www.militaar.net

Ma imestan, et keegi pole tahtnud seda kommenteerida? Paberversioonis oli veidi rohkem aga põhijutt on ka siin http://www.postimees.ee/?id=267198. Ausalt öeldes pole nii selget kirjeldust ammu lugenud. Vähemalt tundub ajakirjanik üsna "valgustatu" olema.
Ootaks nüüd näiteks kpt trummi õhulööki või kaur3 raketirünnakut.

Mida siin ikka kommenteerida, hea on muidugi see, et keegi ütleb mingisuguse visooni välja, kuid see jääb ainult roosa hobuse unenäoks. Selle 60-80% asemel saab heal juhul 20-40% kokku, lihtsalt ühiskonna suhtumine on selline. Kummardan meie kamraadide hillarti, hummeli ja teiste ees(keda korraga ei meenu mainida), et neil on tahtmist peaga vastu seina taguda .

jackpuuk kirjutas:Mida siin ikka kommenteerida, hea on muidugi see, et keegi ütleb mingisuguse visooni välja, kuid see jääb ainult roosa hobuse unenäoks. Selle 60-80% asemel saab heal juhul 20-40% kokku, lihtsalt ühiskonna suhtumine on selline.

Sa ei otsusta ometi ühiskonna (ja selle suhtumise) üle netikommentaaride järgi......??

Ma kuulsin ka seda uudist kusagilt ajakirjandusest. Ei midagi uskumatut küll.
Olulised pole mitte inimeste ja tehnika numbrid, vaid nendest moodustatavate üksuste ja väekoondiste tegelik lahinguvõime. Et viimast saavutada, peab olema armees (eriti peamiselt reservväe mobiliseerimisele tuginevas) väga selge toimiv süsteem ja korraldus. Sinnamaani jõudmiseks on veel aga minu nägemusel hulk aega ja vaeva kulumas.

Käske võib ju anda ja pakkide kaupa pabereid toota, kuid reaalelus ei pruugi see värk üldse nii uhke olla. Ei KL ega KV puhul. Selleks, et formeerida 1 korralik jätkusuutlik pataljon reservistidest, läheb tarvis vähemalt 20 kaadriohvitseri ja -allohvitseri. Reservisti maksimaalne tase on rühmaülem või staabisektsiooni noorem ohvitser, kuna näiteks juba kompaniiülemad-abid-veeblid ja staabisektsioonide ülemad saavad üksuse eduka tegevuse tagamiseks olla vaid kaadrid. Juhtimisprotsess läheb lihtsalt nii keerukaks ja kogemusi nõudvaks. Iga RA rühmaülem peab suutma olla SA kompaniiülem ja vastavalt iga RA kompaniiülem pataljoniülem. Aga meil pole neid kaadriülemaid kusagilt võtta, sest RA kaitsevägi koosneb pigem staapidest-asutustest, mitte tegevkompaniidest.
Muidugi võib pataljoni formeerida ka 5-10 kaadrikaitseväelase baasil, kuid seda nimetaks tapatalguteks ja hävinguks esimeses lahingus (kui üldse niikaugele jõuab). Rahuajal oleks "linnuke-kirja" või "tehtud" meetodil praktiseerimiseks ehk tore küll, kuid siiski mitte just ka enam alati... Näiteks viimase KT kehvavõitu vastava kogemuse ainetel...

Peaks olema nii, et kõigile KV reservüksustele oleks esmalt kinnitatud ühtne kaadri ja reservistide rakendamise kontseptsioon, millest juhindutaks kõigi koosseisude kinnitamisel ja personali SA/RA ametitesse määramisel. See tähendab ühtlasi, et SA üksuste arv peab olema teatavas korrelatsioonis RA allüksuste arvuga.

Mida veel peaksin oluliseks. RA ajateenijate väliõppustel ei tohi rakendada üksuste otsesesse juhtimisse veel SA ameteisse planeeritud kaadriülemaid - peavad saama kogemust esmalt oma tasemel. Näit RA rühmaülemaid peaks rakendatama SA kompaniiülematena vaid RÕK-ides. Ajateenijate õppustel kontrollivad kaadrirühmaülemad aspirandi tegevust, saades samas tegelikult ise ka rühma kogemust. Kõrgemale edasi liikumiseks peab esmalt madalam tase täiesti selge olema.

