajal ja panuse peaks tegema mingile lihtsale (reservistile hea kätte anda) ja odavale (saab hankida massiliselt, mitte näpuotsaga, nagu nät USP-sid olla soetatud) riistale. Kalassi süsteemist minuarust midagi lihtsamat, töökindlamat ja lollikindlamat pole veel leiutatud ja seda tehakse ka NATO moonale.
Et reservväe reservis adminnimine, mobiliseerimine ja rakendamine õnnestuks, on lisaks mopilaanidele vaja ühtlustada RA/SA struktuur. Kui mõni brigaad-moodustis peaks olema teistest erinev, siis see peaks tulenema ka tema motomehhaniseerituse astmest. Näit takt veok vs soomustransportöör lahingüksustes. Kõik sama ülesandega üksused peaksid olema maksimaalselt sarnase struktuuri ja taktikaga.
Aluseks tuleks võtta 1. jv-brig struktuur ja kogu ülejäänud Maaväe üksused-allüksused praktiliselt 1:1 selle järgi kohandada. KL oleks erand, kui jääks omaette. Kui veel just jaol/meeskonnal on teine relvasüsteem, siis võivad ka liikmete nimed/arv erinevad olla.
Brig struktuur on ainus, mis on enam-vähem läbi katsetatud suurtel ja põhjalikel õppustel (kuigi tundub, justkui struktuuride ringilahmimine käiks mitte kogemuste, vaid käsuõiguse põhjal - aga äkki eksin). Milleks aretada mingeid reserv-maakaitsepataljonide asju, kui neid praktiliselt ei ole võimalik korralikult katsetadagi. RÕK, kus ollakse loetud päevad metsas ja lisaks ..........., pole mingi eriline efektiivsuse näitaja. Väike ja väeti armee meil küll, aga iga osa tegutseb erinevalt, isegi suures armees ei tehta eri osades asju nii erineval moel, kui meil.
Kaitseväes pole isegi ühtseid ametijuhendeid samasugustele põhiametikohtadele (RV, RÜ, KV, KÜ.....). Määrustikust kaotati x toimekate juristide poolt ülemate kohustused üldse (ajateenijale-ülemale pole ka ametlikult midagi õpetada ega temalt midagi nõuda) ja nii on igaüks ise juhendi teinud. Juhendi kohustuslik tulemuspõhine formaat on muidugi eriline naljakoht.
