www.militaar.net

Üllatavalt vähe leidsin netist infot selle kahetorulise kolli kohta.

Suutsime ühe seesuguse hankida selle-aasta nõuka tehnika näitusele ja nüüd oleks sinna vaja kirjutada külastajatele midagi populaarteaduslikku.


Tehti viiekümnendatel T 55 lühendatud šassii peale peale.
Nõrgema soomusega, kui tank, sest soomus pidi kaitsma vaid pommikildude eest.
Väidetavalt oli mõeldud kaitsmaks suuri tankikoondisi NATO lennukite eest, mis lendasid madalal ja allahelikiiruse.
Pealt lahtine, et oleks parem vaade, sest radarit ei omanud. Ei omanud ka öönägemisseadet.
Kas keegi oskab täiendada?

NB: Sõjamuuseum on ülimalt huvitatud inimestest, kes armeekarjääri ajal seesuguse riistapuuga kokku on puutunud.

Tervist.

Aga võib-olla ei otsinud kirillitsas? Sellelt lehelt leiab ehk veidi üht-teist juurde: http://pvo.guns.ru/zsu-57-2/index.htm

Samas oli ajakirja M-Hobbi 2009/9 numbris päris hea artikkel tolle ZSU kohta koos korraliku graafikaga, selle ajakirja saab endale sikutada siit: http://www.armourbook.com/2009/11/12/m- ... -2009.html , eelnevalt tuleb sisse logida või siis registreeruda. Kui sellega on probleeme, anna teada - saadan vajaliku artikli meilile.

Urmas.

Tänud!

Olen loll ja ei oska kirillitsas otsida!

Veel niisugune (ruma)l küsimus.......mul õnnestus istuda selle riistapuu juhikohal. Olen küll üsna lühikest kasvu, aga kukal oli peaaegu vastu lage.
Pilte vaadates on näha, kus mehed oma nupud ülemisest luugist välja pistavad.
Kas nad panevad endale telliskive tagumiku alla või nad ongi nii pikad? Ja kui nad pikad on siis kuidas nad lahinguasendis istuvad...nagu käänispeaga väitsed nad ju olla ei saa, eks!
Või lastakse kuidagi seljatugi alla ja isutakse sellel?
Või......äh...mida ikka oletada. Kuulan parem asjatundjaid!


Ja siis veel....mida tähendab " rutšnaja oboimennaja zarjažanije"
Käsitsi millegi laadimine...misasi on "oboi"?
Sisemine hääl ütleb, et see on tapeet.
Aga "õhutõrjeseadme tapeedi käsitsi laadimine" kõlab isegi minusuguse mittesõjardi jaoks tiba kahtlaselt!

http://en.wikipedia.org/wiki/ZSU-57-2


http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%97%D0%A1%D0%A3-57-2

http://pvo.guns.ru/zsu-57-2/index.htm

http://historywar.org/self-propelled/sa ... -57-2.html


http://dic.academic.ru/dic.nsf/ruwiki/238369

"Oboima" on vene keeli padrunisalv,padrunipide.Just seda sõna on mõeldud,mitte "oboi".

Tähendab seda, et neli lasku on (väga jämedas karikatuuris) nagu vintpüssi padrunid raamis, mis kinnitatakse suurtüki külge. Et igat lasku eraldi laadima ei peaks ning selle arvelt oleks võimalik laskekiirust tõsta. Kujuta ette sellise laskekiiruse juures käsitsi laadimist...
http://www.youtube.com/watch?v=RURZrtES ... re=related
Hästi on näha neljakaupa seeriad. Üks pide ongi neli mürsku.

Tarmo Männard kirjutas:
Ja siis veel....mida tähendab " rutšnaja oboimennaja zarjažanije"
Käsitsi millegi laadimine...misasi on "oboi"?
Sisemine hääl ütleb, et see on tapeet.
Aga "õhutõrjeseadme tapeedi käsitsi laadimine" kõlab isegi minusuguse mittesõjardi jaoks tiba kahtlaselt!

Salvekaupa käsitsilaadimine.
Обойма - padruni-/mürsusalv.

