www.militaar.net

Some kirjutas: Mnjah, olid ikka ajad.... Kogu aeg toimus midagi. Huvitav kas tänapäeval oleks võimalik rahvast nii üksmeelselt mobiliseerida? Eks paljudel siin ole vast mälestusi tollest ajast.

Olid ajad jah... Augustiputši alguse päeval hommikul vara sõitsin koos isaga Pihkvasse (isa oli ühes asutuses RAF-i juht). Ja veel enne Tartust ärasõitu autoraadiost uudist alanud riigipöörde kohta kuulsimegi. Mul on siiamaani meeles see laul, mida raadiost vahetult pärast seda uudist lasti (Kas sa ka tead kui palju väikseid loomi leidub metsas, põllul, heinamaal). Hetkeks tekkis kõhklus, kas üldse sõita. Et äkki ei saa pärast üle piiri tagasi. Siiski sõitsime ja kõik läks hästi. Aga seda kõike detailsemalt kirjeldada oleks juba pikem jutt (kui keegi tahab, võin ju seda teha ka).
Peale pronkssõduri mahavõtmist tekkis korraks jälle selline laulva revolutsiooni aegne tunne. Isegi laulupidu tol suvel tundus isamaalisem kui tavaliselt. Aga sealt edasi...

Tänapäeval, olgem ausad, peaks see küll midagi väga huvitavat olema, mis kogu selle töötute ja muidu riigis pettunute armee mobiliseerida suudaks. '90 aastate alguses lootis rahvas ju hoopis midagi muud. Loodeti kasvõi näiteks talude taastamist ja muretseti selle tarvis ka tehnikat, mis nüüd aastaid seisnuna ja kasutuna järjest vanarauaks läheb. Kurb, aga tõsi.

Jaa, ma olin siis veel väga noor, ainult ühte mäletan sellest ajast.
Kui Balti ketti minek oli, sai kogu aeg uudiseid jälgitud. Mul vanaisa läks ka, kodus aga väriseti, et äkki lastakse nad kõik seal maha. Tänini mäletan neid sõnu ja seda vastikut tunnet, et mis siis kui tõesti...

Osalesin nii öölaulupidudel, Balti ketis kui intrite laialiajamisel Toompealt (juhtusin parajasti Tallinnas olema). Käisin teletorni valvamas 15.05.90 ja 91 aasta augustis sai ka Tallinnas oldud. Alguses telemaja valvatud, siis käsu korras Lõuna-Eestisse tagasi, kõik ei tule enam meeldegi...mitu päeva sai magatud ainult viie minuti kaupa. Vedasin paljundus- ja sidetehnikat mööda peidupaiku, et kui jälle peaks jamaks minema, siis vähemalt jääb alles midagi. Pärast tuli kõik jälle oma kohale tarida.
Aga mäletan seda momenti, kui anti teada - see suur ja kole putsh om läbi kukkunud ja Janajevi mehed pagevad Krimmi Gorba käest andeks paluma. Vahetult peale seda uudist tuli Vikerraadiost Kukrite laul:
Suured koerad, väiksed koerad,
kutsikatel kellad kaelas.
Löö aga jalga vastu maad,
küll nemad koju lähevad.
Suurtel koertel hääl on kuri,
väikstel koertel vaikne urin.
Löö aga jalga vastu maad...
Suurtel koertel suured hambad,
väikesed ei ole lambad.
Löö aga jalga vastu maad.
Siis sai korraga selgeks, et vene valitsusega hakkab siinmail ühele poole saama.

Mina olin augustiputshi ajal 12-aastane. Mäletan, et sai hommikul vutitrenni mindud kus treener, vana poliitvang ja dissident, sütitava kõne pidas ja teatas, et hullu pole midagi, "Viru veri ei värise".
Hiljem sai töllerdatud kas Stenbocki maha või telemaja ees, täpselt ei mäletagi. Kui vanemad mehed käratasid, ,et minusugustel aeg koju minna, siis toona tundus ilgelt solvavana,; hiljem muidugi sai mõistetud, et poisikestel polnudki sinna asja.
Muidugi on meelde jäänud ka paar aastat hiljem eetris olnud telesaade, kus saatejuht Kojamees "oktoobriputsi" paljastas...

Ilusad ja põnevad ajad.
Sai kaas lüüa prktlslt kõiges, nii päeval kui öösel.
Mis eriti huvitav, külastada sai ka interrinde masskoosolekut linnahalli juures.
Äsja sõjaväest naasnud sõbrale sai tutvustatud poliitilist olukorda & kohalikku koloriiti ka internatside värvingus.
Kolasime ringi, alguses suur hirm nahavahel, avastades aga, et meile vähimatki tähelepanu ei eraldata, nautisime 'eriolukorda' täiega.
Eredalt püsivad siiani meeles nood kurjad, nürimeelsed ja justkui kirvega tahutud näod ....

nõiatar kirjutas:Jaa, ma olin siis veel väga noor, ainult ühte mäletan sellest ajast.
Kui Balti ketti minek oli, sai kogu aeg uudiseid jälgitud. Mul vanaisa läks ka, kodus aga väriseti, et äkki lastakse nad kõik seal maha. Tänini mäletan neid sõnu ja seda vastikut tunnet, et mis siis kui tõesti...