Ajateenijate teatav rakendamine kriisi korral peaks olema kindlasti planeeritud. Vähemalt oma paiknemiskohtade kaitseks ja vaenlase tõkestamiseks üllatusrünnaku puhul.
Viimaseid kuid aega teeniv keskmine ajateenijate kompanii on (vähemalt kogemuste põhjal) kindlasti lahinguliselt efektiivsem ja operatiivsem riigikaitseline tegur, kui keskmine reservväelaste oma.

Natuke segaseks jääb see numbri teema. Postimehe paber versioonil oli ka skeem, kus KV struktuur oli 25 000 ja KL oli 5000 ja nagu ma aru sain siis sellest tuli 30 000 kokku.
EPLi artikkel aga mõnda aega tagasi rääkis 50 000 tuhandest, mis oli siis 25 000 KV ja ülejäänud KL(st siis, et antakse reservist KLile juurde)?

http://www.epl.ee/artikkel/494488

Vähemalt on asi liikuma hakanud. Ja asi liikus ka siis, kui Laaneots eelmine kord KVJ oli. Lihtsalt poliitikutel oli vaja vana auti puksida ja aega raisata.

Kõutsi ajal käis ju kõnede pidamine, paberil kastide joonistamine ja suur lõimumine rahvusvaheliste partneritega.

Ma arvan, et kui Laaneots oleks saanud vahepealsed aastad puldis olla, räägiksime täna natuke teistsugusest armeest ja mobilisatsioonist kui me parasjagu siin ja loetamatutes muudes teemades kirume. Lihtsalt aega ja tohutult raha on vahepeal tuulde läinud...

Kui aastast 93 oleks keegi süstemaatiliselt tegelenud reservide ja neile teiste riikide ülejääkide muretsemisega, võiks rääkida SA KV-st kaugelt üle 50 000. Ja sellega oleks Eesti juba regionaalne tegija.

soesilm, otsi üles viimase 15 a "Sõdurid" ja "Kaitse Kodud", siis leiad sealt igasuguseid imenumbreid.

Ma olen nõus hummeliga, kes ütles:

Olulised pole mitte inimeste ja tehnika numbrid, vaid nendest moodustatavate üksuste ja väekoondiste tegelik lahinguvõime. Et viimast saavutada, peab olema armees (eriti peamiselt reservväe mobiliseerimisele tuginevas) väga selge toimiv süsteem ja korraldus. Sinnamaani jõudmiseks on veel aga minu nägemusel hulk aega ja vaeva kulumas.

hummeliga aga lähevad minu seisukohad lahku EKJ ülesehituse ja modus operandi küsimustes.

Sinu artiklis on ka selline lõik.

Kaitseliitlased on välja õpetatud, neil on kodus olemas varustus ja paljudel ka relvad, nii et nende mobiliseerimine on tundide, mitte päevade küsimus. Just seetõttu on kaitseväe praeguse juhataja ajal hakatud andma neile paremat relvastust, näiteks lähevad peale Scoutspataljoni just sinna moderniseeritud automaadid.

Kindlasti tähendab see üksiku kaitseliitlase seisukohast üsna head motivatsioonilaksu, kuid riigi sõjalise kaitsmise seisukohast (vt viimase lingi alt Ühtegi ettekannet) on tegemist mitte olulise läbimurdega.
Mul endal süveneb järjest arusaam, et see üksik brigaad, mis läbi ussi ... võib-olla ühel kenal päeval ka valmis tehakse, on hea paraadidel näitamiseks ja missiooniüksuste mehitamiseks. Lased aga aastakäike läbi, kraabid sealt skautide jaoks struktuuri täis (kõigil veel pealegi ühesugused relvad ning väljaõppe pealt kokkuhoid ka olemas). Meestel on arusaamine, et mis on tank, mis on suurtükk, mis on TT-relv. Ja see on kõik tore, sest välismaale sattudes ei vaadata neid riistu nagu vasikad. Tegemist on ikkagi ainsama birgaadiga, mille sõjaline väärtus iseseisva kaitse puhul on ülisuur küsimärk. KL üksused hakkavad siis liitlasi oodates valvama HNS objekte ja vallamajasid. Selleks et kaitseliitlastel mott säiliks, siis antakse neile ka veel natuke seda, teist ja kolmandat ka, mis tõelise andmise korral on suht mõttetu kraam. Sündmused a la Pronksiööd on samas jõukohased. Liitlaste ootamiseks ei pruugi sellest struktuurist piisata kui kusagil peaks mingite anduritega p... minema. Samas. Kusagil on kindlasti pagunitega targad mehed, kes tegelevad meiesuguste foorumikülastajate hämamisega ning kui pasun hüüab, siis läheb selline skeem töösse, et meil kõigil kukuvad karbid vastu maad.

