nimetu kirjutas:Tegelikult on minu jaoks müstika, et kuidas sellise eelarvega ei suudeta teovõimelist kaitseväge ehitada ja ülal pidada. Sellise kasuteguriga peaks meie oma ca 700 miljonilise eelarvega vist plätudes sõdima.
Mina arvan, et probleem pole raha puuduses, vaid bürokraatias ja sihitus poliitikas. Loodame, et vähemalt nüüd suudetakse Bundeswehrile mingi adekvaatne siht anda, see oleks juba suur samm edasi.
Proovin enda kogemus pinnalt arutleda.
Üldiselt kaldun arvama, et siin pole mingit müstikat millele viitad. Eriti kui hakata samm-sammult lahkama. Teeme kiire 10 punkti analüüsi müstika dekonstrueerimiseks.
Saksamaa kaitsekulud 2021. aastal on 53,2 miljardit. Esmapilgul tundub üüratu summana ja igati põhjendatud on küsimus, et miks nende miljardite eest ei saa tehtud suurt armeed.
1. Saksa kaitsekulud on olnud aastaid langustredis. Alles viimase paar aastaid on raha rohkem suunatud. Näiteks aastal 2014 olid kulutused 35 miljardit.
2. Saksamaa kaitse-eelarvest kulub 41,7% personalikuludele. Taristule 3,7% ja muudele kuludele 36,1 %.
3. Uue põhivarustuse ostmiseks jääb järgi 18,6 %. Rahas on see 9,9 miljardit. Sellise armetu summa eest ei saa mitte midagi!!! 2014. aastal oli uue põhivarustuse ostmiseks kasutada 4,5 miljardit.
4. Eesti kaitseväe ühe täismõõdus lahingupäeva laskemoona kulu oleks suurusjärg vaates 100 miljonit. Saksamaa kaitsevägi on umbes 10 kord suurem ja mis veelgi olulisem – omab suuri ja kalleid relvasüsteeme. Hinnanguline ühe lahingupäeva ostmise maksumus oleks nende puhul 1,5-2 miljardit. See siis ainult laskemoonale. Kuu aja varu maksab 45-60 miljardit.
5. kuid 9,9 miljardi eest tuleb osta lennukid (nt F-35 35 tk umbes 4 miljardit), laskemoon (ühe päeva varu 1,5-2 miljardit), tankid (uute Leopard 2A7 pataljon + tugiüksused hind ligi miljard), soomukid, sidesüsteemid, laevad (kokku 65 erinevat) jne.
Teeme veel ühe lihtsustatud jagamistehte ning jaotame 9,9 miljardit väeliikide vahel uue põhivarustuse ostmiseks. Tegelik jaotus on pisut teine, aga ei hakka praegu täpseid numbreid otsima.
a. Maavägi – 30% ehk 3 miljardit. 2014. aastal oli umbes 1,4 miljardit. Mitu tankipataljoni saaks?
b. Merevägi – 30% ehk 3 miljardit. 2014. aastal oli umbes 1,4 miljardit. Mitu allveelaeva saaks?
c. Õhuvägi – 30% ehk 3 miljardit. 2014. aastal oli umbes 1,4 miljardit. Mitu F-35 saaks?
d. Muud väeliigid – 10% ehk 0,45 miljonit.
6. Kui arvutada kogu vajaliku kraami maksumus kokku, siis mõistame, et 9,9 miljardi eest aastas polegi võimalik teha mingit überarmeed. Kui suurt maaväge saab teha, kui aastas on kasutada 3 miljardit põhivarustuse ostmiseks? Kui suurt maaväge saab, kui nt aastal 2014. oli kasutada 1,4 miljardit? Kõik eelnev illustreerib lihtsal kujul, miks kohati polnud sõduritele enam saapaidki jalga anda.
7. Mure lahendamiseks ja paljasjalgsuse lõpetamiseks on suures plaanis neli võimalust:
a. Personalikuludes saaks mõned miljardi varustushangetele juurde, kuid see eeldab hoopis teistsuguse süsteemi loomist (midagi nt Eesti või Soome sarnast) – hetke seisuga pole see vist tehtav, olukord pole veel nii halb, et ühiskond sellega nõustuks. Kuid kui see saaks tehtud tekivad lisavõimed, mis omakorda jällegi vajavad personalikulisid. Ühesõnaga personalikulud ümbersuunamine see pole töötav lahendus.
b. Kaitse-eelarvele raha oluliselt juurde ja me räägime siin sadadest miljarditest aastate jooksul. See on ainus tegelik lahendus.
c. Kolmas väga hüpoteetiline ja naeruväärne võimalus oleks soovitada teha odavamalt. Nt osta odavaid tanke. T-72 maksab 3-4 korda vähem kui Leopard 2A7. Samas on ta vist mõned (kümned?) korrad kehvem. Või osta F-35 asemel nt L-39. Saab odavalt ja saab palju. Või osta odavaid Hollandi kaitseväelt ülejäänud sõidukeid, nagu nt Eesti tegi. Või lõigata 6 allveelaeva seibideks.
d. Neljas lahendus on ka. Toetada Ukrainat sõjaliselt kohe kiiresti nt 10 miljardiga relvade, moona ja kõige sellega mis tapab vastast ja loota, et kogu Vene sõjamasin purustatakse aastateks.
8. Nii et küsimus mida küsida on pigem, et kui suurt armeed saab varustada 9,9 miljardi eest. Või kui palju põhivarustust saab maaväe jaoks osta 3 miljardi eest?
9. Kui seda küsida laheneb müstika, et miks Saksa kaitsevägi on selline nagu on.
10. Lõpetuseks. Summa järsk suurendamine lahendab mõned pakilised puudused, kuid uued sõjalised võimed luuakse alles aastatega. Näide meie enda najalt – üleminek lahingumasinatel pataljonile kestab algusest kuni lõpuni umbes 10 aastat. Suure hulga rahaga saaks poole kiiremini, Kuid ikkagi on see 5 aastat. Tänane Saksamaa otsus jõuab reaalsete uute sõjaliste võimeteni aastal 2027 või kui rahulikult toimetada siis aastal 2032.