Selge , et trofeemasinad aga küsimus , kes kasutasid(üksus,grupp, eestlased, sakslased, muu) ,seda tahaks teaada ... Pole piltidel kohanud , et trikoloor ja üsna omapärane pardanumber 179 peale maalitud
..olid 1941. a. lühikest aega Omakaitse käsutuses enne, kui sakslased need trofeedena üle võtsid. Aga see on kõigest üks arvamus.
Taustal on rõduga mõisahoone... Valdo või teised mõisaspetsid ehk oskaks midagi täpsemalt arvata...Ehk näiteks Kurista mõis Põhja Tartumaal või Norra, Väinjärve, Preedi, Rutikvere Järvamaal...
Arusaamatud on esimese masina taga olevad raam ja suure ukse või poolvärava moodi asjandus...Kas pole kuskil mõisas mitte sisse seatud trofeerelvade remontimise töökoda...? Ja kas see esimene mitte ei vea teist trossipidi järel...?
Ei hakanud täpselt otsima, aga antud Komsod peaks olema hilisemad, vist kolmas põlvkond - st kuulipilduja kuppel on laiem. Tapiku vähemalt üks laialilastud komso oli esimese põlvkonna oma ehk sellise kupliga:
Kui pilt sinu oma äkki saad korralikumaslt scannida kirja teise komso esisoomusel.
Vaatasin järgi Komsot toodeti üldse 1937 aastast kuni 1941 aasta juulini, ja kõiki seeriaid kokku 7780 tk. Nii et Tapikul võisid olla küll erinevate seeriate Komsod.
Siiani huvitab mind, et mis tüüpi tankette kasutas Mustvee OK 1944.a. kevadtalvel kui hävitati üle Peipsi tulnud venelaste partisanibrigaad? Väljavõte nende sündmuste kirjeldusest:
Olulist osa edasistes sündmustes etendas Omakaitse käsutusse antud seitsmest tanketist koosnev soomusmasinate üksus koos jalaväekompaniiga.
Väidetavalt asus sõja ajal Jõgeva vana postimaja kivihoones sakslaste remonditöökoda, kus remonditi saksa tankette. Viimased toodi otse rindelt raudteed mööda Jõgeva jaama.
Kas sellel uuel faktil võiks olla mingi seos foto või minu poolt esitatud eelmise faktiga?