www.militaar.net

http://world.guns.ru/machine/mg76-e.htm Sattusin netis peale sellisele riistapuule.Ausalt öeldes ei teadnudki enne et 1.MS ajal ka kergekuulipilduja olemas oli.Välimus on küll väga arhailine.Eriti kahtlane on see salve süsteem.Huvitav kas sellsit kraami meie maale ka sattus teise suure sõja käigus?

sellest relvast on juttu viimases "Tarkade Klubi" ajakirjas. I MS ajal hakati tootma jalgratta tehases ja artikli väitel on saanud kurikuulsaks kui kõigi aegade kõige viletsam kuulipilduja

kuulipilduja tootmine jalgratta tehases kõlab juba palju tähendavalt.Tegumoodi vaadates hakkabi järjest rohkem tunduma et on kasutatud jalgratta juppe selle pritsi valmistamiseks.

Kuidas kergekuulipildujad siis vabadussõtta sattusid, kui neid varem olemaski polnud?

Aga jah, tegemist on ühe vihatuima KKP-ga, eelkõige just salve tõttu. Nimelt on seal kerge võimalus, et kuuliotsad satuvad tongidega kohakuti, ja see ei ole teps mitte lõbus.

Gfreak kirjutas:Kuidas kergekuulipildujad siis vabadussõtta sattusid, kui neid varem olemaski polnud?

Olid küll olemas.
Madseni kergekuulipilduja oli olemas juba 1896

Oli mõeldu kerge irooniaga, sealt ka

Õigus jah Madseni prits läks sootuks meelest ära.

üks lõunanaabrites alles hiljuti leidis sellise asjanduse . http://www.antik-war.lv/viewtopic.php?f=12&t=104771
seal nii mõndagi vedeleb millest nii mõnigi siin unistab

Lugesin seda teemat.Üks mees pakkus et tegu on 100% ise tehtud asjaga.Ega meenutab küll Rummu todangut

Vabadussõjas oli peale Madseni kasutusel ka lewise prits. Rahvaväelased kutsusid seda relva "lüüsiks".

Chauchat C.S.R.G. Model 1915

Just taolistest oli kah kusagil juttu, et toodi Vabadussõja ajal abina ja olla meestele ilma väljaõpet tegemata laiali jaotatud, ja kaus siis need selle riistaga kangesti häda nägid.
Kahjuks küll enam ei mäleta mis kirjatükk see konkreetselt oli.

Väidetavalt olevat selle aparaadi suurim peavalu just see suure kurviga salv olnud, missugune ei tahtnud täielikult täis panduna kuidagi padruneid ette anda. Sellest viimasest tõsiasjast tulenevalt laetigi siis neid vaid 2/3 ulatuses, mis aga niigi väikse salve veelgi nadimaks tegi. See siis oligi see tehniline apsakas, mis riista mitte just armastatud esemeks tegi.
Küll aga on kiidusõnu suhteliselt madala laskekiiruse kohta öeldud.

nüüd siis "Tarkade Klubi" artikkle delfis saadaval http://forte.delfi.ee/news/militaaria/s ... d=31644173

Jäi silma relva tehniliste andmete puhul sekkine asi nagu laskekiirus 70 lasku minutis

Tehniline laskekiirus oli tal ju 240-280 lasku minutis. 70ne puhul on tegemist praktilise kiirusega mis sisaldab ka salvevahetusi ja sihtimist. Mõned allikad ütlevad praktiliseks kiiruseks 120. Sellise tehnilise laskekiiruse juures tähendaks see aga sisuliselt sihtimata salvede tühjaks puristamist. Muuseas aeglustatud tehnilist laskekiirust on kohatud ka teistel kergetel täiskaliibrilistel täisautomaatrelvadel - näiteks BAR tuleb meelde.