www.militaar.net

http://www.postimees.ee/?id=299895

Tsitaat Postimehe artiklist, kus juttu praegu Valjalas toimuvatest väljakaevamistest:

Tervikuna säilinud skelettidelt mõõdeti kahe naise pikkuseks 157 ja 169 cm ning ühe mehe pikkuseks 180 cm, mis oli tolle aja kohta üpriski pikk.

Niipalju kui olen juhtunud tarku raamatuid lugema, on mulje jäänud, et vastupidiselt laialt levinud eksiarvamusele oligi inimese pikkus 11-13 sajandi paiku tänapäevaga võrreldav ja alles hilisel keskajal langes see allapoole, saavutades väidetavalt kulminatsiooni 18 sajandil. Sealtmaalt olevat see taas vaikselt tõsuma hakanud, kusjuures eriti möödunud sajandi jooksul.
See teema on huvi pakkunud poisikesest saati, kui sai imestatud, et vaid sadakond aastat tagasi kirjutatud ilukirjanduslikes teostes kirjeldati 180 cm pikka selli kui silmatorkavat pikka isikut.
Oskab keegi mingeid andmeid tuua, kuidas siis keskmise kasvuga tegelikult erinevatel ajastutel lood olid- olgu siis meil või mujal, viikingi-või keskajal, Vanas-Roomas või 18 sajandi Eesti aladel jne?

Tervikuna säilinud skelettidelt mõõdeti kahe naise pikkuseks 157 ja 169 cm ning ühe mehe pikkuseks 180 cm, mis oli tolle aja kohta üpriski pikk.

Ma ei oska Sinu huvi rahuldada, aga pean lihtsalt ära märkima, et luustiku leiupaigas mõõtmine on kindlasti mõtekas ja vajalik, aga see ei näita inimese pikkust sellisel kujul nagu pakutud (169, 157 ja mis iganes sentimeetrit) Siia oleks olnud vajalik lisada reieluu pikkusest tuletatud eluspikkus (mille arvutamises on ka erinevad koolkonnad )
P.S. Sugulased on küllalt orki lennanud, tellides kirstu kadunukese eluspikkust arvestades - ja pärast topivad ja kiruvad! Laialivajunud kontide pealt inimese pikkusest rääkida...

Aga 180 sentimeetrised ongi ju silmatorkavalt pikad!
Minust on nad, raiped, peajagu pikemad......

Oli see vist kadunud Hannes Walter, kes pajatas kunagi oma reisist Inglismaale, seal selga proovitud originaalsetest keskaegsetest soomusrüüdest ja tähelepanekust, et tema kasvu mehele polnud nendest suurt midagi võtta. Kes teda teadsid-tundsid, võivad ise rehkendada. Ja tegu oli ju ikkagi toonasel ajal paremat elu elanud seltskonnaga. Kes vaevalt pidevas näljas elas. Keegi statistikutest publitseeris kunagi, et uuemal ajal suureneb iga sõdadevahelise põlvkonna keskmine pikkus paari sentimeetri võrra. See paistab küll vähemalt oma tutvusringkonnas paika pidavat- noorem põlvkond on reeglina vanematest pikem.

Näiteid pole vaja kaugelt otsida- enamus viimase suure aegsetest (Saksa) mundritest, mis ühes või teises kodumaises kapis ripuvad, on paraku lapsemõõtu (siit siis ka ilmselt "kämbu").