Seni aga:

"Kaitseliit on nagu turvavaip, mis katab tervet Eestit. Uus digitaliseeritud laiguga välivorm ja uued rakmed motiveerivad kaitseliitlasi kindlasti veel suurema innuga sõjalistes harjutustes osalema. Vabatahtlike meeste ja naiste rivisammust paistis tahe oma riiki kaitsta küll selgelt välja. Uus vorm ja varustus läksid õigesse kohta, Kaitseliit ei saanud seda ilmaasjata," rõhutas Kaitseväe juhataja.

http://www.kaitseliit.ee/index.php?op=news&news_id=463

Peale 15 a iseseisva EKJ ehitamist püütakse vabatahlikke digilaigu ja uute rakmetega. Taevas, anna halastust!!

Soovitan lugeda kolme viimast ettekannet ja võrrelda just Ühtegi ja Laaneotsa ettekandeid tänase päeva seisuga.

http://www.erna.ee/index.php?Erna_seminar

Et mitte vale arusaam ei jääks minu eelmisest postitusest, siis jah - kvaliteet on küll väga oluline, kuid kvantiteedita ka otseselt hakkama ei saa.
Samas, kui see kvantiteet ei ole põimitud rahuldava organisatoorse, ettevalmistusliku jne kvaliteediga, nullib ka vähemuses vastase parem kvaliteet selle lahingus ikkagi.
Jääb vaid suur materiaalne ja moraalne kahju.

Ma olen ka arvamisel, et 1 brigaad ontõsiselt võetavaks riigikaitseks vähevõitu. Eriti, kui otse meie piiri taga tunni-paarise autosõidu ulatuses on 1 eliit-ründediviis, 1 lahingbrigaad ja 2 tuletoetuse brigaadi.
Kas territoriaalsed kaitseringkonnad on ka üldse brigaadivääriliseks vastuhakuks võimelised ja mil määral, on küsimus.
Isikliku arvamuse kohaselt piisaks meile SA riigikaitseks (maaväes) täielikult 3-4 korralikust lahingbrigaadist (15-20 000) + lisaks hulgast üksikutest territoriaalüksustest KL baasil (3000-4000).

hummel, arvatavasti pead silmas praeguse 1. brigaadi koopiaid? Kust tulevad Sinu eriala paugupillid MRLS'id, jne? Kes teevad nendele neljale brigaadile katust ehk kus on võimekas (!!!) õhuvägi ja õhutõrje? Kas järele jäänud KL on see, kust on lahkunud kaitsejõudude topeltstruktuurides, politseis, vanglates jne inimesed?

Üks värske uudis ka Venest seoses ÕT vajalikkusega, sest kui Sa ei ole oma ÕT "mullis", siis oled kerge saak õhuväele. Seepärast peaks kõik VG ülemad, KL sissid ja muud mehed istuma meie Robinsoni ja vaatama maastikku teise pilguga. Fantaasialennuga inimesele piisab ka selles, kui ta Estonian Airi Boeinguga Tallinnasse maandudes natuke silmad lahti hoiaks ja maastikku vaatleks.

Судя по имеющейся информации, в новой программе есть и серьезные положительные сдвиги — так, скорее всего, решено обновить вертолетный парк армейской авиации, что крайне необходимо, сказал редактор Moscow Defense Brief Михаил Барабанов.

http://www.vedomosti.ru/newspaper/artic ... /25/235310

[EDIT] liig äärmuslikuks kaldus vist

Ma arvan, et meie lugupeetud KV juhataja pole absoluutselt kursis, mis KL-s tegelikult toimub, vaid elab mingis udus, mida peastaabid ette söödavad. Et jagame uue laesääre ja käepidemega Galilid kätte ja motiveeritud kaitseliitlaste hordid tormavad isamaad kaitsma

Tegelikult pole see tuunitud Galil või digivorm üldse keiss. Palju suurem probleem on selles, et SA struktuurid, koosseisud, ülesanded jms on riigisaladus, kuhu vabatahtlikul 99,99% riigisaladuse loa puudumise tõttu asja ei ole.

