1. leht 2-st
Hmelnitski: Jäälõhkuja akvaariumist - kommentaarid jm
Postitatud: 14 Juun, 2010 9:38
Postitas Lupus
[
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 911#233911 ]
Väga huvitav teema , ootan järge.
Jõudu tõlkimisel
Postitatud: 14 Juun, 2010 12:16
Postitas Würger 190G
Mida öelda, suured tänud , et viitsid, on mida lugeda ja mille ümber vaielda ning millest mõelda. TÄNUD VEEL KORD.
Postitatud: 18 Juun, 2010 13:40
Postitas MOrav
Rügaja
Liige
Liitunud: 1 Dets 2008
Postitusi: 40
Asukoht: Tartu
Uus teade
Postitatud: 18 Juun 2010 11:54 am
Tänu tõlkijale!
(Kui tahate teksti ka ära toimetada, võin aidata.)
Postitatud: 18 Juun, 2010 23:34
Postitas Arnold
Inimene - masin? Vist siiski mitte! Müts maha! Hauas loen!
Postitatud: 21 Juun, 2010 22:03
Postitas oleeg
Kuidas see kuulus lause ühest maakootud mõnusast filmist oligi?
"Rääkida Sa sunnik mõistad..."
Lugesin ja no ei võta tõsiselt. Värvi või lõhnasta s...a kuidas tahad, olemuselt jääb ikka samaks.
Huvitav küll, miks mattis NL 40-41 tohutud rahad kaitserajatiste loomisse, ühtegi dessandikõlbulikku laeva aga ei projekteeritud?
terv
o
Postitatud: 22 Juun, 2010 9:07
Postitas Lemet
Et siis salakaval ja alatu Hitler ja otuvõitu heasüdamlik Stalin. Ja ei mingeid maailmavallutamise plaane ega maailmarevolutsiooni võitu. Ikka rahuarmastav töö Kodumaa hüvanguks ja Isamaa kaitseks?

Postitatud: 22 Juun, 2010 11:11
Postitas Würger 190G
Oleks Poola olemas olnud poleks piiri Saksamaaga ja siis juba lihtsam Sakslaste agressiooni puhul vastuhakata. Kuid pakt ja uus piir kohe paha Saksamaaga ja kõik kaitserajatised muutusid nulliks.
Postitatud: 22 Juun, 2010 20:11
Postitas oleeg
Lemet kirjutas
...Ja ei mingeid maailmavallutamise plaane ega maailmarevolutsiooni võitu. ...
Pigem nagu vastupidi
Kuidas Sul küll midagi sellist minu postitusest õnnestus välja lugeda? Proovi uuest. Loe mu eelmist postitust aeglaselt, võib ka veerides...
terv
o
Postitatud: 03 Juul, 2010 12:12
Postitas alax
N Liidu luureorganite tööst järgmine raamat
http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?170178
Et miks vahetatakse poolt.
Postitatud: 03 Juul, 2010 17:15
Postitas MadMan
Huvitav küll, miks mattis NL 40-41 tohutud rahad kaitserajatiste loomisse, ühtegi dessandikõlbulikku laeva aga ei projekteeritud?
Huvitav, miks mattis Saksamaa 1938-1940 hirmsad rahad kaitserajatistesse aga ühtegi dessantlaeva ei ehitanud enne Seelöwe väljakuulutamist?
Millega neid NSVLi dessantlaevu mere poolt toetatud oleks? Millist meretagust riiki NSVL rünnata kavatses?
Tahaks midagi sisulisemat kuulda, oleeg. Praegu on tegemist ainult kogenud s**alaotaja kommentaariga.
Postitatud: 04 Juul, 2010 11:14
Postitas alax
Tsitaat " Jäälõhkujast akvaariumi"
Reaalselt tähendab see järgmist; Ma arvan, et meie susteem on juurteni vale, juurteni! Mida see pinnas tähendab, seda ma ei mõistnud lõpuni. Ei mõistnud, miks targad ja head inimesed muutuvad korraga lurjusteks, kusjuures mida kõrgemal ametikohal, seda suutemateks. Teisest küljest, me toodame kõige rohkem naftat, gaasi, teemante…siis mispärast meil midagi pole? Miks me sea kombel elame?
Elades Šveitšis hakkad eriti selgelt mõistma, et meie maal on midagi väga valesti. Võssotskil on üks laul, milles räägitakse et riigi ajalugu on haiguslugu. Väga täpselt öeldud. Järjest enam tundub mulle, et meie maa on haigestunud mingisse ravimatusse haigusesse.