Veeretasin valmis seesuguse populaarteadusliku jutu. Visake igaks juhuks silm peale, et see ei sisaldaks mingeid jubedaid lapsusi, mille pärast hiljem kellelegi silma vaadata ei julge.
Seesugune tekst peaks tulema tahvlikesega sõjamassina juurde.
Või olen midagi jubetähtsat unustanud?
_____________________________________________
ZSU-57-2

Ehitusaasta: 1960
Mootori valem: V12 (diisel)
Töömaht: 38 800 cm3
Võimsus: 520 hj
Täismass: 28 100 kg
Max kiirus: 50 km/h
Meeskond: 6
Lahingkomplekt: 300 mürsku
Praktiline laskekiirus ca 70 lasku /min

ZSU-57-2 Зенитная Самоходная Установка ehk iseliikuv õhutõrje seade on viiekümnendatel välja töötatud iseliikuv masin, mis oli mõeldud kaistma tankikoondiseid vastaste madalal lendavate alahelikiirusega lennukite eest.
Paikneb tanki T-54 šassiil ja on relvastatud kahe 57 mm automaatkahuriga.
Seadet toodeti viiekümnendate keskpaigast aastani 1960.
See relv oli vananenud juba sünnihetkel.
Tema laskekiirus oli väike ja sõidu ajal polnud võimalik tulistada.
Sihik oli küll automaatne, aga sinna tuli sisestada andmed: sihtmärgi kiirus, kurss ja kõrgus- kaugus.
Seda tehti nii: Kiirust vaadati tabelitest lennukitüübi järgi. Muud andmed sisestati visuaalse vaatluse põhjal. Kauguse mõõtmiseks võidi kasutada ka mehaanilist kaugusmõõdikut. Nende andmete põhjal tegigi algne kompuuter oma otsuse.
Oli selge, et seesugune sihtmärgi tabamise moodus oli ülimalt ebaefektiivne. Umbmääraseid muutujaid oli liiga palju.
Lisaks oli ka kahurite keeramise nurkkiirus vajalikust 4-5 korda väiksem.

ZSU-d kasutati tunduvalt suurema kasuteguriga maapealsete sihtmärkide vastu. Serbia armee kasutas seda masinat veel lausa 90-ndate keskel. Pärast seda, kui oldi käepärastest vahenditest keevitanud tornile algelise katuse.


Käesoleva Sõjamuuseumile kuuluva isendi puhul on tegemist ainsa Eestis oleva ZSU-57-2-ga ja saadi 2008aasta suvel kingiks soomlastelt.

Tarmo Männard kirjutas:Veel niisugune (ruma)l küsimus.......mul õnnestus istuda selle riistapuu juhikohal. Olen küll üsna lühikest kasvu, aga kukal oli peaaegu vastu lage.
Pilte vaadates on näha, kus mehed oma nupud ülemisest luugist välja pistavad.
Kas nad panevad endale telliskive tagumiku alla või nad ongi nii pikad? Ja kui nad pikad on siis kuidas nad lahinguasendis istuvad...nagu käänispeaga väitsed nad ju olla ei saa, eks!
Või lastakse kuidagi seljatugi alla ja isutakse sellel?

Tegelikult on asi päris lihtne.
Juhi istmel on kaks asendit: lahingasend ja rännaku(marsi)asend. Esimeses on iste vastu masina põhja, juhil põlved lõua kõrgusel ja vaatab välja läbi vastavate seadmete (tahaks öelda, läbi tripleksite ). Teises asendis on iste kõrgemal ja enamikul juhtidel on pea avatud luugist väljas, hea ümbrust nautida , mõõteriistad jäävad soomuse varju ja käed-jalad tegutsevad kobamisi.
Võimalik, et sai liiga ilus pilt maalitud.

Ehhhhh...et lihtsalt toolil kaks asendit...kurat....kõik lihtne on ka geniaalne ja vastupidi!
Huvitav, kummas asendis minu tool oli?

Uuematel masinatel, samuti BMP-l on istme kõrgus lihtsalt reguleeritav, vastavalt juhi kasvule. T-54 vist nii ürgne aparaat, et sellel siis kaks asendit.

kangelaspioneer kirjutas:Uuematel masinatel, samuti BMP-l on istme kõrgus lihtsalt reguleeritav, vastavalt juhi kasvule. T-54 vist nii ürgne aparaat, et sellel siis kaks asendit.