Mina olin ka siis laps, aga Balti ketist võtsin osa. Ja kuidas on võimalik kuskil toas väriseda ja mahalaskmist karta, samalajal kui riiki saavutatakse ja ajalugu tehakse on äärmiselt taunitav. Häbi!

KL Tallinna II MK, Telemaja juures.
Oli, mis oli. See kõik oli kunagi.

Standartenführer kirjutas:
nõiatar kirjutas:Jaa, ma olin siis veel väga noor, ainult ühte mäletan sellest ajast.
Kui Balti ketti minek oli, sai kogu aeg uudiseid jälgitud. Mul vanaisa läks ka, kodus aga väriseti, et äkki lastakse nad kõik seal maha. Tänini mäletan neid sõnu ja seda vastikut tunnet, et mis siis kui tõesti...
Mina olin ka siis laps, aga Balti ketist võtsin osa. Ja kuidas on võimalik kuskil toas väriseda ja mahalaskmist karta, samalajal kui riiki saavutatakse ja ajalugu tehakse on äärmiselt taunitav. Häbi!

Tegelikult mina seda otsust küll ei tauniks. Kui ikka tundub miski ohtlikumat laadi sündmus olema kus võib mäsu tulla, siis peaks lapsed siiski mängust välja jätma. Paljudel põhjustel. Iseasi kas Balti kett nii väga ohtlik oli. Aga kui ikka hirm laste pärast, siis parem ikkagi nad koju jätta. Teevad ajalugu täiskasvanuks saades.

Standartenführer kirjutas:
nõiatar kirjutas:Jaa, ma olin siis veel väga noor, ainult ühte mäletan sellest ajast.
Kui Balti ketti minek oli, sai kogu aeg uudiseid jälgitud. Mul vanaisa läks ka, kodus aga väriseti, et äkki lastakse nad kõik seal maha. Tänini mäletan neid sõnu ja seda vastikut tunnet, et mis siis kui tõesti...
Mina olin ka siis laps, aga Balti ketist võtsin osa. Ja kuidas on võimalik kuskil toas väriseda ja mahalaskmist karta, samalajal kui riiki saavutatakse ja ajalugu tehakse on äärmiselt taunitav. Häbi!

No ma ei tea, kas hakatakse 4 aastaselt haigelt lapselt küsimagi, et mis sina arvad? Veaks äkki kaasa? Ilmselt mulle kodus tol ajal valetati, öeldes, et see võib natuke ohtlikuks kiskuda, aga see hirm on see mida ma tänini mäletan!

Kahju muidugi, et näe, ei saandki koos teistega seista!
Ma usun, et iga normaalne inimene tundis, et ta peab seal ketis seisma, olenemata tulemustest ja sellest kuidas ettevõtmine möödub. Oli selge, et see on midagi mida Nõukogude Liit tegelikult ei luba, suure küsimärgina aga rippus üleval küsimus kuidas nad reageerivad.

see tankide tulek oli täielik pettumus.ootasime kamraadiga räpina maantee ääres neid mitu päeva.vedisime suure lennukipommmi tee äärde ja kaevasime selle teeperve.mõte oli vajalikul hetkel lasta põdrakuuliga sütiku pihta ja... kordamööda valvasime ja olime ka selleks ette valmistand,et kui peaks pikemaks asjaks minema.

Nühkisin ükspäev jälle koolipinki ja ajaloo tunnis räägiti pidevalt tankide tulekust jne. Mulle aga kusagilt meelde jäänud, et Pihkvas on vaid jalaväe soomustransportöörid ja lahingumasinad. Kas tulid ka Lahingutankid, või lihtsalt rahvasuus said roomikutega soomukid TANKI kuulsuse??

swatest kirjutas:Nühkisin ükspäev jälle koolipinki ja ajaloo tunnis räägiti pidevalt tankide tulekust jne. Mulle aga kusagilt meelde jäänud, et Pihkvas on vaid jalaväe soomustransportöörid ja lahingumasinad. Kas tulid ka Lahingutankid, või lihtsalt rahvasuus said roomikutega soomukid TANKI kuulsuse??

Mina mäletan ainult Pihkva dessantnike kergemaid soomukeid. Päris tanke IMHO polnud.

Suur aitäh!

Putshi alguse magasin maha, olin Leedus Palangas puhkamas ja ei teadnud midagi mis ümberringi toimub. Eestlastega muidugi vaatasime et leedukad on veitsa imelikud, igal teisel tänaval transistorraadio kõrva juures, kuni keegi taipas arusaadavas keeles ajalehe osta. Siis läks muidugi sebimiseks. Ise läksin esimese telefoniputka juurde ja helistasin koju, et mis Eestis toimub. Vanemad olid väga rõõmsad ja üllatunud, kuna Leedus tapetavat inimesi ja telefoniliinid olla juba eelmine päev maha võetud olnud. Nii et teoreetiliselt ei oleks olnud isegi mitte võimalik Leedust Eestisse helistada. Hiljem nägime veel kanalis vene sõjalaeva kust ruuporite kaudu lasti valju entusiastlikku muusikat üle linna ja ongi vist kõik märkimisväärne tolle aja kohta.

www.militaar.net

1991 aasta...

1991 aasta...

Re: 1991 aasta...