Nüüd puhkeb X päeval kriis..... ja mis saab edasi? Selgub, et vähegi kokku harjutatud üksused lõhutakse laiali, kuskilt tuuakse mingit segase oskuste tasemega täiendust. Ja teades üldist saamatust KL ja KRK staabitöö tasemel (millest annatavad ettekujutust igasugu sveikilikud RÕKid) võib vaid ette kujutada nende "punaste pakettide sisu", mille järgi siis sõdima hakatakse

Täna vabatahtlik allüksuse pealik KL-s ei tea, mida ta sõjaolukorras tegema hakkab, kellega tegema hakkab ja millega. Mis valmisolekust me siis räägime? Sellise olukorra tulemuseks on suur hämming ja segadus. Ning võitlusvõimetud allüksused. Me räägime üksustest, mis peavad loetud tundidega sõdima hakkama, ka siis, kui "punase paketi" asukohaks olev staap koos täiega maatasa just pommitati.

Tsitaat sellest viidatud Erna Seminari kodulehel olevatest loengutest, Olev Raidla doktriiniteooriast. Siit leiate Soome eur/võimekus parema suhte saladuse:

Kulutused ühele ajateenijale ja reservistileViimati muudetud: 13-11-2003
Otsesed kulud ühele ajateenijale aastas 36 240.- krooni (keskmiselt teenib üks ajateenija aastas 8,75 kuud) sellest toetus 2 187.- krooni sotsiaalmaks2 021.- krooni hüvitused 250.- krooni toitlustamine 16 928.- krooni meditsiin 1 265.- krooni olmekulud 2 000.- krooni muud õppevahendid1 740.- krooni riidevarustus 9 848.- krooni

Otsesed kulud ühele reservväelasele aastas10 622.- krooni (keskmiselt teenib üks reservväelane aastas 0,324 kuud)sellest teenistustasu1 312.- krooni sotsiaalmaks433.- krooni töötuskindlustus 6.- krooni majandamiskulud 634.- krooni riidevarustus 8 237.- krooni

Why we need air force?
http://erna.ee/?download=Rynnakumudelid.ppt
Slaidid 4-14

tommy kirjutas:

jackpuuk kirjutas:Mida siin ikka kommenteerida, hea on muidugi see, et keegi ütleb mingisuguse visooni välja, kuid see jääb ainult roosa hobuse unenäoks. Selle 60-80% asemel saab heal juhul 20-40% kokku, lihtsalt ühiskonna suhtumine on selline.

Sa ei otsusta ometi ühiskonna (ja selle suhtumise) üle netikommentaaride järgi......??

Kahjuks mitte kamraad militaaris, seda asjaolu oleme juba mitmetes teemades lahanud, need on enda kogemused vestlustest-vaidlustest alla 30 vanustega.

Sinu elu jackpuuk on ikka sitane ... sitt päev, sitaks palju sitte vestlusi ja vaidlusi

jackpuuk kirjutas:Mida siin ikka kommenteerida, hea on muidugi see, et keegi ütleb mingisuguse visooni välja, kuid see jääb ainult roosa hobuse unenäoks. Selle 60-80% asemel saab heal juhul 20-40% kokku, lihtsalt ühiskonna suhtumine on selline. Kummardan meie kamraadide hillarti, hummeli ja teiste ees(keda korraga ei meenu mainida), et neil on tahtmist peaga vastu seina taguda .

Ei ole see Eesti ühiskonna suhtumine nii halb midagi. 60-80% on üsna realistlik (alumine ots ehk isegi pessimistlik) lähenemine. Vaata või selle sama postimehe artikli kommentaariumis kommentaaridele antud hindeid. Kuigi negatiivse suhtumisega kommentaare on palju, avaldatakse poolt ja vastu häältega rohkem toetust just positiivsetele kommentaaridele. Ja mitte lihtsalt natukene rohkem toetust, vaid just sellises 80/20 proportsioonis