Ürgne on ta küll. Aga kui tuli käsk LAHINGUSSE, siis ei olnud aega vänta keerata ja pehmelt maanduda, vaid oli vaja kähku varju saada, kolks ja taguots põrandal.
Tänapäevased kaitseväelased maksasid peale, et sellist istet p...ga proovida saaks

Tarmo Männard kirjutas:Veeretasin valmis seesuguse populaarteadusliku jutu. Visake igaks juhuks silm peale, et see ei sisaldaks mingeid jubedaid lapsusi, mille pärast hiljem kellelegi silma vaadata ei julge.
Seesugune tekst peaks tulema tahvlikesega sõjamassina juurde.
Või olen midagi jubetähtsat unustanud?
_____________________________________________
ZSU-57-2

Ehitusaasta: 1960
Mootori valem: V12 (diisel)
Töömaht: 38 800 cm3
Võimsus: 520 hj
Täismass: 28 100 kg
Max kiirus: 50 km/h
Meeskond: 6
Lahingkomplekt: 300 mürsku
Praktiline laskekiirus ca 70 lasku /min

ZSU-57-2 Зенитная Самоходная Установка ehk iseliikuv õhutõrje seade on viiekümnendatel välja töötatud iseliikuv masin, mis oli mõeldud kaistma tankikoondiseid vastaste madalal lendavate alahelikiirusega lennukite eest.
Paikneb tanki T-54 šassiil ja on relvastatud kahe 57 mm automaatkahuriga.
Seadet toodeti viiekümnendate keskpaigast aastani 1960.
See relv oli vananenud juba sünnihetkel.
Tema laskekiirus oli väike ja sõidu ajal polnud võimalik tulistada.
Sihik oli küll automaatne, aga sinna tuli sisestada andmed: sihtmärgi kiirus, kurss ja kõrgus- kaugus.
Seda tehti nii: Kiirust vaadati tabelitest lennukitüübi järgi. Muud andmed sisestati visuaalse vaatluse põhjal. Kauguse mõõtmiseks võidi kasutada ka mehaanilist kaugusmõõdikut. Nende andmete põhjal tegigi algne kompuuter oma otsuse.
Oli selge, et seesugune sihtmärgi tabamise moodus oli ülimalt ebaefektiivne. Umbmääraseid muutujaid oli liiga palju.
Lisaks oli ka kahurite keeramise nurkkiirus vajalikust 4-5 korda väiksem.

ZSU-d kasutati tunduvalt suurema kasuteguriga maapealsete sihtmärkide vastu. Serbia armee kasutas seda masinat veel lausa 90-ndate keskel. Pärast seda, kui oldi käepärastest vahenditest keevitanud tornile algelise katuse.


Käesoleva Sõjamuuseumile kuuluva isendi puhul on tegemist ainsa Eestis oleva ZSU-57-2-ga ja saadi 2008aasta suvel kingiks soomlastelt.

Natuke modisin teksti.


ZSU-57-2 Зенитная Самоходная Установка ehk iseliikuv õhutõrjeseade töötati välja viiekümnendatel aastatel ja see oli ette nähtud tankikoondiste kaitsmiseks vastaste madalalt lendavate allahelikiirusega lennukite eest.
See ehitati tanki T-54 šassiile ja on relvastatud kahe 57 mm automaatkahuriga.
Seadet toodeti viiekümnendate keskpaigast kuni aastani 1960.
See relv oli vananenud juba sünnihetkel. Tema laskekiirus oli väike ja sõidu ajal polnud võimalik tulistada.
Sihik oli küll automaatne, aga sinna tuli sisestada andmed: sihtmärgi kiirus, kurss ja kõrgus-kaugus. Seda tehti nii: kiirust vaadati tabelitest lennukitüübi järgi, muud andmed sisestati visuaalse vaatluse põhjal. Kauguse mõõtmiseks võidi kasutada ka mehaanilist kaugusmõõdikut. Nende andmete põhjal tegigi algne kompuuter oma otsuse. Oli selge, et seesugune sihtmärgi tabamise moodus oli ülimalt ebaefektiivne, kuna umbmääraseid muutujaid oli liiga palju. Lisaks oli ka kahurite horisontaalse keeramise nurkkiirus vajalikust 4-5 korda väiksem.

ZSU-d kasutati tunduvalt suurema kasuteguriga maapealsete sihtmärkide vastu. Serbia armee kasutas seda masinat veel lausa 90-ndate keskel, pärast seda, kui käepärastest vahenditest keevitati tornile algeline katus.

Käesoleva Sõjamuuseumile kuuluva isendi puhul on tegemist ainsa Eestis oleva ZSU-57-2-ga ja see saadi 2008. aasta suvel kingiks soomlastelt.

'Allahelikiiruse' asemel peaks olema 'alahelikiirus'; vrd 'alarõhk', 'alalaetus' vms.