10 aastat peale Nliidu lagunemist leidis Vene luuraja Tretjakov ka, et Venemaa ei vääri tema teenimist ja kargas ära Läände.
Postitatud: 04 Juul, 2010 13:52
Postitas Lemet
Agas milleks oleks pidanud? Kui ülekaal maavägede osas mäekõrgune, ühist piiri Soomega mitte üks sada kilomeetrit, üldine meelestatus mütsidega surnuksloopimisele orienteeritud, Eesti ja Soome kaldakindlustused tasalülitatud. Milleks liigne peavalu? Ja liiatigi oli õhu kaudu juba olemasolevate vägede dessanteerimise kiire võimalus olemas.
Postitatud: 04 Juul, 2010 23:38
Postitas Lemet
Vähemasti 41 aastal oli siinkandis paiknevates väeosades mütsidega surnuksloopimise mentaliteet veel täies jõus. Osalenute jutu järgi vähemasti küll. Paar päeva peale sõja algust peetud kõnedes mainitud teema. Merejalavägi teemana- jällegi sündmustes osalenute jutu järgi olla sakslased koledamal kombel triibulisi särke peljanud...kugu üritus olla piirnenud vormi vahetusega.
Postitatud: 05 Juul, 2010 9:48
Postitas MadMan
Peale Soome ja Rumeenia äravõtmist oleks tekkinud maapiir ka Bulgaaria ja Rootsiga. 1940 oli PBL suhteliselt kõva tegija (vähemalt endi arvates), kuigi potentsiaalsete vastaste käsutuses olid oluliselt rohkemad ja kaasaegsemad alused.
Siit ka täiesti kohane küsimus, miks NSVL'is alates 1940st aastast vähemalt ei projekteeritud miskit säärast? Kogu Suvorovi loogika ainult ründavat strateegiat ju propageerib...
Dessantalused olid NSVLil täiesti olemas
http://hobbyport.ru/other/ships/tender.htm
http://www.avalanchepress.com/soviet_naval_infantry.php
http://www.societyofgentlemengamers.org ... f5a8d750a1
Kuid nende puhul tekib sama küsimus, mis langevarjurite puhul - millega neid piisaval hulgal kohale oleks veetud? TB-3? Paatidega on nagu lihtsam - laadi mehed peale ja minek. Ründeviisid määratakse sõjalise doktriiniga. Suuremastaabilsed meredessandid ei paistnud NSVLis eriti populaarne teema olema ja seetõttu anti ka ressursse vähe peale. Lisaks oli arvestatav merevägi alles planeerimis- või varases ehitusjärgus (Sovetski Sojuz jms). PBLi põhiülesanne oli kaitserajatiste ja rannapatareide rajamine, mis pidid täielikult valmima 1943-44, kuid ülesannete kirjelduses olid ka rünnakud Läänemereäärsete riikide vastu. Võrreldes maaväega tundub merevägi olema suhteliselt vaeslapse rollis. Polnud ka ju Hitler eriti "meresõbralik". Info enamuses siis P. Petrovi PBLi raamatust.
Kui sakslastel see PROJEKTEERIMINE nii libedalt käis, siis miks üldse nähti vaeva Siebeli praamidega?
Postitatud: 05 Juul, 2010 12:41
Postitas Kapten Trumm
Laevade ehitamise teemat tasub vaadata koos metalli saadavusega. Saksamaa vedas teadupärast rauamaaki sisse ja ühe rivaali koduvete lähedalt.
NSVL merejalaväe teema on üldse-omapärane, kuna merejalavägi oli tollal ju enamasti maismaarindele saadetud põhjalastud-seisma jäänud-hõrendatud laevade meeskonnad ilma erilise jalaväekoolituseta. Augutäide lühidalt. Seepärast pole siin ka 1:1 seost dessantlaevadega.
Loogiliselt mõeldes on merejalaväelane maabumisõppe saanud ja mereväe alluvusel olev (tavaliselt tiba parema väljaõppega) jalaväelane. Noh näiteks kasvõi merega harjutanud, et ei karda vett ja ei kannata kroonilise merehaiguse all.
Need madrused rindel on pigem - madrused maismaarindel, mitte merejalaväelased. Ma arvan, et nende suurtes kaotustes pole põhjuseks mitte suur vaprus, vaid puudulik väljaõpe ja kasvõi maskeeriva vormiriietuse puudmine.